Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord

1(5)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital esitas Viru Maakohtule 13.02.2023 AS hagi N. L. vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohus võttis 16.02.2023 hagi menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 16.02.2023 menetlusse võtmise määrus kätte Ametlike Teadaannete kaudu 29.03.2023. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 13.04.2023 hagile vastust esitanud. Kostjale on maksekäsu kiirmenetluses eelnevalt menetlusdokumendid edastatud järgnevalt: -24.11.2022, 29.11.2022, 20.12.2022 e-posti aadressile: XXX, puudub vastus; -20.12.2022 aadressile: XXX, menetlusdokumendid tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Kohus edastas kostjale menetlusdokumendid järgnevalt: -16.02.2023, 27.02.2023, 06.03.2023 e-posti aadressile: XXX, vastus puudub; -21.02.2023, 27.02.2023 postiaadressile: XXX, tagastatud saatjale; 09.03.2023 ei viibinud kohal. 06.03.2023 menetlustoimingu protokolli kohaselt helistas kohtuistungi sekretär kostja mob tel nr 54610709, 56719177, 58152687, vastuseks mob tel nr on vigased, mob tel nr: 58213627 2(5)

kutsub, kuid telefonikõnele ei vastata. Töötamise registri andmetel ei ole kostjal kehtivat töösuhet, mistõttu ei ole kohtul olnud võimalik kostjale menetlusdokumente tööandja vahendusel kätte toimetada. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elukoha või viibimiskoha kohta. Seega eeldused tagaseljaotsuse kätte toimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 211,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 38,51 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ning edasiulatuv viivis alates 14.02.2023 põhinõudelt 211,60 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. 22.04.2020 võttis Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-5850 N. L. pankrotiavalduse menetlusse, kohus nimetas ajutise halduri, keelas ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise. Kohtumäärus jõustus 16.05.2020. 26.05.2020 kuulutas Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-5850 välja N. L. pankroti (määrus jõustus 17.06.2020). 13.12.2021 kohtumäärusega kinnitas Viru Maakohus N. L. pankrotiasjas lõpparuande. Kohus algatas N. L. kohustustustest vabastamise menetluse. Viidatud kohtumäärus jõustus 30.12.2021. Hageja oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-s 176 sätestatule lõppenud. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.11.2014 asja nr 3-2-1-92-14 p-s 12 leidnud, et PankrS § 167 lg 1 esimene lause reguleerib nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppu ja selle kohaselt võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu 3(5)

üldises korras. Sama otsuse p-s 15 rõhutas kolleegium, et pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lõpetada kõiki võlgniku vastu eksisteerivaid nõudeid. Kohtu hinnangul sätestab PankrS § 167 lg 1 selgelt ja üheselt, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõudeid, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Seejuures on PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuete esitamine PankrS § 167 lg 2 kohaselt keelatud vaid juhul, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu lõppenud. Selline käsitlus on kooskõlas PankrS § 167 lg 1, lg 2, koosmõjus PankrS § 176 lg 1 mõtte ja eesmärgiga ning eelnevalt käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi PankrS § 167 rakendamise käsitlusega, aga ka nt Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi vaidlusaluste sätete tõlgendusega tsiviilasja nr 2-18-7265/4 p-s 47. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-20-5850 on Viru Maakohus 14.03.2023 kohtumäärusega keeldunud N. L.t pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest ja kohus lõpetas N. L. kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 4, 5 alusel. N. L. on viidatud kohtumääruse kätte saanud 05.04.2023 (menetlusdokumendid jäeti aadressile: XXX, postkasti) ning edasikaebamise tähtajaks on 20.04.2023. Seega ei ole eelviidatud kohtumäärus jõustunud. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus oma nõuded pärast pankrotimenetluse lõppu kostja suhtes üldises korras maksma panna. PankrS § 167 lg 1 teise lause kohaselt pankrotimenetluse aja eest intressi ja viivist ei arvestata. Kohus tegi kindlaks, et kostja suhtes algas pankrotimenetlus 16.05.2020 ja lõppes 30.12.2021. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on põhjendatud summas 38,51 euro ulatuses, so perioodi 31.12.2021 (so pankrotimenetluse lõppemisest järgnevast päevast) kuni 13.02.2023, põhinõudelt 211,60 eurolt, viivisemäär 0,05% päevas. Kohus märgib, et viivisevõlgnevus on vastava perioodi osas viivisekalkulaator.ee kasutades 43,38 eurot, hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 19.11.2021 kuni 13.02.2023 summas 38,51 eurot, viivisekalkulaator.ee kasutades oleks vastava perioodi osas viivis 47,82 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist hagis vähem. Kohus ei või hagi eseme raamidest väljuda, mistõttu loeb kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 38,51 eurot põhjendatuks. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et X AS ja kostja vahel 07.10.2021 sõlmitud liitumislepingu nr 853882501 alusel tekkinud põhivõlgnevus 211,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 38,51 eurot (periood 31.12.2021-13.02.2023) ning edasiulatuv viivis alates 14.02.2023 põhinõudelt 211,60 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni, on põhjendatud. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu summas 25 eurot. Hagiavalduse lisadest ei nähtu liitumislepingu nr 853882501 lõpetamist. Kuivõrd viidatud lepingut ei ole üles öeldud, siis ei ole VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulude 25 euro kostjalt nõudmine põhjendatud ning kohus jätab hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot rahuldamata. 4(5)

Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja X AS ja kostja vahel 07.10.2021 sõlmitud liitumislepingu nr 853882501 alusel tekkinud põhivõlgnevuse 211,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 38,51 eurot (periood 19.11.2021-13.02.2023) ning edasiulatuva viivise alates 14.02.2023 põhinõudelt 211,60 eurolt 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on hagis palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 540 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot, õigusabikulu 420 eurot, sh käibemaksuga). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 420 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 200 eurot (2 tunni tasu x 100 eur), s.o käibemaksuga 240 eurot. Seega hageja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 360 eurot (sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ning õigusabikulu 240 eurot käibemaksuga). Arvestatuna hagi rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 9,09% ulatuses ja kostja kanda 90,91 % ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 327,28 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.