Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi North Business OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
70 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Solaris keskuse bürooplokk, III korrus Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja E A (e-post xxx) Kostja: North Business OÜ (registrikood 11921482, asukoht Punane tn 6-331, 13619 Tallinn, e-post xxx) Kostja seaduslik esindaja: J S
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada EUROPARK ESTONIA OÜ hagi North Business OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt North Business OÜ-lt hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks võlgnevus summas 70 eurot, millest 30 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 40 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud kostja North Business OÜ kanda.
4.Välja mõista kostjalt North Business OÜ-lt hageja osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 247,50 eurot, kokku 367,50 eurot.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord 1
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskäik, hageja nõue ja asjaolude kokkuvõte
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 11.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70 euro saamiseks. Kohus tegi 14.08.2023 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 28.08.2023 vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 04.09.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 22.09.2023 kostja vastu hagi, mis võeti Harju Maakohtu 26.09.2023 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 30 eurot ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hagiavalduse asjaolude kohaselt pargiti sõiduk numbrimärgiga xxx (sõiduk) 20.12.2021 hageja opereeritavale parkimisalale Tammsaare Ärikeskuses Tallinnas. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud parkimiskioskis, parkimise eest ei oldud tasutud makseautomaadis ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude nr xxx maksetähtajaga 03.01.2022 võlgnevuse summaga 30 eurot. Leppetrahvinõue paigutati sõiduki kojamehe vahele. Kostja oli rikkumise ajal sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja.
4.Kohtueelselt saatis hageja lihtkirja teel nõudekirja kostja äriregistrijärgsele aadressile xxx. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja äriregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta sõiduki omanikule/vastutavale kasutajale.
5.Vastuseks kostja vastusele toob hageja esile, et lepingu sõlmimise asjaolu kui ka tasuta parkimise võimalus on olnud ajas muutumatu alates 28.02.2019, st ajal kui hageja hakkas Tammsaare Ärikeskuses parkimist korraldama. Hageja selgitab, et parklasse sisenemisel ei ole kuskil välja toodud, et parkimiskellaga oleks parkimine 2h tasuta või parkimiskell ja parkimiskiosk oleks kuidagi võrdsustatud. Vastupidiselt, on lisatahvlil märgitud, et üksnes parkimiskioskis registreerides on parkimine 2h tasuta. Kõikide parkimistingimuste p.10 sätestab, et sõiduki kasutaja peab parklat ja parkimiskohta kasutama heaperemehelikult, sihtotstarbeliselt, hoolsalt ning vastavalt paigaldatud viitadele, märkidele ja parkimise korraldaja juhistele. Parkimise korraldaja ei ole andnud ühtegi juhist selle kohta, et parkimiskellaga oleks Tammsaare Ärikeskuses võimalik tasuta parkida. Hageja leiab, et kostjal ei olnud tasuta parkimisõigust Tammsaare Ärikeskuse parkimisalal olukorras, kus ta on asetanud armatuurlauale ainult parkimiskella. Tasuta parkimisõigus oleks olnud kas vastava loa alusel, mida kostja armatuurlaual ei olnud, või parkimiskioskis sõiduki registreerimisel. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta ülejäänud kostja viited liiklusseadusele ja väidetavale puuduvale õiguslikule alusele. Riigikohus on leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 2
271 mõttes. See tähendab, et peaasjalikult kohaldub leppetrahvivaidlustes VÕS ning LS-s väljatoodud põhimõtted (nt 15 minutit tasuta parkimisaega, viivistasu määramise põhimõtted) ei rakendu eraparklates. Kostja viited selle kohta, et parkimist korraldati kohaliku omavalitsuse territooriumil on väärad, sõiduk paiknes eramaal. Kostja vastuväited hagile
6.Kostja toob esile, et firma sõiduk oli pargitud 20.12.2021, Tammsaare Ärikeskus, Tallinn, märgistatud parkimisplatsil vastavalt parkimisreeglitele, nimelt – auto oli pargitud parkimiskohal liinide vahel, auto ei seganud teisi parkimisplatsi kasutajaid, tuuleklaasi alla oli paigutatud nähtaval kohal parkimiskell, parklas viibitud aeg ei ületanud parkimiskellale märgitud 2-tunnist perioodi. Kostja on vastuväites osundanud liiklusseaduse §-le 187, mis võimaldab omavalitsusel kehtestada avalikul parkimisalal tasuline ala, parkimistasu maksmise kohustuse tekkimine 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, parkimise õigust tõendava dokumendi paigutamine mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust ning viivistasu määramise üle andmist eraõiguslikule juriidilisele isikule. Kostja sõidukis oli kõik tehtud vastavalt liiklusseadusele. Kostja palub jätta nõue rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et 20.12.2021, s.o leppetrahvi väljastamise ajal, oli sõiduki numbrimärgiga xxx kasutajaks kostja. Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduk numbrimärgiga xxx parkis hagis nimetatud ajal ja kohas hageja opereeritaval parkimisalal ning leppetrahvi tähtajaks tasutud ei ole. 3
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja võis parkimisalal parkida parkimiskellaga 2 tundi tasuta.
