2-22-2665 Osaühingu Eritex Invest hagi Veskioja 1 OÜ vastu võla nõudes
Kohtuasi
Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
Veskioja 1 OÜ vastuhagi osaühingu Eritex Invest vastu lepingu alusel üleantu tagastamise, varalise kahju ja lisanduvate viiviste nõudes Hagihind 18 160 eurot, vastuhagi hind 6588,86 eurot 15. märts 2023 Hageja (vastuhagis kostja): Osaühing Eritex Invest (registrikood 10482158), seaduslik esindaja R. K., lepinguline esindaja advokaat Enno Heringson Kostja (vastuhagis hageja): Veskioja 1 OÜ (registrikood 14718095, asukoht Vae tn 4, Laagri alevik, Saue vald), seaduslikud esindajad L. S ja K. B., lepingulised esindajad advokaadid Katrin Paulus ja Märt Mürk
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Veskioja 1 OÜ 23. märtsi 2023 taotlus vaatluse korraldamiseks.
2.Rahuldada osaühingu Eritex Invest hagi Veskioja 1 OÜ vastu osaliselt.
3.Mõista Veskioja 1 OÜ-lt osaühingu Eritex Invest kasuks välja võlgnevus 13 129,20 eurot, kahjuhüvitis 2518 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 12. oktoobrini 2022 kokku 1058,66 eurot.
Mõista Veskioja 1 OÜ-lt osaühingu Eritex Invest kasuks välja viivis alates 13. oktoobrist 2022 kuni põhinõude 15 647,20 eurot (13 129,20+2518) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Jätta Veskioja 1 OÜ vastuhagi osaühingu Eritex Invest vastu 6100,80 euro tagastamiseks rahuldamata.
6.Jätta põhjendatud menetluskulud kostja kanda.
7.Mõista Veskioja 1 OÜ-lt osaühingu Eritex Invest kasuks välja menetluskulud 7678,40 eurot.
1(16)
2-22-2665
8.Mõista Veskioja 1 OÜ-lt osaühingu Eritex Invest kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (7678,40 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
Jätta Viru Maakohtu 21. veebruari 2022 määrusega ja 12. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasjas (nr 2-22-2665) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtotsuse täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD
Haginõue
1.Osaühing Eritex Invest (hageja) esitas 18. veebruaril 2022 hagi Veskioja 1 OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 7218 eurot, selle kättesaamiseks tehtud kohtueelsete kulutuste hüvitise 2518 eurot ja viivise nõudes. 12. oktoobril 2022 suurendas hageja põhinõuet 5911,20 euro võrra. Põhinõude suuruseks kokku on seega 15 647,20 eurot, millele lisandub viivis kuni hagiavalduse tervikteksti esitamiseni 1261,02 eurot. Viivist nõuab hageja võlgnevuselt alates arvetel märgitud tasumise tähtpäevast ja kohtueelsetelt kuludelt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et pooled sõlmisid e-kirjade ja telefonisõnumite teel kaks töövõtulepingut, millega hageja kohustus ehitama ja paigaldama kinnisasjadele asukohaga Tervise 11 ja Tervise 13, Laagri alevik, metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia koos jalg- ja liugväravaga.
3.Kostja kohustus hagejale Tervise X tööde eest tasuma koos käibemaksuga kokku 9916,80 eurot, millest 1500 eurot tuli kostjal tasuda ettemaksuna. Täpsemalt pidi aed vastama järgmistele tingimustele: „Materjal varb 12x12 mm täiskantraud, keevitatud kahe lattraua 40x3 mm vahele. Väravaraamid 40x40 nelikanttorust peale keevitatud samuti 12x12 raud ja raamidega samas lahenduses lattraud. Liugväraval all C-profiil juhtsiin, liigub 2x8 terasrullikul. Vahepostid nelikanttorust 60x60 mm flantskinnitusega. Pinnakate kuumtsink + pulbervärv“. Töö valmis 27. septembriks 2021 ja see vastab kokkulepitud tingimustele. Kostja ei ole tõendanud puuduste olemasolu.
4.Lisatööde tõttu on lõplik hind koos käibemaksuga 11 518,80 eurot. Tasunõue muutus sissenõutavaks 9. oktoobrist 2021. Ettemaksuarve on kostja hagejale tasunud, lisaks tasus kostja 16. veebruaril 2022 hagejale 2500,80 eurot, ülejäänud 7128 eurot on tasumata. Alust 2(16)
2-22-2665 raha maksmisest keeldumiseks ei ole. Kostja on ka ise sõnumivahetuses nõuet tunnistanud. Võla sissenõudmine kohtuväliselt ei andnud tulemusi.
5.13. detsembril 2021 esitas kostja hagejale reklamatsiooni töös esinevate puuduste kohta, mille peale hageja tellis tööle hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdilt Ü. L.. Eksperdi hinnangul vastab töö kokkulepitud tingimustele ja seda liiki tööde keskmisele kvaliteedile ning on heal ehituslikul tasemel. Isegi kui kostja väidetud puudused oleksid olemas, on need VÕS § 644 lg 1 mõttes esitatud hilinemisega ja kostja ei saa neile enam tugineda.
6.18. mail 2021 tellis kostja samasuguse aia Tervise 13 kinnisasjale, muutes seejärel aia kujundust. Kostja tasus töö eest ettemaksuna 1800 eurot (sisaldab käibemaksu). Ka see aed valmis 27. septembri 2021 paiku. Töö eest on tasumata on 5911,20 eurot, mille kohta saatis hageja kostjale arve 6. oktoobril 2021, summa muutus sissenõutavaks 9. oktoobril 2021. 22. oktoobril 2021 esitas kostja hagejale telefoni teel pretensioonid aia kvaliteedi kohta, hageja pärast kohapealset kontrolli pretensioone ei tunnistanud. Pooled pidasid sel teemal kirjavahetust ning hageja soovis tellida kvaliteedi kontrollimiseks ekspertiisi, kuid kostja lammutas aia. Kostja on käitunud pahatahtlikult. Aial ei saanud olla selliseid olulisi puudusi, mis õigustaksid töö vastu võtmata jätmist. Hagejal on töövõtjana seega õigus nõuda kostjalt tasu. Töö tehti vastavalt kokkulepitule, vastupidist pole tõendatud.
7.Kostja on äriühing, mille põhitegevusala on kinnisvaraarendus, mistõttu ei ole usutav, et kostja ei teadnud, millistele tingimustele vastavad tavalised piirdeaiad. Tavapärasest erinevast kasutusotstarbest oleks kostja pidanud hagejale enne lepingu sõlmimist teada andma. Töö puuduste korral oleks majandustegevuses tegutsev kostja pidanud töö viivitamata üle vaatama, lepingule mittevastavusest teada andma ja puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Puudustest teavitamise kohustust rikkunud tellija võiks nõuda kas hinna alandamist või kahju hüvitamist, mitte lepingust taganeda.
8.Hageja on enne kohtusse pöördumist kandnud kulusid õigusabile 518 eurot ja eksperdile 2000 eurot, kokku 2518 eurot (lisandub käibemaks). Need tuleb hagejale hüvitada VÕS § 128 lg 3 alusel. Kostja vastus hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kostja ei vaidle, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama ja paigaldama metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritistest koosneva piirdeaia koos jalg- ja liugväravaga. Kostja on aga seisukohal, et hageja ei ole oma kohustust kohaselt täitnud. Paigaldatud aiad on puudustega ega vasta poolte kokkulepitud tingimustele. Puudused on fikseeritud J. K. koostatud ekspertiisiaktis. Aiad vänderdavad ja on kõverad, kuigi kostja soovis tugevaid ja stabiilseid aedu. Kostja esitas pretensioonid nii septembris 2021 aia ülevaatusel, oktoobris 2021 poolte kohtumisel kui ka detsembris 2021 e-kirja teel. Pretensioonid esitati õigeaegselt. Hagejale saadetud sõnumis lubas kostja tasumist eksituse tõttu. Tellijana on kostjal õigus keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmast seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab töös esinevad puudused. Tasunõue ei muutu sissenõutavaks arve esitamisega, vaid maksmise eelduseks on töö valmimine. Töö valmimist peab tõendama hageja. Arve osalise tasumisega võttis kostja vastu vaid aia kiviosa. Kuna hageja metallosa puudusi ei kõrvaldanud, oli kostjal õigus jätta arve selles osas tasumata.
