Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-20253
Kohtuasi
X avaldus võlgade ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.04.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik I OK Incure OÜ (registrikood 11542046), esindaja AV Puudutatud isik II Ferratum Bank Plc (Malta registrikood C 56251), esindaja AV Puudutatud isik III Renovum OÜ (registrikood 14042462), esindaja AK Puudutatud isik IV GelvoraSergel OÜ (registrikood 14550827), esindaja RS Puudutatud isik V Bigbank AS (registrikood 10183757), esindaja AK Puudutatud isik VI Bondora AS (registrikood 11483929) Puudutatud isik VII Placet Group OÜ (registrikood 11198910) Puudutatud isik VIII AS Inbank (registrikood 12001988)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.04.2022 määrus ja saata asi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus.
2-21-20253 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
X (avaldaja, võlgnik) esitas 29.12.2021 Harju Maakohtule avalduse ümberkujundamiseks. 10.01.2022 määrusega võttis maakohus avalduse menetlusse.
võlgade
2.Avalduse kohaselt tekkisid avaldajal makseraskused töö ajutise puudumise tõttu. Varem võetud laenude tagastamisega ei saanud ta töö kaotamise tõttu hakkama ja võttis uusi laene varasemate intresside tasumiseks. Avaldajal puudub mistahes väärtuslik vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõuded rahuldada. Alates 2021. a detsembrist asus avaldaja tööle massöörina oma äriühingus Y OÜ igakuise netosissetulekuga 700 eurot. Avaldaja igakuisteks vältimatult vajalikeks kuludeks kulub hinnanguliselt 320 eurot. Avaldajal ei ole ülalpeetavaid ja ta elab vanematele kuuluvas korteris, mistõttu on tema kulud väikesed.
3.Kava kohaselt soovib avaldaja ümber kujundada Ühisraha OÜ, BB Finance OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Renovum OÜ, Coop Pank AS või GelvoraSergel OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Placet Group OÜ ja AS Inbank nõuded kokku 28 758 eurot. Avaldaja saab tasuda 380 eurot kuus. Avaldaja palub vähendada kõrvalnõuded 0 euroni ja ajatada põhivõlgnevused seitsmeks aastaks.
4.Võlausaldajad GelvoraSergel OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Bigbank AS, OÜ Renovum ja OK Insurance OÜ ei nõustunud kavas esitatud andmetega nõuete suuruste osas.
5.Maakohus kohustas 15.02.2022 istungil avaldajat esitama uue ümberkujundamiskava lähtuvalt võlausaldajate esitatud põhinõuetest. Avaldaja esitas uue kava 04.03.2022 ja soovib sellega ümber kujundada OK Incure OÜ, Ferratum Bank p.l.c, Renovum OÜ, GelvoraSergel OÜ, Bigbank AS, Bondora AS, Placet Group OÜ ja AS Inbank nõuded kokku 36 818,61 eurot. Avaldaja saab tasuda kohustuste katteks maksimaalselt 380 eurot kuus. Seitsme aasta jooksul (pankrotiseadusega (PankrS) ettenähtud kohustustest vabastamise maksimaalne ajavahemik) võib avaldaja tasuda kokku 31 920 eurot (84 kuud × 380). Seetõttu palub avaldaja vähendada kõikide võlausaldajate põhinõudeid 13,3% võrra ja kõiki kõrvalnõudeid 0 euroni.
6.Maakohus toimetas 10.03.2022 määrusega avaldaja uue võlgade ümberkujundamiskava võlausaldajatele kätte ning määras tähtaja seisukohtade esitamiseks.
