Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.04.2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-110971
Kohtuasi
Tigorel OÜ hagi Logicon Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.10.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Logicon Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1946,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Tigorel OÜ (registrikood 10282548), lepinguline esindaja Janika Drobot Kostja: Logicon Ehitus OÜ (registrikood 14429675), lepinguline esindaja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 21.03.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Logicon OÜ apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 04.10.2022 otsus ja jätta Tigorel OÜ hagi rahuldamata.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja Tigorel OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-21-110971 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tigorel OÜ (hageja) esitas 21.04.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Logicon Ehitus OÜ-lt (kostja) 1749,16 euro saamiseks. 06.05.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 25.06.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 1500 eurot, viivise 289,23 eurot perioodi 13.03.2020-25.06.2021 eest ja viivise põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest 15% aastas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille esemeks olid Tallinnas, Kaarlepere 11 asuva elamu rajamiseks tehtavad tööd. Tööd on hageja poolt teostatud. 20.02.2020 allkirjastatud teostatud tööde akti järgi on lepingujärgsed tööd 100%-liselt tehtud. 20.02.2020 on hageja esitanud kostjale arve nende tööde eest tasumiseks, kuid kostja jättis 1500 eurot tasumata. Hageja tasunõue on muutunud kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg-ga 3 sissenõutavaks.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et tööde üleandmisel avastatud puudused on hageja kõrvaldanud viivitamatult. Hageja on kõik lepingulised tööd teostanud ning tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja selgitas ka, et faktiliselt ei allkirjastanud kostja sõlmitud lepingu raames mitte ühtegi tööde üleandmise (vahe)akti. Seda hoolimata sellest, et aktid olid kostjale edastatud ning kostja ka nende alusel teostatud töö eest tasus. Hageja selgitas, et vaegtööde likvideerimise järgselt olid tema käes ehituskäärid, mille hageja jättis peatöövõtjale (ehitusobjekti territooriumil asuvasse soojakusse). Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata ega ole sissenõutavaks muutunud.
6.Hageja tehtud töid ei ole võimalik lugeda vastuvõetuks, sest need ei vasta lepingutingimustele. Hageja ei täitnud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Hoolimata korduvatest pöördumistest ei kõrvaldanud hageja olulisi puudusi enda töös. 22.02.2020 saatis kostja hagejale 20.02.2020 esitatud teostatud tööde akti allkirjastamata tagasi. Kostja ei võtnud hageja töid vastu, sest fassaaditöödes olid ulatuslikud puudused. 26.03.2020 teatas kostja hagejale, et kui töövõtja hiljemalt 03.04.2020 puudusi ei likvideeri ning tööde üleandmiseks vajalikku dokumentatsiooni ei esita, on kostja sunnitud puuduste likvideerimise tellima kolmandatelt osapooltelt. Määratud tähtajaks töövõtja puudusi ei likvideerinud. 10.06.2020 selgitas kostja taaskord töödes esinevaid puudusi ning tuletas meelde, et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kostja sunnitud puuduste kõrvaldamiseks kasutama kolmandate osapoolte abi. Hoiatustest ja etteheidetest hoolimata hageja fassaaditöid lepingutingimustega vastavusse ei viinud. Seetõttu oli kostja sunnitud puudused ise ja kolmandate isikute abiga
2-21-110971 kõrvaldama. Hageja ei ole esitanud nõuetekohast tööde teostusdokumentatsiooni (lepingu p 4 järgi kohustus hageja esitama pärast töödes esinenud puuduste kõrvaldamist uue tööde teostamise akti) ega tagastanud temale tööde teostamiseks usaldatud töövahendeid. Hageja ei ole kostjat kääride tagastamisest informeerinud.
