Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Ši vastu võlgnevuse nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, XXX 14 (registrikood xxx, aadress: xxx)
korteriühistu
Avaldaja lepinguline esindaja: P P, e-post: xxx Puudutatud isik: A Š (isikukood xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Ši vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks korteriomandi, asukohaga xxx, majandamiskulude, s.h prügi, gaasi, üldelektri ning soojusenergia võlgnevus perioodi eest jaanuar 2024. a kuni juuli 2025 . asummas 1 750,80 eurot.
3.Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks viivis alates 01.09.2025. a kuni põhinõude (1 750,80 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta avaldaja menetluskulud õigustatud ulatuses A Ši kanda ja välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks menetluskulud 453 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 403 eurot.
4.1.Välja mõista A Šilt Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (453 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 1
5.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
7.Toimetada kohtumääruse ärakiri A Šile kätte avalikult, kui TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras kättetoimetamine ei anna tulemusi, avaldades selleks kohtumääruse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu esitas 12.07.2025. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 848,35 euro saamiseks. Kohus tegi 15.07.2025. a makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 18.08.2025. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.Kohtla-Järve linn, XXX 14 korteriühistu avaldus A Š vastu võlgnevuse 1 750,80 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik jätnud avaldajale perioodil jaanuar 2024. a kuni juuli 2025. a hoolduse, vee, soojusenergia, gaasi ja elektri eest tasumata ning võlgnevus seisuga 31.08.2025. a avaldaja ees moodustab 1 750,80 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevus 1 750,80 eurot, viivised alates 01.09.2025. a kuni põhinõude täitmiseni seadusega sätestatud määras. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista menetluskulud summas 453 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kohus võttis 02.09.2025. a määrusega avalduse menetlusse ja kohustas puudutatud isikut esitama avalduse osas 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest kirjaliku vastuse.
4.Puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isikule on kohtudokumendid AET-i vahendusel kättetoimetatavaks märgitud 14.10.2025. a. Avaldaja esitatud nõude toimetas kohus puudutatud isikule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 kohaselt kätte 20.10.2025. a puudutatud isiku poolt avaldatud e-posti aadressile.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus 2
hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
6.Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isikule on kohtudokumendid kätte toimetatud 20.10.2025. a, puudutatud isik kohtule vastust/vastuväiteid ei esitanud.
7.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand asukohaga xxx(registriosa nr xxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil jaanuar 2024. a -juuli 2025. a tasumata majanduskulude arved kokku 1750,80 eurot.
8.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmisel kohaldatakse asjaõigusseaduse §-s 143 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 236 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu väljavõtte puudutatud isikule arvestatud kommunaalteenustest, võlgnevuse arvestuse, kinnistusraamatu väljavõtte, korteriühistu põhikirja. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult põhivõla seisuga 31.08.2025. a (perioodi jaanuar 2024. a - juuli 2025. a eest) summas 1 750,80 eurot. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Puudutatud isik võlgnevuse osas kohtule vastuväiteid ei esitanud. Ülaltoodust tulenevalt mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla summas 1 750,80 eurot.
11.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
12.VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma kooskõlas hea usu põhimõttega. See tähendab ennekõike, et pooled teades oma õigusi ja kohustusi, täidavad neid vabatahtlikult. Samuti oli kostja kohustatud vastavalt lepingule ning VÕS §-s 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõttele informeerima hagejat kõigist asjaoludest, mille osas võib eeldada hageja õigustatud huvi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele, § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel muuhulgas nõuda kohustuste täitmist ja rahaliste kohustuste 3
täitmise viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13.10.2012. a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p. 23).
14.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Eeltoodu alusel mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja viivise alates 01.09.2025. a põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 1232 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. 147 Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda.
18.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
19.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 453 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 403 eurot, samuti viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
21.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 453 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (453 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
22.Puudutatud isiku menetluskulud jätab kohus puudutatud isiku enda kanda.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada 4
määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.