5.Välja mõista kostjalt J R hageja AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal kasuks menetluskulud summas 455 eurot.
6.Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Asjaolud, menetluse käik
1.1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas 19.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3601,90 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 25.04.2022 aadressil xxx. Võlgnik J R esitas 25.04.2022 nõudele e-kirjaga vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel puudub digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas J R kohtule 06.05.2022.
1.2.12.05.2022. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus.
1.3.14.06.2022 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavalt riigilõivu. 17.06.2022 esitas hageja hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu.
1.4.16.08.2022 esitas kostja kohtule vastuväited hageja nõudele.
1.5.Kohus võttis hagi 16.12.2022 menetlusse ning 20.03.2023 määras hagi kirjalikku menetlusse.
1.6.Kostja esitas 30.03.2023 tõendite kogumise taotluse, mille kohus jättis 13.04.2023 määrusega rahuldamata.
2.Hagi ja hageja seisukohad
2.1.AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal esitas kohtule hagiavalduse võlgnikult 3601,90 euro saamiseks. Hagi aluseks on hageja (kindlustusandja) poolt kostjale esitatud tagasinõue sõidukiga Opel Astra registrimärgiga XXX tekitatud liikluskahju hüvitamiseks. Tagasinõue tuleneb Elke Mustakivi AS arvest 2031489, mille hageja oli kohustatud hüvitama sõidukiga Opel Astra registrimärgiga XXX tekitatud liikluskahju eest. Hagiavalduse kohaselt puudus sõidukil Opel Astra reg märgiga XXX õnnetuse toimumise hetkel kehtiv kohustuslik liikluskindlustuse poliis. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista lisaks põhinõudele hageja poolt tasutud riigilõiv summas 455 eurot ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2.2.Hageja jääb 30.03.2023 seisukohas hagiavalduse juurde. Kostjat ei vabasta kindlustusandja ees vastutusest asjaolud, et kostjal puudusid juhiload ja kindlustuse lubas vormistada või sõidukit juhtis kolmas isik. Kostja ja sõiduski kasutaja vahel sõlmitud kokkuleppe võib olla aluseks nendevahelises sisesuhtes nõude esitamiseks kasutaja vastu ning nimetatud kokkulepe ei välista kostja vastutust hageja ees.
3.Kostja seisukohad
3.1.Kostja oma esialgses vastuses selgitab, et kostja oli sõiduki liiklusregistrisse kantud vastutava kasutajana, kostja ja G M vahel oli kokkulepe, et sõiduk registrinumbriga XXX oli kasutusel G M ning liikluskindlustuse sõlmib sõiduki kasutaja. Liikluskindlustusleping AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaaliga oli sõidukile sõlmitud perioodil 17.01.2019-16.02.2019 ja 19.02.201918.03.2019, seejuures viimase perioodi puhul maksis kindlustuse makse M T, millest nähtub, et kindlustuslepingu sõlmimiseks avaldas soovi kolmas isik. Kostja leiab, et kuigi poliisil on kindlustusvõtjaks tema nimi märgitud, ei ole kostja isiklikult avaldanud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleks nõue esitada LKindlS § 53 järgi G M vastu, kes liiklusõnnetuse põhjustamisel oma süüd tunnistas. Kuna liiklusõnnetuse asjaolusid ei ole tuvastatud, palus kostja kohtul tuvastada tegelikud liiklusõnnetuse asjaolud.
3.2.10.01.2023 annab kostja teada, et jääb 16.08.2022 esitatud vastuse juurde, kuid täiendab oma seisukohti. Kostja selgitab, et sõidukit registrinumbriga XXX kasutas G M, kes juhtis sõidukit ka õnnetuse ajal ning vastavalt liiklusseadusele oli temal kohustus enne sõidu alustamist veenduda, et tal on sõiduki juhtimiseks kaasas nõutavad dokumendid. G M eelnevas ei veendunud ja alustas sõitu
ilma liikluskindlustuseta teadlikult. Kostja palub hagejal nõuda liikluskahju hüvitamist tagasi sõidukijuhilt G M’ilt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
3.3.30.03.2023 esitas kostja kohtule taotluse, millega palus kohtul teha päring Politsei- ja Piirivalveametile, tuvastamaks, kas G M juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist, kas G M-il oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel s.o. seisuga 18.02.2019 kehtiv juhtimisõigus ning millistel tagajärgedel oli põhjustatud liiklusõnnetus (näiteks sõidukiiruse ületamine, liiklusjärelevalve teostaja peatamise märguanne eiramine). Kostja põhjendas taotluse esitamist sellega, et saadud vastus aitab oluliselt menetlusele kaasa ning annab selgust kellelt hageja võib hüvitatud kahju tagasi nõuda.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.3.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas:
4.3.1.18.02.2019 toimus Tallinnas, Paevälja pst liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Astra registreerimismärgiga XXX, mida juhtis G M, vajus liikudes kõrvalrajale ja otsa seal otse liikunud sõidukile Toyota registreerimismärgiga YYY /dtl 31, 103/;
4.3.2.sõiduki XXX omanik on kostja /dtl 31, 103/;
4.3.3.sõidukil XXX puudus liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtiv liikluskindlustuse leping, viimane, hagejaga sõlmitud leping (poliis nr XXX) lõppes 16.02.2019 kell 23:59 /dtl 31, 103/;
4.3.4.kahju ulatuse tegi kindlaks Elke Mustakivi AS ja edastas 12.03.2019 koostatud hinnapakkumise hagejale, mille kohaselt tekitatud liikluskahju hüvitiseks on summa 3601,90 eurot /dtl 32-46/;
4.3.5.hageja on kahju hüvitanud /dtl 72/;
4.3.6.tekitatud kahju suuruses.