10.Kostja ei ole puudustest teatanud hilinenult. Kostja ei ole eriteadmistega isik ning tal ei olnud võimalik kohe töö ülevaatusel puudusi avastada. Kuigi kirjalikult edastati info detsembris 2021, siis suuliselt mainis kostja hagejale puudusi juba oktoobris 2021. 3(16)
2-22-2665
11.Kuna kostja on nõude rahuldamisest põhjendatult keeldunud, ei olnud õigusabikulud vajalikud ning ka viivist ei ole õigust nõuda. Vastuhagi nõue
12.Kostja esitas 30. juunil 2022 vastuhagi lepingu alusel üleantu tagastamise, varalise kahju ja lisanduvate viiviste nõudes. Kostja palub mõista hagejalt kostja kasuks välja lepingu alusel tagastamisele kuuluv 6100,80 eurot ja viivis sellelt summalt seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni.
13.Vastuhagi nõue tugineb asjaolul, et pooled sõlmisid töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama ja paigaldama metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritistest koosneva piirdeaia koos jalg- ja liugväravaga aadressidel Tervise tn 11 ja Tervise tn 13, Laagri alevik. Kostja ei olnud aedade kvaliteediga rahul ja nõudis puuduste kõrvaldamist, mida hageja ei teinud. Kostja esitas pretensioonid vahetult pärast töö valmimist, Tervise tn 11 aia kohta 2021. aasta septembris, oktoobris ja novembris, Tervise tn 13 aia kohta 4. novembril 2021. Kostja ei ole puudustest teavitanud hilinemisega. Kuna hageja rikkus oma kohustust ja keeldus töid parandamast, on kostjal õigus töövõtulepingust taganeda. Kui hageja peaks asuma seisukohale, et kostja ei ole varem lepingutest taganenud, siis palub kostja käsitleda vastuhagi taganemisavaldusena. Täidetud on ka taganemise formaalsed eeldused, sest kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks määratlemata tähtaja. Kostjal on õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist.
14.Kostja esitas ekspertarvamuse, kus on aedade puudused loetletud. VÕS § 642 lg 1 eeldab töövõtja vastutust. Kostja ei oleks Tervise 13 aeda lammutanud, kui sellel ei oleks esinenud puudusi ja see oleks vastanud kokkulepitud tingimustele. Tervise tn 11 aia kohta on ekspert tuvastanud, et pikemate moodulite läbipaine ületab lubatud piiri, keevisliited on puudulikud, monteerimisel esineb ebatäpsusi, jalgvärava avamine ja sulgemine on takistatud, liugvärava valmistamisel ei ole kasutatud õiges mõõdus nelikanttoru, liugvärava ajami töötemperatuur ei vasta hinnapakkumisele ning ehituse dokumentatsioon on puudulik, Tervise tn 13 aia varbmaterjali paljud otsad on viltu lõigatud, servades on muljumised, keevisliidetes esineb ebatäpsust ja korrapäratust ning aiamoodulite pinnad on osaliselt ebakvaliteetselt viimistletud. Puudused ei ole ebaolulised. Töö ei vasta keskmisele kvaliteedile ja kostja ei ole kohustatud selle eest tasuma. Sellest, et tegemist on eritellimusega, ei saa tuleneda, et tellijal peaks olema oma õigusi raskem kaitsta. Vastupidi, eritellimuse puhul peab töövõtja veel eriti arvestama tellija soovide ja esinevate oludega.
15.Kostja on korduvalt nõudnud nii aedade parandamist kui ka Tervise tn 13 aia eemaldamist. Hageja on sellest keeldunud. Seega on kostjal õigus lepingust taganeda ning pooltel tuleb tagastada lepingu alusel saadu. Taganemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on tasunud Tervise tn 11 aia eest 4300,80 eurot ja Tervise tn 13 aia eest 1800 eurot. Kostja nõuab tagasi kokku tasutud 6100,80 eurot ja tagastab hagejale Tervise tn 11 ja Tervise tn 13 paigaldatud piirdeaiad koos kõigi hageja paigaldatud või muul viisil üleantud osadega. Lisaks palub kostja hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku maksmiseni. Hageja vastus vastuhagile
16.Vastuses vastuhagile hageja kostja nõudeid ei tunnista.
4(16)
2-22-2665
17.Hageja on seisukohal, et pooled sõlmisid kaks eraldi töövõtulepingut, ühe aadressil Tervise 11, Laagri alevik, aia ehitamiseks ja paigaldamiseks ning teise aadressil Tervise 13, Laagri alevik, aia ehitamiseks ja paigaldamiseks. Aiad ei ole kuidagi omavahel seotud. Isegi kui kostjal oleks alus Tervise 13 aia ehitamiseks ja paigaldamiseks sõlmitud töövõtulepingust taganeda, ei oleks selle aiaga seotud tagasitäitmise nõue kuidagi suunatud Tervise 11 töövõtulepingust tuleneva tasunõude ja kulutuste hüvitamise nõuete tasaarvestamiseks ega välistaks põhihagi rahuldamist. Ühe aia puudused ei annaks alust teise aia ehitamiseks sõlmitud lepingust taganeda.
18.Kostja lepingust taganemine on mõlema aia puhul alusetu ja tühine, seega on alusetud ka kostja nõuded lepingute alusel saadu tagastamiseks ja viivise tasumiseks. Enamus Tervise 11 aia puudustest olid tuvastatavad juba töö välisel ülevaatamisel 2021 septembri lõpus. Kostja esitas oma pretensioonid aga alles 13. detsembril 2021, lisaks on kostja vastuhagis märkinud puudusi, mida ta hagejale varem esitanud ei ole. Kostja ei ole puudustest teatanud õigeaegselt. Hilinenud teavitamisel on kostjal üksnes õigus alandada makstavat tasu või nõuda tekitatud kahju hüvitamist, lepingust taganemise õiguse on ta sel juhul minetanud. Kostja ei ole toonud esile, et teavitamata jätmine oleks olnud mõistlikult vabandatav.
19.Tervise tn 11 aia puuduste kohta on kostja tellitud ekspertarvamuses jõutud ekslikele järeldustele. Arvamuse lk-l 6 märgitud kõrvalekalde mittevastavus on ilmselgelt üksnes eksperdi näpuviga ja tegelikkuses aial lubatust suuremaid kõrvalekaldeid ei esine. Aiamoodulitel ja jalgvärava keevituskohadel ei ole kumbki ekspert tuvastanud lubamatuid kõrvalekaldeid. Jalgvärava lukukorpuse katte haakumine vasturaua külge on kõrvaldatav reguleerimisega. Liugvärav on kasutatav, eksperdid on vaid eri meelt lisarulliku paigaldamise tavapärasuse osas, aga sellise lahenduse leppisid pooled omavahel kokku. Liugvärava ajami asendamine oli kostjale eelnevalt teada. Etteheide dokumentide puudumise kohta ei ole põhjendatud, õigusaktides nõutavad dokumendid on olemas ja kontrollitud. Isegi kui Tervise tn 11 aial oleks vastuhagis märgitud puudused, ei õigusta need lepingust taganemist, sest kostja teavitas hagejat puudustest hilinenult, osaliselt alles vastuhagis. Lepingust taganemine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest see tugineb ebaolulistele puudustele, samuti ei oleks hagejal eritellimusel valmistatud ja tagastatud aeda võimalik enam mujal kasutada. Kostja on ka käitunud vastuoluliselt, lubades esmalt tööde eest tasuda, kuid hakates siis aial puudusi otsima. Taganemiseks ei ole esitatud avaldust.
