Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks 10.02.2020 poolte vahel sõlmitud eluruumi üürileping, mille kohaselt üürileandja (Hageja) kohustus üürniku kasutusse andma korteriomandi aadressil Vilde tee 90 korter 86, Tallinnas, mis koosneb ühest toast, elamispinnaga 16m2. Üürilevõtja (kostja) kohustus tasuma igakuiselt üüri summas 230 eurot ja kommunaalteenuste eest makseid iga kuu 15 kuupäevaks. Lisaks kohustus üürilevõtja tasuma tagatisraha ühe kuu üüritasu suuruses. Üürileping sõlmiti tähtajatult. 30.12.2021 edastas hageja kostjale teate üürilepingu ülesütlemisest. Hageja ütles üürilepingu korraliselt üles vastavalt 3 kuulise ette teatamisega, millise teate kohaselt üürileping pidi lõppema 10.04.2022. Kostja võttis hagejaga ühendust ja teatas, et enne 10.maid 2022.a ei õnnestu tal teist elukohta saada. Kostja ei ole hagejale tema valduses olevat korteriomandit siiani tagastanud. Seisuga 13.mai 2022 on kostjal hageja ees üüri ja kõrvalkulude võlgnevus summas 3797,81 eurot. Kostja ei ole üürilepingut kohaselt täitnud ja hagejale korteriomandit tagastanud. Hageja nõuab korteriomandi valduse tagastamist ja võlgnevuse tasumist. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulude nõue kokku 1781,50 eurot, so riigilõiv 630 eurot, õigusabikulud 1140 eurot (9,5h) ja üürilepingu ülesütlemise teate edastamise postikulu 11,50 eurot. Hageja esitas nõude menetluskulude välja mõistmiseks ning nõude viivise välja mõistmiseks menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtul ei õnnestunud kostja elukohaks üürilepingus märgitud aadressile menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. 04.04.2023 Harju Maakohtu määrusega määras kohus menetlusdokumentide kätte toimetamise viisi avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama määrusega loetakse menetlusdokumendid kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu 1 140 (9,5* 120) eurot ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole sedavõrd keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus arvestab ka, et rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei ole hagile tähtajaks vastanud. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 840 (7*120) eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 630 eurot ja üürilepingu teate edastamise postikulu. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1 481,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.