4.4.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja kui sõiduki omanik vastutab tekitatud kahju eest.
4.5.Hageja nõude aluseks on liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 3 lg 1 järgi on kindlustuskohustus käesoleva seaduse tähenduses kohustus sõlmida kohustusliku liikluskindlustuste leping kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamisest tuleneva vastutuse kindlustamiseks käesolevas seaduses sätestatud korras ja ulatuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust.
Hagiavalduse kohaselt kasutati sõidukit liikluses pärast liikluskindlustuse lepingu kohta väljastatud poliisi kehtivuse lõppu 16.02.2019 kell 23.59 ja sõiduki liikluses kasutamise tagajärjel tekkis kahju kolmandale isikule, mille hageja on kindlustusandjana hüvitanud. Kostja ei ole vaidlustanud sõiduki suhtes kindlustuskohustuse olemasolu LKindlS § 3 lg 1 mõttes ja asjaolu, et õnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse lepingut sõlmitud ei olnud.
4.6.Alates 01.10.2014 kehtiva LKindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus sätte lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et vastutavaks kasutajaks sõidukil registreerimismärgiga XXX oli kostja. Seega on kostja liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustuskohustust kandvaks isikuks.
4.7.Kostja on seisukohal, et hageja on ebaõigesti kostja vastu hagi esitanud LKindlS § 55 järgi. Kostja leiab, et hagejal on võimalik nõue esitada sõidukit kasutanud ja õnnetuse põhjustanud isiku G M vastu LKindlS § 53 alusel. Liikluskindlustuse seaduse 423 SE eelnõu seletuskirjas esitatud selgituse järgi on LKindlS § 55 sätestatu kindlustusandja tagasinõudeõiguse aluseks kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu juhuks, kui kindlustusjuhtum põhjustati sõidukiga ajal, mil kindlustuskohustus oli täitmata. Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-18-05 selgitanud, et hagiavaldust esitades määrab hageja ka kostja, so. isiku, kelle vastu tema nõue on suunatud. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas nõude LKindlS § 55 alusel sõiduki kindlustuskohustust kandnud isiku vastu. Liiklusõnnetusele eelnenud liikluskindlustuse poliisi nr XXX oli sõlminud hagejaga kostja J R /dtl 31/. Seega on hageja nõue kostja kui kindlustusvõtja vastu põhjendatud. Kindlustusandja tagasinõuded kindlustusvõtja vastu on reguleeritud LKindlS kolmandas jaos, sh on nimetatud jaos sätestatud erandid (LKindlS § 53 jj), kui kindlustusandja võib oma tagasinõude maksma panna. Käesoleva vaidluse aluseks on asjaolu, et kahju põhjustati perioodil, mil liikluskindlustust sõlmitud ei olnud ning LKindlS § 55 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Käesolevas vaidluses on tõendatud, et liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustuskohustus oli täitmata ja liikluskindlustuskohustus oli kostjal. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe sõiduki kasutamise osas, sh kes tasub kindlustuse eest või kes teeb kindlustusmakse ülekande, ei oma käesoleva nõude osas tähtsust, sest tegemist on kostja ja kolmanda isiku vahelise sisesuhte küsimusega. Käesolevas menetluses ei ole esitatud taotlust sõidukijuhi kaasamiseks menetlusse ning kohus ei saa hagimenetluses omal algatusel menetlusosalisena kedagi kaasata (Riigikohtu lahend 3-2-1-111-16, p 15.1). Kostjal on kolmanda isikuga sisesuhtest tulenevalt õigus esitada nõue kolmanda isiku vastu regressi korras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõude eeldused LKindlS § 55 alusel kostja vastu on täidetud.
4.8.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista LKindlS § 55 alusel tagasinõue summas 3601,90 eurot.
5.Menetluskulud
5.1.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
5.2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
5.3.Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulu, milleks on riigilõiv summas 455 eurot, väljamõistmist. Kohus leiab, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalikuks kuluks, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.