7.Võlausaldaja GelvoraSergel OÜ leiab, et avaldaja on esitanud valed andmed kohustuste kogusumma kohta ega nõustu kavas toodud arvutustega. Võlausaldaja Renovum OÜ vaidleb kavale vastu. 15.02.2022 istungil kinnitas esindaja, et avaldaja saab maksta igakuiselt 400 eurot, kuid kava on esitatud igakuiselt 380 euro tasumisega. Võlausaldaja Bigbank AS palub võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine otsustada vastavalt kohtu siseveendumusele. Teised võlausaldajad tähtajaks seisukohti ei esitanud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus jättis 04.04.2022 määrusega avalduse läbi vaatamata ja lõpetas menetluse võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 28 lg 3 ja VÕVS § 17 lg 2 p 3 alusel. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
9.Esinevad alused võlgade ümberkujundamiskava läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd kõik võlausaldajad ei ole nõuete ümberkujundamisega nõustunud ning avaldaja on tahtlikult või
2-21-20253 raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta.
10.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-15 selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui võlgniku vara võõrandataks pankrotimenetluses. Ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad on esile toonud, et seitse aastat on ebaproportsionaalselt pikk aeg kohustuste osaliseks täitmiseks. Lisaks, et avaldaja on kas raskest hooletusest või tahtlikult esitanud kohustuste ning enda sissetulekute kohta valeandmeid.
11.Kohus nõustub vastuväite esitanud võlausaldajatega, et käesoleval juhul ei kaalu avaldaja huvid üles võlausaldajate huvi saada oma nõuded mõistliku aja jooksul rahuldatud. Kava kohaselt soovib avaldaja igakuiselt tasuda võlausaldajatele kokku 380 eurot. Kohtu hinnangul on summa ebamõistlikult väike.
12.Avaldaja on esitanud kohtule töölepingu, mille kohaselt on tema igakuine sissetulek 700 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse tarbeks iseendaga sõlmitud leping ei tõenda avaldaja tegelikke sissetulekuid. Avaldaja ei ole suutnud kohtule isegi veenvalt selgitada, millega ta igapäevaselt tegeleb. Konto väljavõttelt nähtub, et avaldaja elustandard ei ole kindlasti selline, et 700 euro suuruse sissetulekuga ära elada. Kohus on seisukohal, et avaldaja varjab kohtu ja võlausaldajate eest enda tegelikke sissetulekuid.
13.Samuti esitas avaldaja oma kohustuste kohta andmed tuhandete eurode võrra väiksematena, kui need tegelikkuses on. Eeltoodust nähtub kohtu hinnangul, et avaldajal on puudunud tegelik huvi oma kohustuste ja nende täitmise vastu ning avaldaja ootus käesolevas menetluses oli suunatud sellele, et kohustuste tegelik suurus ei tule kohtumenetluses ilmsiks. Konto väljavõttelt nähtub, et avaldaja teeb sadade eurode ulatuses kontolt nii väljamakseid kui kontole sissemakseid. Võlausaldajate kohustuste täitmiseks tal aga väidetavalt raha puudub. Avaldaja selline käitumine on kohtu hinnangul võlausaldajate huve olulisel määral kahjustav. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks maakohtule tagasi.
15.Maakohus kohaldas selgelt ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkus menetlusõiguse norme. Kohtu selgitamis- ja põhjendamiskohustus jäi täitmata. Määruse põhjendused ei anna alust avalduse läbivaatamata jätmiseks.
16.Alusetud on maakohtu väited avaldaja sissetulekute osas. Seisukoht, et avaldaja teeb sadade eurode ulatuses kontolt nii väljamakseid kui kontole sissemakseid, on põhjendamata. Selge ei ole, millistele toimingutele kontol kohus konkreetselt tugineb ja seetõttu puudub avaldajal võimalus kujundada üksikasjalik seisukoht väidete osas. Põhjendamatu on kohtu väide, et avaldaja ei selgitanud kohtule, millega ta elatist teenib. Avaldaja on Y OÜ ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühing tegeleb massaažiteenuste osutamisega spakeskuses. Avaldaja on osaühingu ainuke töötaja ja äriühingu tegevus sõltub täielikult ainult avaldajast. Avaldaja selgitas istungil kohtule, et tegeleb klientide teenindamisega nimetatud äriühingus (töötab massöörina).