20.Tervise tn 13 aia väidetavad puudused ei ole olulised ega anna alust lepingust taganemiseks. Ekspert on esile toonud vaid väikesi viimistluslikke puudusi, ta ei ole järeldanud, et aed tervikuna ei vasta kokkuleppele ega keskmisele kvaliteedile või ei ole eesmärgpäraselt kasutatav. Aed tervikuna vastas seega kokkulepitud tingimustele ja keskmisele kvaliteedile. Aia ülevaatusel oli kostja juhatuse liige K. B. aiaga rahul. Ka Tervise tn 13 aia eest lubas kostja korduvalt tasuda. Reklamatsiooni esitas kostja alles 4. novembril 2021. Kuna aed on lammutatud, ei ole selle vastavust kokkulepitud tingimustele ja keskmisele kvaliteedile enam võimalik hinnata. Sellega on kostja käitunud pahatahtlikult. Tervise tn 13 aia puhul on kostja taganemine lepingust samuti hageja suhtes ebaõiglane ebamõistlikult väikeste puuduste tõttu. Kui ekspert oleks puuduste olemasolu kinnitanud, oleks hageja olnud valmis need kõrvaldama.
21.Kostja ei ole töövõtulepingutest kehtivalt taganenud, mistõttu on alusetu tema nõue 6100,80 euro tagastamiseks. Kuna hagejal poleks võimalik tagastatud aeda kasutada, tuleks tagastamisel hüvitada hagejale aia väärtus. Tervise tn 11 aia eest pidi kostja hagejale tasuma kokku 11 218,80 eurot. Tervise tn 13 aia väärtus oli kokku 6426 eurot. Taganemisel tuleb hagejale seega hüvitada 17 644,80 eurot. Alternatiivselt tuleb hagejale hüvitada aedade väärtuse vähenemine ehk aedade väärtuse ja vanametalli maksumuse vahe. Kohtuistung 5(16)
2-22-2665
22.Kohtuistungil 15. märtsil 2023 kuulas kohus ära tunnistajad Ü. L. ja J. K. ning vande all hageja juhatuse liikme R. K.i ning kostja juhatuse liikmed K. B.i ja L. Si.
23.Selgitamaks enda ja J. K. tehtud ekspertiiside erinevust vastas tunnistaja ekspert Ü L. järgmist. Tarindi RYL 2010, millele ekspertiisiaktides on viidatud, ei reguleeri piirdeaedade kvaliteeti, sest aed ei ole kandekonstruktsioon. Ruumelement tähendab ruumi, hoone osa. Viidet ruumelemendi kõverusele on kasutatud võrdlusena, sest muud võrdlusmaterjali ei ole. Aia parameetrid peavad tellija ja tootja ise omavahel kokku leppima. J. K. ekspertiisist ei ole aru saada, millist aia elementi ta Tervise tn 11 aial läbipainde suhtes mõõtis, elemendid ei ole ühesuguse pikkusega. Ei ole selge, kuidas mõõtmistulemus, 6 mm läbipainet, on saadud ja kuidas oli võimalik mõõta 0,84 mm-ne erinevus võrreldes mõõteetaloniga. Ü L. mõõdetud läbipaine 11 mm on mõõdetud mitte aiaelemendi, vaid värava pealt. Aiaelementide aiaposti külge monteerimise ebatäpsuste ulatust ei ole J. K. ekspertiisis välja toodud, tegemist on poltliidesega, mida saab paari millimeetri võrra reguleerida. Jalgvärava lukukorpuse katte haakumist vasturaua külge saab reguleerida, see võtab aega 10‒15 minutit ja seda tuleks teha igal aastal, sest materjali mõjutab muutuv ilm. Nelikanttoru mõõdud vastavad poolte kokkuleppele, värav ei ole selliselt deformeerunud, et vajaks täiendavat toestust. Rullik värava all hoiab värava paremini paigal, kuid selle ümber paigustatud killustik ei ole hästi hooldatav. Värav on avatud asendis loodist väljas raskusjõu tõttu, see ei ole värava konstruktsiooni küsimus. Aed ei võbise rohkem kui keskmine aed. Ekspertiisi tegemiseks esitati Ü L.le kõik nõutavad dokumendid. Ü L. väljatoodud probleemid Tervise tn 11 aia juures on töövõtja parandanud, need ei olnud olulised puudused. Tervise tn 13 aia kohta tehtud J. K. ekspertiis ei ole piisavalt täpne, et olukorda hinnata. Aiaelementide keevitamine on olnud käsitöö, mille puhul pisidefektid on lubatavad.
24.Tunnistaja ekspert J. K. selgitas enda tehtud ekspertiisi kohta, et läbipainde 6 mm, mis oli mõõteetalonist 0,84 mm võrra suurem, märkis ta ära, sest see oli visuaalselt täheldatav, kuid ta ei oska öelda, kas see on oluline viga. Mõõtmiseks kasutas ta kahe meetri pikkust tasasuse mõõdikut ja mõõtis ühte pikematest aiamoodulitest, kus läbipaine oli näha rohkem kui teistel. Vigu ei saa seejuures välistada, vea suurusjärku ei oska J. K. hinnata. Piirdeaeda luges J. K. ruumelemendiks RYL 2010 p 621.1.1 mõistes. Poltliitega kinnitatud elemente on võimalik reguleerida ja teoreetiliselt võiks reguleerimisega saada vaidlusaluse aia ühekõrguseks. Samamoodi saab reguleerimisega parandada jalgvärava lukukorpuse katte haakumist vasturaua külge. Kui nelikanttoru mõõte olid lepingupooled kokkuleppel muutnud, ei saa paigaldatud toru pidada mõõtmete tõttu aia puuduseks, kuid jämedam toru suurendab jäikust. Kas mingi mõõduga posti jäikus on piisav, sõltub detaili pikkusest ja see tuleb eraldi välja arvutada. Liugväraval diagonaalide puudumine ei ole puudus, kui jäikus on tagatud muude jäikuselementidega. Liugvärava ajami mootori peal olevad andmed ja töövõtja hinnapakkumises olevad andmed on erinevad ja selles mõttes ei vasta mootor hinnapakkumisele. Käega katsudes aed loksus, kuid tunnistaja ei osanud öelda, kas see loksus rohkem kui on tavapärane. Tervise tn 11 aial ei ole selliseid puudusi, mis teeksid vajalikuks selle lammutamise. J. K. ei osanud öelda, kas Ü L. ekspertiisis oli midagi kirjas valesti. Tervise tn 13 aial oli viltu lõigatud või muljumisega rohkem kui kaks varba, aga kui palju täpselt, tunnistaja ei mäleta. Viltu lõigatud detailid, kahjustused ja keevisliidete ebatäpsused olid visuaalselt häirivad, kuid pole võimalik öelda, mis on selles osas tavapärane tolerants. Tervet aeda ei olnud selle virna ladustamise tõttu võimalik vaadelda.
25.R. K. selgitas vande all, et tööde üleandmise akti pooled omavahelise mitteformaalse suhtluse tõttu ei teinud. Piirdeaed ei ole ka keeruline ehitis, selle puhul kasutatakse tihti lihtsustatud lähenemist. Enne viimase arve saatmist anti üle võtmed ja puldid, seda loeb hageja faktiliseks tööde üleandmiseks. Tervise tn 11 tööde lõppkalkulatsioonile kostja ei vastanud, kuid küsimise 6(16)
2-22-2665 peale lubas arve tasuda. Aia teemat arutati omavahel ja hageja viitas, et kõik on tehtud vastavalt kokkulepitule. Kuna kostja meelest aed vänderdas, pakkus hageja hinnaalandust, kuid kostja arvet siiski ei tasunud, vaid hakkas esitama pretensioone. Tervise tn 13 kohta esitati pretensioon värava lingi viimistluse kohta, mille hageja vahetas, ning 22. oktoobril helistati, et värav koliseb, ja tehnik käis kohal. Esimene korralik pretensioon tuli Tervise tn 11 kohta kirjalikult 13. detsembril. Tervise tn 13 kohta tuli pretensioon 4. novembril, selle koostanud spetsialisti ei pea hageja esindaja pädevaks.
