12. mai 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-22-108794
Tsiviilasi
HEIZUNG OÜ hagiavaldus Varuosaabi OÜ vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
1802 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
HEIZUNG OÜ (registrikood 11174252, aadress Päidla mõisa, Päidla küla, Palupera vald, 67506 Valgamaa) Seaduslik esindaja juhatuse liige E. K.
Kostja
Varuosaabi OÜ (registrikood 14114055, aadress Madara tn 31, 10613 Tallinn) Lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 16.03.2023.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Varuosaabi OÜ-lt (registrikood 14114055) HEIZUNG OÜ (registrikood 11174252) kasuks 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.
3.Välja mõista Varuosaabi OÜ-lt (registrikood 14114055) HEIZUNG OÜ (registrikood 11174252) kasuks viivis põhinõude 650 (kuussada viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 22.04.2022.a (kahekümne teisest aprillist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 650 (kuussada viiskümmend) eurot.
4.Jätta rahuldamata HEIZUNG OÜ (registrikood 11174252) hagiavaldus Varuosaabi OÜ (registrikood 14114055) vastu 1000 (tuhande) euro tasumise nõudes.
5.Tunnistada otsus viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus.
1 (7)
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.HEIZUNG OÜ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas 21.04.2022 Harju Maakohtule hagi Varuosaabi OÜ (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis 07.07.2022 hagi käiguta. Hageja esitas 21.07.2022 hagiavalduse täienduse. Kohus võttis 24.08.2022 hagi menetlusse. Kostja vastas 07.09.2022 hagile. Kohtuasjas toimus 16.03.2023 istung, milles kohus määras asja lahendamiseks tähtajad. Kostja esitas 10.04.2023 menetlusdokumendi koos menetluskulude nimekirjaga. Hageja esitas 10.04.2023 menetluskulude nimekirja, millele kostja esitas 18.04.2023 vastuväited koos menetluskulude täpsustusega. Hageja esitas 26.04.2023 menetlusdokumendi.
2.Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 kohaselt välja otsuse kirjeldavast osast hagi ja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
3.Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (vt ka RKTKo 3-2-1-23-16 p 16).
4.Hageja nõue kostja vastu koosneb põhinõudest 650 eurot, viivisenõudest põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras, kahjunõudest sõiduvahendi rentimise eest 1000 eurot ning nõudest hageja poolt kostjale saadetud ja kostja poolt tagastamata kasutatud mootori eest 100 eurot. Nõuete aluseks on hageja ja kostja vahel 29.10.2021 sõlmitud müügileping, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Subaru Justy 1.0b 51 kw mootori. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): • 29.10.2021 sõlmisid pooled müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Subaru Justy 1.0b 51 kw mootori (dtl-d 38 ja 87); 2 (7)
• hageja tasus mootori ja mootori transpordi eest kostjale 29.10.2021 arve nr 1492 alusel kokku 650 eurot (dtl-d 38, 41, 44-45); • kostja tarnis hagejale mootori 15.11.2021 (dtl-d 38, 48); • 30.11.2021 elektronkirjas teatas hageja kostjale, et mootor ei ole sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy (dtl-d 47-48); • kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601 summas 1020 eurot järgmise kauba/teenuse eest: plokikaane poldid, kolvide rõngad, ketti kmpl, mootori tihendite kmpl, brake cleaner, montaaži pasta (dtl 56). Pooled vaidlevad peamiselt selle üle, kas pooled sõlmisid lisaks sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw müügilepingule ka töövõtulepingu 29.10.2021 müügilepinguga müüdud sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et 29.10.2021 sõlmisid pooled müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Subaru Justy 1.0b 51 kw mootori. 