17.Kohus tugineb määruses sellele, et avaldaja esitas oma kohustuste kohta andmed tuhandete eurode võrra väiksemana, kui need tegelikkuses on. Sellest tegi kohus järelduse, et avaldajal on puudunud tegelik huvi kohustuste ja nende täitmise vastu ning avaldaja ootus oli suunatud sellele, et kohustuste tegelik suurus ei tule kohtumenetluses ilmsiks. Kohtu seisukoht on alusetu
2-21-20253 ja oletuslik. Avaldaja esitas kohtule need andmed, mis avaldajal olid. Nõuete paljususe tõttu oli avaldajal ebamõistlikult raske koguda andmeid kõikide võlausaldajate põhi- ja kõrvalnõuete ning tehtud tagasimaksete kohta, ka selle kohta, milliste nõuete katteks võlausaldajad tehtud makseid arvestasid.
18.Maakohus rikkus oluliselt VÕVS 23 lg-t 4, mille järgi otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu hiljemalt ühe kuu jooksul võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Antud juhul ei ole kohus võlausaldajate nõuete suuruseid kindlaks määranud. Samuti ei ole maakohus hinnanud, kui palju saaksid võlausaldajad oma nõuete katteks avaldaja pankrotimenetluse korral.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
21.Alates 01.07.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg-st 2 tulenevalt kohaldub avaldaja avalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud VÕVS-i sätted.
22.Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma seisukohad esitada kaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.
23.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on vaidlustatud määruses oluliselt rikkunud põhjendamiskohustust. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 465 lg 2 p 8 näeb ette, et kirjalikus määruses, mille peale saab esitada määruskaebuse, märgitakse põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määrus ei vasta neile nõuetele. Põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine, mis toob kaasa lahendi tühistamise. Kuna maakohtu seisukohtade kujunemine ei ole jälgitav, ei ole ringkonnakohtul võimalik vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust kontrollida.
24.Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata VÕVS § 28 lg 3 koostoimes VÕVS § 17 lg 2 p-ga 3 alusel. VÕVS § 28 lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni alus, mille esinemisel ei pidanuks avaldust menetlusse võtma. Praegusel juhul leidis maakohus, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta (VÕVS § 17 lg 2 p 3).
25.Vaidlustatud määrusest nähtuvalt heidab maakohus avaldajale ette ebaõigete või ebatäielike andmete esitamist oma sissetulekute kohta. Maakohtu hinnangul ei tõenda iseendaga sõlmitud leping töötasuga 700 eurot avaldaja tegelikke sissetulekuid, sest tema konto väljavõttest võib järeldada, et tema kasutuses on oluliselt rohkem raha.
26.Ringkonnakohus selgitab, et VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ning kõrgema astme kohus kontrollib üksnes seda, kas maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.
2-21-20253 Kolleegium leiab, et põhjendamata on väited, millest tulenevalt leiab maakohus, et avaldaja on esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma sissetulekute kohta. Maakohus ei ole esile toonud, millised kanded kontodel annavad aluse öelda, et avaldaja käsutuses on rohkem raha kui tema töötasu. Samuti ei nähtu põhjendustest, kui palju üle 700 euro kohtu arusaama järgi avaldaja käsutuses igakuiselt on. Vaidlustatud määrusest ei nähtu ka, et maakohus oleks tuvastanud asjaolusid, millest järeldub avaldaja süüline käitumine võlausaldajate nõuete kohta andmete esitamisel. Sellest, et avaldaja on kaotanud kontrolli võlausaldajate paljususe korral võlgade põhi- ja kõrvalnõuete täpsete suuruste üle, ei saa iseenesest järeldada pahatahtliku käitumist andmete esitamisel.