7.Hageja ei ole tõendanud ei töö vastuvõtmist tellija poolt ega ka seda, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks. Hageja on ekslikult viidanud VÕS § 637 lg-le 3, mille järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud töö vastuvõtmises (lepingu p 4), kohaldub tasunõude sissenõutavuse hindamisele VÕS § 637 lg 4. Lepingu p-i 6.1 järgi kohustus tellija tasu maksma üksnes töövõtulepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase teostamise korral. Lepingu p-i 4.1 järgi toimus tööde eest tasumine pärast teostatud tööde akti aktsepteerimist. Kostja ei ole tellijana tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud, vaid saatis selle allkirjastamata hagejale tagasi. Lepingu p-i 4.3 järgi oli tellijal õigus tööde lepingutingimustele mittevastavuse korral kas tervikuna või osaliselt tööde eest tasumisest keelduda. Kostjal oli õigus tööde eest tasumisest keelduda kuni tööde kohase teostamise ja uuesti esitatud teostatud tööde aktsepteerimiseni. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohtu 04.10.2022 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 1500 eurot, viivis 221,61 eurot ning viivis põhinõudelt (s.o 1500 eurot) alates 26.06.2021 kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 15% aastas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 937,50 eurot.
9.Kohus tuvastas, et pooled sõlmisid 18.11.2019 ehituse töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1), mille p-i 1.1 kohaselt oli lepingu objektiks Kaarlepere 11, Tallinn asuva elamu ehitamiseks tehtavad töö. Lepingu p-s 4.2 lepiti kokku, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale alltöövõtu lõppakti. 20.02.2020 esitas hageja kostjale tööd vastuvõtmiseks. Kostja tagastas 22.02.2020 e-kirjaga allkirjastamata akti hagejale ning palus likvideerida eelmistes kirjades toodud puudused. 26.03.2020 ja 10.06.2020 e-kirjadega on kostja keeldunud arve tasumisest, kuna kostja hinnangul esinevad töös puudused, lõppakt on vormistamata, esitamata on tööde teostusjoonised ning tagastamata kiltkivi lõikamise käärid.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostjal põhjust saadud töö eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Hageja arvest nr 20021 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud. Kostja väiteid selle kohta, et tööd ei ole kokkulepitud kvaliteedis teostatud ning hageja ei ole puudusi kõrvaldanud, kohus veenvaks ei pea. Kostja väited selle kohta, et puudused kõrvaldas kolmas isik, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise kokkuleppe järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1500 eurot.
11.Kohtule on esitatud hageja, kostja ja omanikujärelevalve teostaja vaheline e-kirjavahetus, millest nähtub, et 19.02.2020 on omanikujärelevalve leidnud töös puudused ning 25.02.2020 on hageja juhatuse liige andnud kostjale teada, et kõik puudused on likvideeritud. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud objekti peatöövõtja, 1Partner Ehitus OÜ esindaja SG kinnitusel oli enamus puudusi objektil kõrvaldatud ja tellija võttis objekti pretensioonideta vastu suve alguses. SG, kes teostas objektil ülevaatust, kinnitas, et viibis isiklikult objektil ja veendus, et puudused olid kõrvaldatud (kohtuistung, ajamärge 00:14:17). Tunnistaja ÜH ütluste kohaselt tema isiklikult objektil ei viibinud, kuid kirjavahetuse kaudu ta teadis, et probleemid olid (kohtuistung, ajamärge 00:21:04). Tunnistajatel SG-l ja ÜH-l puudusid andmed selle kohta, kes
2-21-110971 puudused lõpuks kõrvaldas. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest tuleb järeldada, et puudused kõrvaldas hageja, sest vastupidist järeldust ei saa tõenditest teha. Poolte ja omanikujärelevalve e-kirjavahetuse ning tunnistaja SG ütluste põhjal olid puudused igal juhul kõrvaldatud 2020. a suve alguses. Kohus on seisukohal, et hiljemalt 2020. a juulikuust ei ole kostjal põhjust keelduda arve nr 20021 lõplikust tasumisest. Tasumise eelduseks ei ole kohtu hinnangul uue lõppakti koostamine ja kostjale esitamine. Lepingu p-st 4.3 ei tulene, et hageja oleks pidanud koostama uue teostatud tööde lõppakti.