30.11.2021 elektronkirjas teatas hageja kostjale, et mootor ei ole sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy (dtl-d 47-48). Kohtu hinnangul tähendab see, et kostja poolt hagejale üleantud mootor on võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 mõistes lepingutingimustele mittevastav asi, millest hageja teatas kostjale viidatud 30.11.2021 elektronkirjas. Hageja on kostjale saadetud 01.12.2021 elektronkirjas tahtnud mootori korda tegemist (dtl 47). Kohtu hinnangul on hageja ostjana kohaldanud kostja kui müüja suhtes õiguskaitsevahendit, milleks on müügilepingu täitmise nõue, mis tuleneb VÕS § 222 lg-st 1. Selle järgi on hagejal õigus nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kohus leiab, et hageja kui ostja on kohaldanud kostja kui müüja suhtes VÕS § 222 lg-st 1 tulenevat müügilepingu täitmise õiguskaitsevahendit nõudes asja parandamist. Kohtu hinnangul on kostja nõustunud, sest tarnitud mootor ei vastanud lepingutingimustele, mis seisnes selles, et mootor ei olnud sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy. Kohus arvestab seejuures, et kostja ise pakkus hagejale VÕS § 222 lg 1 järgset mootori parandamist 01.12.2021 elektronkirjas ning andis teada, et puudub asendamise võimalus (vahetust pole pakkuda) (dtl 47). Kohus selgitas 16.03.2023 istungil kostja tõendamiskoormist, mille kohaselt pidi kostja tõendama töövõtulepingu sõlmimise poolte vahel (dtl 119). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601 summas 1020 eurot järgmise kauba/teenuse eest: plokikaane poldid, kolvide rõngad, ketti kmpl, mootori tihendite kmpl, brake cleaner, montaaži pasta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud hageja ja kostja vahel töövõtulepingu sõlmimist sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuvad poolte tahteavaldused töövõtulepingu sõlmimiseks. Poolte esitatud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid leppinud omavahel kokku tööde tegemises kostja poolt, töö tegemise ajas, tööks vajalike varuosade hinnas ja muudes olulistes lepingutingimustes. Varuosade hinnad on kostja esmakordselt välja toonud pärast tööde tegemist hagejale esitatud 21.02.2022 arves nr 1601. Kohtu hinnangul ei tõenda arve töövõtulepingu sõlmimist poolte poolt, sest ei sisalda teavet hageja tahteavalduste kohta. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot, mille eest kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601.
6.Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt RKTKo 3-2-1-57-11, p 28). VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 116 lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 223 lg 1 p 4 ja VÕS § 223 lg 3 tulenevalt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks ja ostja ei pea määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 3 (7)
nimetatud täiendavat tähtaega muuhulgas siis, kui lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist. Hageja saatis 21.02.2022 kostjale elektronkirja, milles märkis: „Müüsite mootori garantiiga. See ei sobinud Subaru Justyle [---] Makske 650 tagasi, ma pole kaupa saanud. Lisaraha maksta ei soovi, kuna sellist tööd pole kokku lepitud [---]“ (dtl 59). Kohtu hinnangul on hageja 21.02.2022 elektronkirjaga taganenud 29.10.2021 poolte vahel sõlmitud müügilepingust, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Subaru Justy 1.0b 51 kw mootori ja mille eest hageja tasus kostjale 29.10.2021 arve nr 1492 alusel kokku 650 eurot. Taganemine seisneb selles, et hageja pole sobivat kaupa (mootorit) saanud ja hageja tahab raha tagasi. E-kirjast nähtub sõnaselgelt hageja tahe müügilepingu eelse olukorra taastamiseks, mis näitab lepingust taganemise tahet. Kohus leidis eelnevalt, et kostja on nõustunud tarnitud mootori mittevastavuses lepingutingimustele (mootor ei ole sobilik paigaldamiseks sõidukile Subaru Justy). Kohus leiab, et hagejal oli õigus 29.10.2021 müügilepingust taganeda, sest lepingutingimustele mittevastavus on antud juhul nii tõsine, et õigustab kohest müügilepingust taganemist, sest kostja müüs hagejale sõiduki mootori, mis ei sobinud sõidukile. Sellega rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kehtivalt pooltevahelisest 29.10.2021 müügilepingust taganenud.