26.K. B. selgitas vande all, et esitas Tervise tn 13 aia kohta pretensioone suuliselt alates aia paigaldamisest septembrikuus. Hageja juhatuse liige aga kohale ei ilmunud ja telefonile ei vastanud. Kohale saadeti tehnik, kes ei saanud millestki aru ja lahkus.
27.L. S selgitas vande all, et Tervise tn 11 aia töid ei antud kunagi üle, sest tema ei võtnud aeda vastu. Ta on tasunud ainult kiviosa, millega probleeme ei ole. Metallosa kohta esitas ta suuliselt pretensioone kogu aeg, kohapeal kohtuti septembrikuus ühel õhtul. Aed vastab küll pakkumisele, aga mitte sellele, mis suuliselt kokku lepiti, aed ei ole ilus.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, tutvunud hagiavalduse, vastuhagi, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata.
29.Lõplahendis peab kohus lahendama kõik veel lahendamata taotlused. 27. märtsil 2023 esitas kostja taotluse vaatluse korraldamiseks, mille käigus kohus käiks vaatamas Tervise tn 11 ja 19 aedu (dtl 738).
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lg 1 ütleb, et üldjuhul esitatakse tõendid eelmenetluses. Hiljem esitatud tõendit või taotlust menetleb kohus üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates asja lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331 lg 1). Antud juhul oli vaatluse korraldamise taotluse ajaks menetlus staadiumis, kus kohus oli 15. märtsil 2023 toimunud istungil andnud pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks, eelmenetlus oli lõppenud. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta taotlust varem ei esitanud või kas hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Samuti ei ole kostja põhjendanud, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta vaatlust taotleb, nagu nõuab TsMS § 236 lg 3, ning kuidas on asjaga seotud Tervise tn X aed. Kostjal on kaks professionaalset esindajat, mistõttu ei peaks olema vajalik selgitada kostjale põhjalikult menetlusnorme.
31.Arvestades, et vaatluse taotlus on esitatud hilinemisega, taotlusest ei nähtu hilinemiseks mõjuvat põhjust, taotlust ei ole põhjendatud ning vaatluse korraldamine põhjustaks menetluse venimist, jätab kohus taotluse vaatluse korraldamiseks rahuldamata.
32.27. märtsil 2023 esitatud menetlusdokumendis (dtl-d 736, 738) pakub kostja hagejale kompromissi. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud otsuse jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Mõlema poole allkirjadega kompromissleping esitatakse kohtule ja kohus kinnitab selle.
33.Pooled on ühel meelel selles, et nende vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel kohustus hageja ehitama ja paigaldama kinnisasjadele asukohaga Tervise tn 11 ja Tervise tn 13, Laagri alevik, metallpostidest, paneelidest, kivipostidest ja müüritisest koosneva piirdeaia koos jalg- ja liugväravaga ning kostja kohustus selle eest tasuma. Tervise tn 11 aia kohta käiv kokkulepe on fikseeritud sõnumivahetuses ja manustes, samuti esitatud hinnapakkumises ja 7(16)
2-22-2665 lõppkalkulatsioonis ning ettemaksu ja kiviosa eest tasumises (dtl-d 13‒27, 511). Tervise tn 13 aia tellimise tõenduseks on e-kirjad ja manused ning ettemaksuarve tasumine (dtl-d 27, 559‒ 568). Kuivõrd kummagi aia ehitamise kokkulepe on kajastatud eraldi sõnumites ja neis ei ole viidet mingisugusele raamlepingule, järeldab kohus, et tegemist oli kahe eraldi töövõtulepinguga.
34.Pooltel on erinev arusaam sellest, kas aiad vastavad lepingutingimustele, kas hagejal on õigus nõuda töö eest tasu ja kas kostja on kehtivalt lepingutest taganenud. Haginõue
35.Hageja palub kostjalt välja mõista 13 129,20 eurot: 7218 eurot Tervise tn 11 aia ehitamiseks sõlmitud lepingu alusel ja 5911,20 eurot Tervise tn 13 aia ehitamiseks sõlmitud lepingu alusel.
36.VÕS § 635 lg 1 alusel peab tellija maksma kokkulepitud tulemuse saavutamise eest tasu, VÕS § 76 lg 1 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. Tasu muutub VÕS § 637 lg 3 alusel sissenõutavaks töö valmimisest. Tervise tn 11 aed
37.Hageja sõnul sai ta Tervise tn 11 aia valmis 27. septembriks 2021 (dtl 5). Valmis aiast on hageja esitanud fotod (dtl-d 29‒30, 605‒609) ja aia kohta tehtud auditi (dtl-d 32‒78). Lisaks tugineb hageja kostja saadetud sõnumitele, milles kostja 14. ja 15. oktoobril 2021 lubab Tervise tn 11 aia eest arve tasuda (dtl-d 84‒85). Kostja hinnangul ei saanud töö valmis. Mõlemad pooled on ühel meelel selles, et tööd aktiga vastu ei võetud ega töö väidetavat valmimist mingil muul taasesitataval moel ei fikseeritud.
38.Kostja meelest ei saanud töö valmis, sest see ei vastanud lepingutingimustele, töö oli puudustega ja neid puudusi ei ole kõrvaldatud. Kostja leitud puudused Tervise tn 11 aial on loetletud 13. detsembril 2021 hagejale saadetud e-kirjas (dtl 93): aia metallosa materjalide ristlõiked ja jäikust tagav lahendus ei vasta kokkulepitule, aiadetailid painduvad ja vänderdavad, värav on kõverdunud, väravale paigaldatud plastrullik ei täida oma ülesannet, tsingitud detailid on roostes ja halvasti korrosiooni vastu kaitstud, pult töötab autost halvasti, osad kinnitusvahendid ei vasta nõutud klassile, hingedepoolsed vahed on suured, on kasutatud odavaid värvimata tsinkhingesid, puuduvad dokumendid värvi keskkonnaklassile vastava tehnoloogia ja eeltöötluse kohta. Täiendavalt on kostja saatnud samal päeval teise e-kirja (dtl 444), et aia kiviosa sokkel on maapinnast hüdroisoleerimata, maapinna niiskus pääseb soklit märgama ja määrima.
39.Tervise tn 11 aia kiviosa on kostja vastu võtnud ja selle eest 16. veebruaril 2022 tasunud (dtl 511) ning ka vande all kinnitanud, et kiviosa suhtes tal pretensioone ei ole (dtl 730).
40.VÕS § 641 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui sel ei ole kokkulepitud omadusi või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
41.Tervise tn 11 aia kohta Ü L. tehtud auditis (dtl-d 32‒78) on analüüsitud kõiki metallosa kohta kostja väljatoodud puudusi ja jõutud järeldusele, et Tervise tn 11 aed vastab heale ehitustavale, midagi ei vaja kordategemist või asendamist, metallosad on kaitstud metalli korrodeerumise vastu, aed on kohtkindel ja esteetiliselt heal tasemel. Lisaks nimetatakse auditis, et töövõtja 8(16)
2-22-2665 vahetas auditi käigus välja roostes elemendid, reguleeris jalgväravat ning töötles liugvärava metallkonstruktsiooni termiliselt, mis vähendas kõverust vertikaalsuunas 11 mm-lt 3 mm-le. Audit on koostatud jaanuaris 2022.