12.Kostja on hagejale ette heitnud kiltkivi lõikamise kääride tagastamata jätmist. Kostjal tuli esmalt tõendada, et need on töövõtjale üle antud. Ühestki käesolevas menetluses kogutud tõendist ei nähtu kääride üleandmist, mistõttu ei saa kohus tuvastada, et töövõtja rikkus nende tagastamise kohustust.
13.Hageja nõuab kostjalt arve nr 20021 tasumisega viivitamise eest viiviseid lepingu p-i 9.1 alusel määraga 15% aastas. Kuna kohus tuvastas, et hageja olid puudused kõrvaldanud 2020. a suve alguses, siis oli nõue sissenõutav hiljemalt 2020. a juulikuust. Kostja on viivitanud arve maksmisega 360 päeva, seega moodustab hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 221,61 eurot. Hageja viivisenõue perioodi 01.07.2020 kuni 25.06.2021 eest kuulub rahuldamisele (VÕS § 113 lg 1). Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
14.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud 687,50 eurot. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust 7,25 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks. Keskmine tasu õigusteenuse eest 110 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 250 eurot. Apellatsioonkaebus
15.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
16.Maakohus on töövõtulepingut reguleerivaid sätteid ebaõigesti kohaldanud, teinud tõendamiskoormise jagamise osas üllatusliku, vastuolulise ja ebaõige järelduse ning tõendeid ühekülgselt hinnates rikkunud menetlusõiguse norme.
17.Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja töötasu nõue on sissenõutav. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks arve aluseks olevad tööd teostanud ja puudused kõrvaldanud ning kostjale üle andnud. Kostja on vastavad tööd ise teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja 22.02.2020, 26.03.2020 ja 10.06.2020 kirjades avaldatud puudused kõrvaldanud ja tööd kostjale vastuvõtmiseks uuesti esitanud. Seega ei olnud kostjal Riigikohtu praktika kohaselt kohustust oma vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid tõendada (Riigikohtu 26.10.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-7379, p 20). Asudes seisukohale, et tööde tegemist enda või kolmandate isikute poolt oleks pidanud tõendama kostja, on maakohus menetlusõigusnormi rikkudes tõendamiskoormist ebaõigesti kohaldanud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et fassaaditöödes esines kuude kaupa puudusi ja tähtajaks töid üle ei antud. Kumbki tunnistaja ei ole avaldanud, et lõpuks tegi nõuetekohased tööd hageja. Vastupidi, tunnistajad kinnitasid, et nad ei tea, kes tööd tegi. Seega puudub tõend, et arve aluseks olevad tööd oleks teinud hageja. Kostja ei nõustu, et
2-21-110971 hageja ei pidanud pärast puuduste kõrvaldamist tööde üleandmiseks esitama uut üleandmisevastuvõtmise akti. Tellijat tuleb teavitada, et puudused on kõrvaldatud ja tööd on teostatud. Alates sellest teavitusest tekib tellijal VÕS § 638 kohane töö ülevaatamise kohustus. Praktikas esitatakse pärast puuduste kõrvaldamist ka uus üleandmise-vastuvõtmise akt, kuna mh tuleb aktis täpsustada vastuvõtmise kuupäeva. Kuna põhinõue on alusetu, siis puudub hagejal õigus nõuda ka viivist. Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et puudused kõrvaldas kostja, mitte hageja.
18.Maakohus jättis menetlusnorme rikkudes hageja menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks, apellatsioonkaebus on menetlusse võetud ebaõigesti ning see tuleb jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Lisaks ei ole maakohus selgelt ebaõigesti kohaldanud menetlus- või materiaalõigusnorme või hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid. Kostja käitumine on pahauskne ning seda põhjusel, et kostja on sihilikult jätnud aktid allkirjastamata ning selliste aktide puudumist soovib kostja käimasolevas õigusvaidluses vastuväitena kasutada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus määrab kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse.