7.VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingust taganemisel on vaid võlaõiguslik toime (RKTKo 3-2-1-34-13 p 15), st kehtivast taganemisest tekivad õigused ja kohustused lõppenud müügilepingu pooltele. Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama (vt RKTKo 3-2-1-29-06 p 27; RKTKo 3-2-1-129-05 p 17). Hageja hagist nähtuvalt hageja saatis kaks mootorit kulleriga kostjale (nii ostetud mootori kui ka katkise auto mootori) (dtl 38), millele kostja ei ole vastu vaielnud. Seda kinnitab ka kostja 21.02.2022 elektronkirjas välja toodu, et „tasuge arve ära ja saadame taastatud mootori teile“ (dtl 59). Kohus loeb tõendatuks, et hageja on kostjale tagastanud 29.10.2021 müügilepinguga üle antud mootori ja kostjale andnud ka katkise auto mootori. Seega saab hageja müügilepingust taganemise tõttu nõuda kostjalt 4 (7)
kui müüjalt tasutud mootori müügihinna ja mootori transpordi eest 650 euro tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu põhinõudes 650 eurot.
8.Kohus eelnevalt luges tõendatuks, et hageja on kostjale andnud endale kuuluva automootori. Hageja hagist nähtuvalt hageja poolt üle anti varuosadega remonti vajava auto mootor, mille maksumuseks hageja hindab vähemalt 100 eurot (dtl-d 38-39). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt hageja poolt kostjale üle antud katkise auto mootor on ümber töötatud VÕS § 189 lg 2 p 2 tähenduses, mida kinnitab kostja 21.02.2022 elektronkirjas välja toodu: „Me selle kasutasime ja tellisime uue mootoriplokki, kuna Teie oli täiesti kõlbmatu, kuigi pidime kasutama Teie mootoriplokki“ (dtl 62). Kostja ei ole tõendanud hageja üleantud automootori teistsugust väärtust. Seega saab hageja müügilepingust taganemise tõttu nõuda kostjalt kui müüjalt üle antud katkise auto mootori eest VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel 100 eurot. Kohus rahuldab hageja hagi kostja 100 euro nõudes.
9.Kohtu hinnangul võimaldab VÕS § 128 lg 3 kahju tekitanud isikult nõuda sõiduvahendi rendi hüvitamist. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja kohustuse rikkumisega seotud sõiduvahendi rendi kulud võivad olla osaks müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude sõiduvahendi rentimise eest 1000 eurot. Kohus selgitas 16.03.2023 istungil hageja tõendamiskoormist selle osas, et hagejal kohustus näidata see auto võeti kasutusrenti seepärast, et teist autot ei saadud korda ehk põhjuslik seos. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada tõendeid, sealhulgas ka liisingulepingu, millest on näha kasutusrenti võtmise aeg (dtl 120). Hageja esitas 10.04.2023 menetlusdokumendi, milles tõi välja, et asendussõiduki kulu on 1000 eurot. Arvestatud on perioodi pikkust ja rendi osalist maksumust. Igakuine kulu 405 eurot (dtl 124). Hageja esitas: Swedbank Liising AS 16.12.2020 arve perioodi 01.12.2020 - 30.12.2020 eest (dtl 125), Swedbank Liising AS 16.01.2021 arve perioodi 31.12.2020 - 30.01.2021 eest (dtl 126), Swedbank Liising AS 16.02.2021 arve perioodi periood 31.01.2021 - 28.02.2021 (dtl 127) ja Swedbank Liising AS 16.03.2021 arve perioodi 01.03.2021 - 30.03.2021 eest (dtl 130). Kohtu hinnangul hageja ei ole tõendanud kahjunõude eeldusi, sealhulgas kahju olemasolu ja põhjuslikku seost. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduvahend võeti kasutusrenti põhjusel, et 29.10.2021 müügilepingu järgset teist autot ei saadud korda. Hageja ei ole esitanud kohtule liisingulepingut, millest on näha kasutusrenti võtmise aeg. Hageja esitatud liisinguarved on väljastatud enam kui pool aastat enne 29.10.2021 müügilepingu sõlmimist. Seetõttu ei saa need tõendada sõiduvahendi kasutusrendilepingu sõlmimist põhjusel, et 29.10.2021 müügilepingu järgset teist autot ei saadud korda. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu sõiduvahendi rentimise 1000 euro kahjunõudes.