42.Kostja on esitanud Tervise tn 11 aia kohta J. K. aprillis 2022 koostatud ekspertiisiakti (dtl-d 489‒500), kus on kirjas, et varbaia moodulitel täheldati horisontaalsuunas läbipaineid kuni 6 mm, varbaia lehtterase keevisliited on tehtud puudulikult ja nende monteerimisel aiaposti külge esineb ebatäpsusi, jalgvärava lukukorpuse kate haakub vasturaua külge ja see vajab reguleerimist, liugvärava raami nelikanttoru mõõdud ei vasta hinnapakkumisele, liugvärav on avatud olekus loodist väljas ja selle ekspluatatsiooniks paigaldatud täiendav rullik ei ole standardse lahendusega, liugvärava ajami töötemperatuur ei vasta hinnapakkumisele, dokumentatsioon on puudulik.
43.Tunnistajana ülekuulamisel selgitas ekspert J. K., et tema fikseeritud puudused Tervise tn 11 aial ei ole tingimata olulised puudused, mis teeksid vajalikuks aia lammutamise. Poltliitega kinnitatud elemente ja jalgväravat saab reguleerida, elementide vajalik jäikus on võimalik välja arvutada, kuid seda ta teinud ei ole. Tunnistaja ei osanud öelda, kas aed loksus tavapärasest rohkem. Tunnistaja ei osanud ka öelda, mis oli Ü L. koostatud auditis valesti (dtl-d 714‒725).
44.Tervise tn 11 aia auditi koostanud ekspert Ü L. selgitas tunnistajana ülekuulamisel eksperthinnangute erinevusi. Mõned neist võisid olla tingitud sellest, et J. K.le ei esitatud kogu poolte kirjavahetust, mõned sellest, et eksperdid on erinevatel seisukohtadel, kas aia kohta on kehtestatud normid. Osa J. K. järeldusi on hinnangulised (dtl-d 699‒714).
45.Aia jäikuse osas on pooled eri meelt, kas aed võngub rohkem kui on tavapärane. Ekspert Ü L. hinnangul jääb võnkumine tavapärase piiresse, ekspert J. K. ei osanud öelda, kas võnkumine on tavapärane. Numbriliselt tõi J. K. välja ühe mooduldetaili läbipainde 6 mm, mis oli tema hinnangul mõõteetalonist 0,84 mm võrra suurem, arvutuskäigu järgi 6 mm>3100/600=5,16 mm. Ü L. sõnul ei kehti see etalon aedadele, kuigi seda võib kasutada võrdluseks. Eksperdid olid eri meelt, kas lauses „kõverus horisontaalsuunas ±L/600, kuid mitte enam kui 15 mm“ tuleb lähtuda detaili pikkuse jagatisest 600 mm-ga või lubatud maksimaalsest tolerantsist 15 mm. J. K. on lähtunud jagatisest, kuid ta ei osanud öelda, kui suur võib tema läbiviidud mõõtmisel olla mõõteviga. Arvestades, et mõõteseadme mõõteviga ja mõõtmise juhuslik ehk mõõtjast tulenev viga kumuleeruvad ning et detaili pikkus oli mõõdetav meetrites, ekspert ei mõõtnud tegelikult kogu detaili ja kõrvalekalle etalonist oli alla millimeetri, ei ole välistatud, et kogu väljamõõdetud 0,84 mm võis olla mõõteviga.
46.Kostja esitatud tõendid ja tunnistaja ütlused ei kõrvaldanud kahtlust, kas tarindi RYL 2010 peatükk 62 „Metallelementide paigaldamine“ (dtl 697) käib aedade kohta. Kostja ja J. K. viitasid sõnale „ruumelement“ (p 621), mis nende käsitluses tähendab ruumilist elementi. Ü L. seevastu selgitas, et ruumelemendi all peetakse silmas ruumi kui hoone osa. Eesti keele grammatikaga on viimane tõlgendus paremini kooskõlas. Lisaks algab mõõtmete tolerantse reguleeriv lause (p 621.1.1) „Kui projektis väärtusi ei esitata, järgitakse välisseinaelementide mõõtmete tolerantse, mis on pikisuunas /.../“. „Välissein“ saab kohtu arusaamise järgi tähendada ruumi kui hoone osa, mitte igasugust kolmemõõtmelist eset, mistõttu lause pigem piirdeaia kohta ei käi.
47.J. K. märkis, et 6 mm läbipainet oli visuaalselt täheldatav. Samas toimikusse esitatud fotodelt ei suuda kohus ühelgi aiamoodulil kõverust täheldada.
9(16)
2-22-2665
48.Enda mõõdetud numbrite kohta selgitas Ü L., et tema mõõtis mitte moodulelemente, vaid liugväravat, mille puhul ka esialgselt mõõdetud 11 mm kõverus jäi tema hinnangul lubatud tolerantsi (15 mm) piiresse (dtl 747). Pärast parandustöid oli see 3 mm.
49.Väravapostide nelikanttoru kohta on J. K. kirjutanud ekspertiisiaktis, et kuigi töövõtja hinnapakkumises on märgitud, et jalgvärava raam tehakse nelikanttorust 60*40 mm, on objektil olev jalgvärava raam 40*40 mm nelikanttorust (dtl 498). Seega lähtus J. K. mõõtude osas oma hinnangus vastavusest hinnapakkumisele, mitte ehitustehnilistest nõuetest, jäikusarvestusest vms taolisest. Kuigi istungil ütles ta nelikanttoru mõõtude kohta, et on võimalik arvutada, kas jäikus on piisav, siis ekspertiisi tehes ei pidanud ta arvutamist vajalikuks, millest võib järeldada, et talle kui eksperdile ei tundunud vajalik näidata, et toru ei vasta mingisugustele turva- või jäikusnõuetele. Saades istungil teada, et pooled nelikanttoru mõõte hiljem kokkuleppel muutsid, ei pidanud ta seda enam puuduseks. Ü L. sõnul ei ole nõudeid, et aed peaks olema absoluutselt jäik.
50.Kohtuistungil selgitas kostja esindaja L. S, et aed peab taluma üle hüppamist (dtl 731), kuigi sellist tingimust ei nähtu aia tellimise ajal peetud kirja- ja sõnumivahetusest. Üle hüppamiseks poleks ka ilmselt mõistlik tellida ülevalt väljaturritavate varbadega aeda. Ka nimetas L. S, et aed peab pidama kinni tema suurt koera (dtl 730). Aed on olnud püsti umbes poolteist aastat ja kostja ei väitnud, et koer oleks selle aja jooksul aiast läbi murdnud.
51.Väravale paigaldatud plastrulliku kohta selgitas J. K., et ei ole sellist rullikut varem näinud, samas möönis, et varem pole ta ka aiaekspertiisi teinud (dtl 719). Ü L. ei kinnitanud, et tegemist oleks ebatavalise lahendusega ning selgitas, et rulliku ümber pandud killustik teeb hooldamise keeruliseks, kuid killustikku ei paigaldanud hageja, samuti et värav on avatud asendis loodist väljas raskusjõu, mitte konstruktsioonvea tõttu.
52.Liugvärava ajami puhul nägi J. K. probleemina asjaolu, et hinnapakkumises toodud temperatuurivahemik ei kattunud ajamile kirjutatud vahemikuga. Hageja selgitas, et ajam töötab ka sellele märgitust külmemas temperatuuris ning paigaldajana annab ta sellele garantii. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et ajam ei oleks temperatuuri tõttu töötanud.