13.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
14.Hageja esitatud fotodega kogumis parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritav parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale Infotahvel viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib auto hageja parkimisalale. Tüüptingimustele lisaks on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduki parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.
15.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast 4
kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
16.Väljavõttega Transpordiameti vastusest sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta on tõendatud, et sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja on kostja. Hagiavaldusele lisatud fotodega sõidukist kogumis on tõendatud, et kostja oli oma sõiduki parkinud 20.12.2021 Tammsaare Ärikeskuses Tallinnas hageja opereeritavale parkimisalale. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et kostja oli parkimise alguse fikseerinud parkimiskellaga. Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt on kostjat teavitatud sellest, et 2 tundi tasuta parkimist kehtib juhul, kui sõiduk registreeritakse parkimiskioskis. Alternatiivselt oli võimalik tasuda parkimise eest mobiilselt või parkimisautomaadis. Peale parkimiskella ühtegi muud luba sõiduki parkimiseks sõiduki armatuurlaualt ei nähtu. Fotodega sõidukist kogumis, millest nähtub mh sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteade ning väljatrükiga leppetrahvi nõudest number xxx, maksetähtajaga 03.01.2022, võlgnevuse summaga 30 eurot, on tõendatud, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõude. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud.
17.Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäeval võis 2 tundi tasuta parkida ka parkimiskellaga või tal oleks luba parkimisalal parkimiseks või ta oleks sõiduki parkimise eest hageja parklas tasunud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv. Parkimisalale sisenedes ega parkimistingimustes ei ole kuskil viidatud sellele, et parkimiskellaga on õigus antud parkimisalal parkida tasuta kaks tundi. Hageja on parkimisala märgistanud teavitussiltidega, millel peal on kirjas, et parkimiskioskis sõiduki registreerimisel on parkimine 2 h tasuta. Asja lahendamisel ei oma tähtsust liiklusseaduses § 187 sätestatu, kuna tegemist ei ole avalikul parkimisalal kehtestatud tasulise alaga, vaid kostja parkis eramaal. Kohus jätab kostja vastuväited seoses liiklusseadusega tähelepanuta, kuna eramaal parkimisele kohalduvad võlaõigusseaduse sätted.
18.Kui sõiduki kojamehe alla asetatakse leppetrahv, siis tulenevalt leppetrahvi sisust on kostjal võimalik esitada neljateistkümne päeva jooksul vaie või tasuda leppetrahv. Pärast seda muutub leppetrahv sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja on sõidukit juhtinud isikut teavitanud leppetrahvi olemasolust siis, kui on selle vormistanud ja asetanud kojamehe alla. Arvestades, et leppetrahvi sõiduki klaasipuhastaja alla asetamisega on mõistlikul viisil teavitatud sõiduki juhti vormistatud leppetrahvist, siis on ka mõistlik järeldada, et sõidukijuht on tehtud leppetrahvist teada saanud ning kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev ja sissenõutavaks muutunud leppetrahv.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot, kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist ja võlgnik on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Kohus märgib, et VÕS § 1131 lg 1 puhul on tegemist kindlaksmääratud summaga ja hüvitise suurus ei sõltu otseselt võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk tegelikust kahjust. Selle sätte mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis 5
peaks eelduslikult tavaolukorras katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivaid kulusid ehk kahju.
20.Koopiaga leppetrahvist number xxx ja võlgnevuse summaga 30 eurot on tõendatud, et hageja andis kostjale tähtaja leppetrahvi tasumiseks, leppetrahv tuli tasuda hiljemalt 03.01.2022, misjärel muutus leppetrahv sissenõutavaks. Puudub vaidlus, et leppetrahv on käesoleva ajani tasumata ja hagejal on õigus nõuda viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Puudub vaidlus, et juriidilisest isikust kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud VÕS § 1131 lg 1 eeldused. Hageja õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist 40 eurot tuleneb seadusest. Kohus seisukohal, et tasumata sissenõudmiskulu 40 eurot on põhjendatud kostjalt välja mõista.
21.Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista tasumata leppetrahv summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
23.Hageja esitas 24.10.2023 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 357,50 eurot (3,25 tundi *110 eurot).
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses on 20 eurot (TsMS § 4842). Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9).
25.Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta. Menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses, summas 20 eurot kuulub rahuldamisele, kuna maksekäsu asjast nähtuvalt on hageja teinud menetlustoiminguid avalduse esitamiseks ja tõendite kogumiseks.
26.Käesolevas tsiviilasjas on avaldajat esindanud jurist tunnitasuga 110 eurot. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Hageja esindaja tunnihind 110 eurot/tund vastab kohtupraktikas aktsepteeritud määradele.
27.Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses 6
väljamõistmist. Kohus võtab arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik aeg hagiavalduse koostamiseks on 1 tund ning kostja vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamiseks 1,25 tundi, kokku 2,25 tundi summas 247,50 eurot.
28.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 367,50 eurot (100 + 20 + 247,50). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.