27.VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamiseks tuleb tuvastada võlgniku süüline (kas tahtlik või raskelt hooletu) käitumine ebaõigete või ebatäielike andmete esitamisel, arvestades võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 104 sätestatud süü vormide regulatsiooni. Sätte kohaldamiseks ei piisa võlgniku hooletusest, st käibes vajaliku hoole järgimata jätmisest (VÕS § 104 lg 3), vaid vajalik on tuvastada konkreetsete eluliste asjaolude alusel võlgniku raske hooletus (sama sätte lg 4 kohaselt on selleks käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) või tahtlus, milleks tuleb sama sätte lg-st 5 tulenevalt tuvastada võlgniku poolt õigusvastase tagajärje soovimine. Maakohtu järeldustest ei nähtu, kas ta tuvastas võlgniku poolt ebaõigete või ebatäielike andmete esitamise tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning milliste eluliste asjaolude alusel ta vastava järelduseni jõudis. Isegi kui üldise järelduse tegemisel maakohus kontrollis avaldaja pangakontode väljavõtetel nähtuvaid kandeid, peab see analüüs arvestatavas mahus nähtuma ka määrusest. Antud juhul selline analüüs puudub täielikult.
28.Samuti märgib kolleegium, et juhul kui nõuete suuruste üle on vaidlus, näeb VÕVS § 23 lg 4 ette kohtule kohustuse määrata kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurused. Seega ei saa kohustuste suuruse erinevusele maakohus tugineda enne, kui ei ole vaidluse korral määranud VÕVS § 23 kohaselt nõudeid kindlaks. Toimiku materjalidest nähtub, et võlausaldaja GelvoraSergel OÜ ei ole nõustunud avaldaja uues ümberkujundamiskavas esitatud andmetega oma nõude kogusumma kohta (t lk 114). Arvestades, et maakohus on 15.02.2022 istungil kohustanud avaldajat esitama uue kava lähtuvalt võlausaldajate põhinõuetest, jättes kõrvale kõrvalnõuded, tundub ringkonnakohtule võlausaldaja vastuväide alusetu. Asja edasisel menetlemisel tuleb maakohtul teha kindlaks, kas nõuete suuruste üle on vaidlus, vaidluse korral määrata suurused kindlaks ja alles seejärel määrata vajadusel täiendav tähtaeg ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamiseks (VÕVS § 25 lg 2).
29.Seoses määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole hinnanud, kui palju saaksid võlausaldajad oma nõuete katteks avaldaja pankrotimenetluse korral selgitab kolleegium järgmist. Kuivõrd maakohus jättis avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata, siis puudus kohtul vajadus ümberkujundamiskava sisuliseks analüüsimiseks või hindamiseks. Samuti puudus kohtul vajadus hinnata võlgade ümberkujundamise võrdlusandmeid pankrotimenetlusega. Pankrotimenetluse kohta tuleb võrdlusandmed esitada juhul, kui kohus, tuginedes VÕVS § 24 lg-le 3 kinnitab ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud.
30.Kolleegium märgib ka, et maakohtu põhjendused, mis seonduvad kava täitmise pikkuse ebamõistlikkusega ning võlausaldajate kavaga mitte nõustumisega, saaksid olla aluseks kava kinnitamata jätmisel, aga mitte avalduse läbi vaatamata jätmisel.
31.Tuginedes eeltoodule leiab kolleegium, et maakohtu seisukohtade kujunemine VÕVS § 17 lg 2 p 3 kohaldamisel ei ole jälgitav, mistõttu on lahend põhjendamata ja kolleegiumil ei ole võimalik kontrollida maakohtu kaalutlusi, mis selliste järeldusteni viisid. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa otsustuse õigsust kontrollida, peab kolleegium põhjendatuks saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõrvaldada
2-21-20253 määruses esinenud puudused arvestusega, et otsustuse kujunemine oleks kohtulahendi peale kaebuse esitamisel kõrgema kohtuastme poolt kontrollitav.
32.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, ei ole tegemist menetlust lõpetava määrusega ja selle peale ei saa TsMS § 696 lg-st 3 tulenevalt määruskaebust esitada (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p-d 11, 12).
33.Menetluskulude jaotus otsustatakse asjas tehtavas lõpplahendis
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.