53.Detsembris 2021 kostja väljatoodud puudustest on Ü L. jaanuaris tehtud auditi kohaselt roostes elemendid vahetatud (dtl 40), väide, et tsingitud detailid on halvasti korrosiooni vastu kaitstud, ei leidnud kinnitust, puldi kasutamise parandamist on selgitatud, kinnitusvahendite vastavust nõuetele on kontrollitud ja leitud need nõuetele vastavat (dtl 41), väravahingede ja hingede vahed vastavad tüüpolukorrale, nõutavad dokumendid on olemas (dtl-d 42, 65‒72). Kuna kostja neid puudusi hiljem kohtuistungil enam ei nimetanud, võib eeldada, et need on parandatud.
54.Hageja meelest ei teatanud kostja puudustest õigeaegselt ehk mõistliku aja jooksul pärast neist teadasaamist (VÕS § 644 lg 1), sest esimene kirjalik pretensioon saadeti alles 13. detsembril 2021. Samas on mõlemad pooled kinnitanud, et kogu senine suhtlemine suures osas suuliselt, mistõttu on mõistetav, et kostja formuleeris puuduste loetelu kirjalikult alles pärast advokaadi vahendusel saadetud nõude saamist. Kostja 30. septembri 2021 e-kirjast (dtl 79) saab järeldada, et aia kvaliteedi teemal suhtlesid pooled juba septembris pärast seda, kui aed hageja hinnangul valmis oli. Pooled hindavad küll erinevalt, mis täpselt kvalifitseerub aia juures puuduseks, kuid nende väidetust ja esitatud tõenditest kogumis saab järeldada, et puudustest teavitati õigeaegselt, pooled suhtlesid aia võimalike puuduste teemal 27. septembri 2021 ja 13. detsembri 2021 vahel mitu korda. Kuivõrd auditis on fikseeritud, et hageja osa kostja väljatoodud puudustest parandas, pidi ka hageja teavitamise õigeaegsust aktsepteerima. Ülejäänud kostja pretensioonide kohta on eksperdid tuvastanud, et aed vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. 10(16)
2-22-2665
55.Kokkuvõttes kinnitasid mõlemad eksperdid, et Tervise tn 11 aed vastab kokkulepitule ja keskmisele kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milleks aedu tavaliselt kasutatakse. Ekspertide hinnangutest saab järeldada, et töö on valmis ja hagejal seega õigus nõuda selle eest tasu ehk arve maksmata osa 7218 euro tasumist. Tervise tn 13 aed
56.Hageja sõnul sai ta Tervise tn 13 aia valmis 2021. aasta septembri lõpus (dtl 592). Valmis aiast on hageja esitanud fotod (dtl-d 614‒616). Kostja hinnangul ei saanud töö valmis, sest aial olid puudused ja hageja neid ei kõrvaldanud. Mõlemad pooled on ka selle aia suhts ühel meelel selles, et tööd aktiga vastu ei võetud ega töö väidetavat valmimist mingil muul taasesitataval moel ei fikseeritud.
57.Tervise tn 13 aia kohta on kostja esitanud E. S. 4. novembri 2021 e-kirja puuduste loeteluga: aed õõtsub, metallosad ei ole valmistatud täpselt, kinnitusvahendid ei vasta keskkonnaklassile, väravaraamide metallprofiilid on kaardus, väravad ei ole ühes tasapinnas, puuduvad väravate sulgemise magnetid, metallpulkade otsad on lõikejälgedega, metalli pind on kare, puhastamata, keevitus mõjub robustselt, väravaautomaatika ei toimi korrektselt, puuduvad värvimise kvaliteeti kinnitavad dokumendid (dtl-d 482‒483). Hageja on oma vastuses osale puudustele vastu vaielnud, osad on hageja hinnangul olnud parandatavad (dtl-d 484‒485). Kostja nõudis
29.detsembri 2021 e-kirjas puuduste likvideerimist, millele hageja vastas samal päeval, et kuna ta puudusi suuremas osas ei tunnista, tellib ta aia ekspertiisi (dtl 571).
58.J. K. ekspertiis Tervise tn 13 aiale on tehtud mahavõetud ja garaaži ladustatud aiadetailide kohta, mistõttu aia õõtsumist, kaardumist ja väravate sulgumist ei olnud enam võimalik hinnata. J. K. on tuvastanud, et paljud varbmaterjali otsad on viltu lõigatud, servades on muljumised, mis ei ole tekkinud demonteerimisel, keevisliidetes esineb ebatäpsust ning aiamoodulite pinnad on osaliselt ebatäpselt viimistletud (dtl-d 500‒501). Ü L. hinnangul ei ole J. K. ekspertiis piisavalt konkreetne, ladustatud aia puhul ei ole saanud hinnata viltuste lõigete jms hulka kogu aia kohta, viimistlus on käsitöö ning vastavusdeklaratsiooni järgi on muhukesed lubatud ja tavapärased (dtl-d 708‒709). Ka J. K. ise kinnitas kohtuistungil, et kuna aed oli ladustatud, siis kõiki elemente ei saanud terves ulatuses vaadelda ning ta ei oska öelda, milline kvaliteet oli virna alumistel elementidel (dtl 723). Aia paindumise kohta on hageja esindaja vande all kinnitanud, et lisatud rombelemendi tõttu paindus Tervise tn 13 aed vähem kui Tervise tn 11 aed (dtl 727).
59.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kui töövõtja puudusi mõistliku aja jooksul ei paranda, võib tellija VÕS § 646 lg 5 alusel töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
60.Tervise tn 13 aia kohta on kostja öelnud, et nõue oli, et aed oleks tehtud väga korralikult ja kvaliteetsest materjalist ja vastaks sellisesse hinnaklassi jäävale majale (dtl 738). Otseselt sellist tingimust poolte kirjavahetusest enne aia ehitamist välja ei tule. Kostja on saatnud hagejale käsitsi tehtud joonise (dtl 564) ja eelmises e-kirjas tingimuse „Ja ette midagi sarnast, mis L.il“ (dtl 559), viidates Tervise tn 11 aiale. Hageja on saatnud kostjale aia mõõdud ning materjali ja viimistluse kirjelduse, millele kostja on vastanud „Sobib.“ (dtl 560). Kuna rombelemente saadetud eskiisil ei ole (dtl 565), võib järeldada, et osa infovahetust toimus ka suuliselt. 11(16)
2-22-2665
61.Nii hageja juhatuse liikme R. K.i kui ka kostja juhatuse liikme K. B.i vande all antud ütlustest tuleb välja, et septembris ja oktoobris pärast aia valmimist suhtlesid pooled aia kvaliteedi teema telefonitsi ning hageja saatis puudusi parandama tehniku (dtl-d 727, 729). Seega ei saa täielikult tõele vastata K. B.i väide, et hageja juhatuse liige „kadus ära“ ja ta ei saanud temaga enam kontakti (dtl 729). Samuti ei ole seega õige hageja väide, et kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt. Lisaks on kostja 27. märtsil 2023 kohtule saadetud menetlusdokumendis kinnitanud, et ütles hageja juhatuse liikmele septembris, ei ole sellise aiaga nõus ja palus vead parandada, mispeale käis „paar korda mingi soss-sepp kohal mingeid veidrusi tegemas“ (dtl 738). Pooled saatsid aia puuduste teemal e-kirju ka oktoobris, novembris ja detsembris (dtl-d 482‒483, 571, 617, 738). Seega on kostja kasutanud oma õigust nõuda töövõtjalt töö parandamist ja hageja on ka pretensioonidele reageerinud, kuid vaidlus on selle üle, kas pärast parandamist vastas töö lepingutingimustele.
62.Kuigi hageja teatas kostjale 28. detsembri 2021 e-kirjas, et tellib aia kvaliteedi kontrollimiseks ekspertiisi (dtl 571), jõudis kostja aia enne ekspertiisi tegemist lammutada. Kostja on seisukohal, et kuna tööd üle ei antud ja akti ei koostatud, siis peab tasu sissenõutavust ehk töö valmimist ja lepingule vastavust tõendama hageja.