10.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudegatasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui valitud õiguskaitsevahendi kasutamine on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teise õiguskaitsevahendi kasutamisega ebaproportsionaalseid kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas väärtust, mis asjal oleks olnud, kui lepingutingimustele mittevastavust ei esineks, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust kasutada teist õiguskaitsevahendit ilma märkimisväärse ebamugavuseta. VÕS § 222 lg 4 sätestab, et müüja kannab asja parandamisega või asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui parandamiseks või asendamiseks on vajalik sellise lepingutingimustele mittevastava asja eemaldamine, mis enne mittevastavuse ilmnemist oli oma laadile ja otstarbele vastavalt paigaldatud, hõlmab parandamise või asendamise kohustus ka kõnealuse asja eemaldamist ja asendava või parandatud asja paigaldamist või vastavate kulude kandmist. 5 (7)
Kostja esitas 10.04.2023 menetlusdokumendis tasaarvestusavalduse. Juhuks, kui kohus leiab, et hageja nõue on mistahes ulatuses põhjendatud, palub kostja, et kohus teeks nimetatud ulatuses (s.o 1020 eurot, 21.02.2022 arve nr 1601 summas) tasaarvestuse (dtl 163). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja kui ostja on kohaldanud kostja kui müüja suhtes VÕS § 222 lg-st 1 tulenevat müügilepingu täitmise õiguskaitsevahendit nõudes asja parandamist. Kohus ei lugenud tõendatuks, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping sõiduki Subaru Justy mootori 1.0b 51 kw remonditöödeks maksumusega 1020 eurot, mille eest kostja esitas 21.02.2022 hagejale arve nr 1601. Kostjal puudub seega õigus hagejalt nõuda VÕS § 222 lg-st 4 tulenevalt mootori parandamisega seotud kulusid, sealhulgas töö- ja materjalikulusid. Kohus ei arvesta ega kohalda kostja tasaarvestusavaldust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tasaarvestusavalduse tegemise eeldused täidetud.
11.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivist arvestatuna põhinõudelt 650 eurot alates hagi esitamisest seadusjärgses määras. Kohus eelnevalt mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 650 eurot. Põhjendatud ei ole nõuda hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivist arvestatuna hagi esitamisest, vaid TsMS § 367 kohaselt arvestatuna põhinõudelt hagiavaldusele esitamisele järgnevast päevast 22.04.2022 (hagiavaldus esitati 21.04.2022). Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 650 eurot tasumata osalt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses) alates 22.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 650 eurot.
12.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 750 eurot (põhinõue 650 eurot + hüvitis automootori eest 100 eurot = 750 eurot), millele lisandub protsendina põhinõudelt väljamõistetud viivise nõue. Kohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu sõiduvahendi rentimise 1000 euro kahjunõudes.
13.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
14.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta.
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus leiab, et asjas ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamine võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 750 eurot ning protsendina põhinõudelt viivise. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata 1000 euro tasumise nõude 6 (7)
osas. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite 1020 euro tasumise nõude tasaarvestamiseks. Kohus jättis tasaarvestuse vastuväite rahuldamata. Käesoleval juhul ei arvesta menetluskulude võrdeline jaotus poolte menetluses osalemise ulatust ning poolte vastastikuste nõuete tunnustamata jätmise ulatust. Kohtu hinnangul jäid poolte vastastikused nõuded rahuldamata sarnases ulatuses, mistõttu on põhjendatud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
16.Kohus jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.