63.Et aed kinnistule paigaldati, tõendab kostja esitatud foto Tervise tn 13 aiast (dtl 570), kuid kostja tegevuse tulemusel muutus võimatuks nii aia lepingutingimustele vastavuse hindamine kui ka võimalike puuduste kõrvaldamine. Pooled suhtlesid Tervise tn 13 aia puuduste teemal 2021. aasta septembrist kuni detsembrini. Tervise tn 11 aia auditi raames toimus kõrvalkrundil paikvaatlus 17. detsembril 2021 ja kordusülevaatus 13. jaanuaril 2022 (dtl 34). Ülevaatuse juures viibis kostja juhatuse liige. Kahe ülevaatuse vahel parandas hageja eksperdi osundatud puudused. Ü L. sõnul oli ülevaatuse ajal Tervise tn 13 aed veel püsti ning ta teadis, et ka selle kohta tuleb teha ekspertiis. Kuigi kostja on väitnud, et alustas uue aia ehitamist detsembris 2021 (dtl 738), ei saa see väide olla õige, kui kostja ise nõudis 28. detsembril 2021 hagejalt puuduste kõrvaldamist (dtl 571). Samuti on hageja kirjutanud kostjale 15. veebruaril 2022, et temani jõudis info, et aed kavatsetakse maha võtta (dtl 621). Seega teadis kostja Tervise tn 13 aia lammutamise ajal, et hageja soovib lasta aia kvaliteeti kontrollida ja parandab puudused, mis ekspert leiab.
64.Kostja meelest peab aia valmimist ja lepingule vastavust tõendama hageja, kuid oma tegevusega on kostja aia kvaliteedi kontrollimise võimatuks teinud, ise teades, et hageja on valmis laskma kvaliteeti kontrollida ja on naaberkrundi aial leitud puudused kõrvaldanud. Selliselt on kostja oluliselt kahandanud hageja tõendamisvõimalusi ja oleks hageja suhtes ebaõiglane, kui selline käitumine annaks kostjale eelise kohtumenetluses. Sellises olukorras on õiglane, kui kostja peab tõendama, et töö ei vastanud olulisel määral lepingutingimustele või et hageja õigustamatult keeldus kõrvaldatavaid puudusi parandamast.
65.Kumbki ütlusi andnud ekspertidest ei ole kinnitanud, et aial oleks olnud selliseid puudusi, et see ei oleks üldse vastanud lepingutingimustele. Ka muudest tõenditest ei ilmne, et aed ei vastanud kokkulepitule või keskmisele kvaliteedile, samuti et hageja oleks õigustamatult keeldunud puudusi kõrvaldamast. On küll võimalik, et aial olid siiski puudused, mida hageja ei oleks suutnud kõrvaldada, ning see annaks kostjale aluse esitada hageja vastu kas kahju hüvitamise või hinna alandamise nõue, kuid sellist nõuet ega seda kinnitavaid tõendeid ei ole menetluses esitatud. Hagejal on seega õigus nõuda tehtud töö eest tasu ning maksmata arve 5911,20 eurot tasumist. Kohtueelsed kulud 12(16)
2-22-2665
66.Hageja nõuab kostjalt kohtueelsete õigusabikuludena 518 euro ja eksperdikuluna 2000 euro väljamõistmist. Kostja leiab, et kulud ei olnud vajalikud, sest ta keeldus põhjendatult hageja nõude täitmisest. Kostja seisukoht ei ole eelnevalt tuvastatu alusel leidnud kinnitust.
67.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hüvitatavaks kahjuks on VÕS § 128 lg 2 ja 3 järgi ka kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks tehtud mõistlikud kulud.
68.Riigikohus on leidnud, et professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses tuleb üldjuhul pidada mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks, kuid kohus peab hindama, kas õigusabi oli mõistlikult võttes vajalik ning kas kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11).
69.Kuivõrd poolte vahel ei olnud ühe dokumendina vormistatud selget lepingut, vaid vaidluse lahendamiseks tuli anda hinnang suuliselt ja e-kirjades tehtud tahteavaldustele, võib professionaalse õigusabi kasutamist pidada vajalikuks.
70.Õigusabikulude tõenduseks on hageja esitanud advokaadibüroo Heringson GLO OÜ arved nr 5211002 ja nr 5211102 (dtl-d 91‒92, 96‒97). Õigusabi osutamiseks materjalidega tutvumisel, seisukohtade kujundamisel, pretensiooni koostamisel, konsulteerimisel ja eksperthinnangu tellimisel on kulunud kokku neli tundi, kuigi teise arve summa on suurem kui hagiavalduses nõutu. Arvestades dokumentide mahtu on ajakulu põhjendatud ning tunnihind 140 eurot vastab turuhunnale.
71.Ekspertiisikulu tõendamiseks esitas hageja Ehituse Inseneribüroo OÜ arve nr 864 (dtl 99). Poolte vahel oli ekspertiisi tellimise ajal vaidlus aia kvaliteedi üle, auditis tehtud järeldusi ei ole kostja menetluses ümber lükanud, mistõttu tuleb ekspertiisi tegemist pidada põhjendatuks. Tasu suurus ei ole ebamõistlik.
72.Seega tuleb hageja kantud õigusabikulu 518 eurot ja eksperdikulu 2000 eurot kostjalt välja mõista. Viivis
73.Hageja nõuab arve nr 30181 tasumisega viivitamise eest viivist 276,92 eurot, arve nr 30180 tasumisega viivitamise eest viivist 476,78 eurot ning kohtueelsetelt kuludelt 130,80 eurot. Viivist nõuab hageja kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
74.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
75.Hageja hinnangul muutus arvel nr 30181 märgitud summa, 9718,80 eurot, sissenõutavaks
9.oktoobril 2021, kuid tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 1 järgi algas kostja viivitus alles 10. oktoobrist. Kostja on keeldunud arve tasumisest aia metallosa puuduste tõttu ning tasunud 16. veebruaril 2022 kiviosa eest 2500,80 eurot, tasumata on 7218 eurot. 13(16)
2-22-2665
76.VÕS § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
77.Aia kohta koostatud auditist nähtuvalt kõrvaldas kostja eksperdi leitud puudused aia kordusülevaatuse ajaks 12. jaanuaril 2022 (dtl 34). Kuni puuduste kõrvaldamiseni oli kostjal VÕS § 111 lg 1 alusel õigus tasumisest keelduda ning viivist saab hageja seega nõuda alates
13.jaanuarist 2022.
78.Tervise tn 13 aia eest 5911,20 euro suuruse arve nr 30180 maksetähtaeg oli 9. oktoober 2021 (dtl 569), see summa on täies ulatuses tasumata.
79.Kuigi arvetel on märgitud viivis 0,5% päevas, nõuab hageja viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras. Viivis arve nr 30181 tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 13. jaanuarist 2022 kuni 16. veebruarini 2022 on seega 74,56 eurot, ajavahemikul 17. veebruarist 2022 kuni
12.oktoobrini 2022 on 376,52 eurot. Viivis arve nr 30180 tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 10. oktoobrist 2021 kuni 12. oktoobrini 2022 on 476,78 eurot.
80.Viivist kohtueelsetelt kuludelt nõuab hageja alates hagiavalduse esitamisest 18. veebruaril 2022. Kuni 12. oktoobrini 2022 on viivis kohtueelsetelt kuludelt (2518 eurot) 130,80 eurot.
81.Kostjalt on seega põhjendatud mõista välja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 12. oktoobrini 2022 kokku 1058,66 eurot (74,56+376,52+476,78+130,80) ning nõudelt 15 647,20 eurot (13 129,20+2518) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 13. oktoobrist 2022 kuni nõude kohase täitmiseni.
82.Eelneva alusel on rahuldab hageja nõude kostja vastu ja mõistab kostjalt välja võlgnevuse 13 129,20 eurot (7218+5911,20), kohtueelsete kulude hüvitise 2518 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras kuni nõuete kohase täitmiseni. Vastuhagi nõue
83.Vastuhagis esitas kostja töövõtulepingutest taganemise avalduse ja nõuab hagejalt lepingute alusel tagastamisele kuuluvat 6100,80 eurot.
84.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.
85.VÕS § 188 lg 2 alusel vabastab lepingust taganemine poole tema lepinguliste kohustuse täitmisest ja VÕS § 189 lg 1 järgi võib kumbki pool nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik saadu.
86.Kostja meelest olid töödel puudused ja ta andis hagejale korduvalt võimaluse neid parandada, kuid hageja keeldus sellest. Kostja sõnul on vigu kinnitanud ka riiklikult tunnustatud ekspert.
87.Asjas on tõendatud, et aedadel olid vahetult valmimise järgselt puudused, kuid ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Ekspert Ü L. ja hageja 14(16)
2-22-2665 juhatuse liige on kinnitanud, et osa Tervise tn 11 aia puudusi kõrvaldati, see on märgitud Ü L. koostatud auditis. Kaudselt on seda möönnud ka kostja („mingi soss-sepp käis kohal“). Pole alust eeldada, et hageja oleks Tervise tn 13 aia puhul pärast sellele ekspertiisi tegemist käitunud teisiti. Hageja sõnul vahetas ta eraldi välja Tervise tn 13 värava käepideme, kostja sellele vastu ei ole vaielnud. Seega on hageja üldiselt olnud koostöövalmis. Ülejäänud kostja viidatud puuduste kohta on mõlemad eksperdid kinnitanud, et neid ei saa pidada oluliseks lepingurikkumiseks ning et Tervise tn 11 aed vastab aiale tavaliselt esitatavatele nõuetele. Ka Tervise tn 13 aia puhul kinnitas ekspert J. K., et ta ei saanud kogu aeda hinnata ning viimistlus võib mõjuda visuaalselt häirivalt, kuid ta polnud kindel, et see väljub nn tavapärase tolerantsi piirest. Ekspert Ü L. kinnitusel on fotodelt näha olnud ebatasasused selliste tööde puhul tavapärased. Puudusi on kohus põhjalikumalt analüüsinud juba haginõuet käsitledes ja leidnud, et asjas esitatud tõendid ei kinnita selliste puuduste esinemist, mis välistaks hageja tasunõude.
88.Tervise tn 11 aial ei ole eksperdid seega tuvastanud oluliseks lepingurikkumiseks kvalifitseeruvaid puudusi, eksperdi tuvastatud puuduste kõrvaldamisest ei ole hageja keeldunud. Tervise tn 13 aia puuduste tuvastamise ja kõrvaldamise tegi kostja ise võimatuks. Kostja viidatud puudused ei anna talle seega alust lepingutest taganeda.
89.Kohtuistungil ütles kostja juhatuse liige, et tema tahtis ilusat aeda, aga hageja tehtud aed ei ole ilus. Tervise tn 13 uus aed erineb tõesti stiililt oluliselt hageja ehitatud aiast. Kas üks neist aedadest on ilusam kui teine, on subjektiivse hinnangu küsimus. Hageja saadetud eskiisi pinnalt oli aga võimalik saada ettekujutus, et aed on lakoonilise joonisega, ilma ornamentideta. Kostja viidet hageja tehtud aia vähesele ilule ei saa seetõttu pidada oluliseks lepingurikkumiseks, aia välimus ei saanud olla kostja jaoks ootamatu. Ainult aia ilule või selle puudumisele tuginedes oleks lepingust taganemine seetõttu ebaproportsionaalne ja hageja suhtes ebaõiglane ning vastuolus hea usu põhimõttega.
90.Eelneva pinnalt ei saa väita, et hageja oleks kas alguses oluliselt lepingut rikkunud või hiljem õigustamatult keeldunud puudusi kõrvaldamast. Seetõttu tuleb kostja nõue 6100,80 euro tagastamiseks jätta rahuldamata.
91.Kuna kohus on leidnud, et kostjal ei olnud lepingutest taganemiseks alust, ei ole kostja taganemine kehtiv ja seega ei ole vajadust analüüsida hageja nõuet hüvitada aedade väärtus, kui kostja on töövõtulepingutest kehtivalt taganenud (dtl 556). Hagi tagamine
92.Viru Maakohtu 21. veebruari 2022 määrusega ja 12. oktoobri 2022 määrusega rahuldas kohus hageja taotlused hagi tagamiseks. TsMS § 445 lg 2 alusel jätab kohus hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
93.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
94.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hageja nõude peaaegu täies ulatuses, vähendades viivisenõuet 202,36 euro võrra, mis on kogu hageja nõudest 1,2%. Hageja kantud põhjendatud menetluskulud tuleb samas proportsioonis jätta kostja kanda. 15(16)
2-22-2665
95.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 1190 eurot ja õigusabikulu 10 681,99 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud vastuväite, et hageja menetluskulud on põhjendamatult suured.
96.Hageja makstud riigilõiv tuleb kostjalt välja mõista ja õigusabikulu tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista osaliselt. Õigusabikulu tunnitasu 140 eurot on põhjendatud ja vastab turuhinnale, kuid õigusabile kulunud aeg on põhjendamatult pikk.
97.Hagiavalduse ettevalmistamiseks, konsulteerimiseks ja koostamiseks on hageja esindajal kulunud kokku 12 tundi ja 35 minutit. Tegemist ei ole nii mahuka dokumendiga, et selle koostamise ettevalmistamiseks ja koostamiseks peaks kuluma nii palju aega. Kohtueelselt on hageja juba kasutanud sama nõude esitamiseks nelja tunni ulatuses õigusabi, mille kohus on kahjuhüvitisena kostjalt välja mõistnud. Isegi kui kohtumenetluses esindas hagejat teine inimene, ei ole põhjendatud topelt tehtud töö kulude kostjalt välja mõistmine. Hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele kulutatud aja eest on kostjalt põhjendatud välja mõista kuue tunni tasu st 840 eurot. Määruskaebusele vastuse koostamisele on kulunud 7 tundi 55 minutit, dokumendi esimestel lehtedel korratakse varasemate dokumentide sisu. Põhjendatud ajakuluks võib pidada viit tundi st tasu 700 eurot. Seisukoha koostamiseks kostja vastusele on kulunud 6 tundi ja 23 minutit. Dokumendi sisu ja pikkust arvestades on selle koostamisele kulunud ajast põhjendatud kostjalt välja mõista nelja tunni tasu st 560 eurot. Vastuhagi vastus kordab samuti osaliselt seniseid seisukohti ja senist menetlust, sellele on koos konsulteerimisega kulunud 13 tundi ja 25 minutit. Põhjendatuks võib sellest pidada kümmet tundi st 1400 eurot. Hagi täiendamine, selle kliendiga arutamine ja lisade komplekteerimine on võtnud 9 tundi ja 48 minutit, tekst on samuti osaliselt eelneva kordus. Põhjendatud ajakuluks võib pidada kuut tundi st 840 eurot. Ettevalmistus märtsikuu kohtuistungiks on võtnud 7,5 tundi, mis arvestades senist järjepidavat materjali kordamist ei tundu vajalik. Põhjendatud ajakuluks saab hinnata kolm tundi st 420 eurot. Teeside koostamiseks on kulunud 7 tundi ja 22 minutit. Tegemist on 10leheküljelise põhjaliku dokumendiga, kuid dokument ei ole siiski nii pikk, et selle kooostamiseks oleks pidanud kuluma pea 7,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks saab pidada maksimaalselt kuut tundi st 840 eurot. Põhjendatud õigusabikuluks kokku on seega 6581,66 eurot.
98.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7678,40 eurot, s.h riigilõiv 1175,72 eurot ja õigusabikulud 6502,68 eurot.
99.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.