21.Vastuseks hageja vastuväitele, et apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuigi käesolevat tsiviilasja menetleti maakohtus lihtmenetluses ja maakohus ei andnud oma otsuses edasikaebamiseks luba (TsMS § 442 lg 10), ei piira see ringkonnakohtu õigust apellatsioonkaebust menetleda. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse ka juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme ja hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ning see on mõjutanud asjas tehtud lahendit. Riigikohus on korduvalt TsMS § 637 lg 21 kohta selgitanud, et kui vaidlustatud maakohtu otsus on kasvõi ühes küsimuses ebaõige, tuleb apellatsioonkaebus tervikuna menetlusse võtta ning kogu kaebus sisuliselt läbi vaadata (vt nt Riigikohtu 19.01.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-2014547, p 12; 12.10.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18).
22.Kuna kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).
23.Ringkonnakohus tuvastab järgmised asjaolud, mille üle apellatsioonimenetluses vaidlust ei ole. - Pooled allkirjastasid 18.11.2019 töövõtulepingu nr K11-02 Tallinnas Kaarlepere 11 asuva elamu fassaaditööde tegemiseks (dtl 22-32). - 20.02.2020 edastas hageja kostjale teostatud tööde akti nr 4 (dtl 33).
2-21-110971 -
20.02.2020 esitas hageja kostjale arve nr 20021 teostatud tööde akti nr 4 alusel 6088,88 euro tasumiseks. Kostja jättis hagejale arvest nr 20021 tasumata 1500 eurot.
24.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ja sellele kohalduvad võlaõigusseaduse töövõtulepingut, samuti lepinguliste kohustuste täitmist reguleerivad sätted. Kuna hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingus kokku lepitud tasu saamise nõude, siis tuleb esmalt teha kindlaks, kas hageja kui töövõtja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks (vt nt Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p-d 14, 16; samuti 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16). Töövõtuasjade kohta on Riigikohus selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 16). VÕS § 638 teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Selleks, et saaks lugeda tellija tööd vastuvõtnuks selle sätte kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1145-14, p 18; vt ka 06.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, p 13.1).
25.Asjas on tähtsad ka poolte tõendamiskoormist ette nägevad normid ja neile väljakujunenud kohtupraktikas antud tõlgendus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-5851 (p-d 22–24) põhjalikult selgitanud, et kuigi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks nii juhul, kui tellija on tööd vastu võtnud, kui ka siis, kui tööd loetakse vastu võetuks, on eristus oluline tõendamiskoormise jaotamiseks. Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (vt ka VÕS § 76 lg 4). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, sh lepingujärgse töö tegemist ning töö lepingukohasust tõendama töövõtja (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1461484, p 18; vt ka 28.10.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, võib töövõtja tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.
26.Käesoleval juhul ongi poolte vahel vaidlus, kas hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, ja kui on, siis millisel alusel. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks töö vastu võtnud või et töö tuleks lugeda vastu võetuks ning seetõttu ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus käsitleb esiteks tööde vastuvõtmist akti alusel ning hindab seejärel, kas kostja on tööd ilma aktita vastu võtnud või tuleb tööd lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause kohaselt.
27.Käesolevas asjas on pooled töövõtulepingu p-des 4.1-4.2 leppinud kokku tööde vaheaktide ja lõppaktiga üleandmises. Lepingu p 4.3 kohaselt on tellijal, juhul kui ta ei aktsepteeri vaheakti või lõppakti põhjendatult, õigus oma äranägemisel osaliselt või tervikuna tööde eest tasumisest keelduda, kuni tööde kohase teostamise järel uuesti esitatud vaheakti aktsepteerimiseni või tööde vastuvõtmiseni lõppakti alusel (dtl 22-23). Kohus tuvastab, et kostja ei võtnud hageja 20.02.2020 teostatud tööde akti nr 4 vastu, kuna selles olid puudused. Kostja vastas hageja 20.02.2020 saadetud aktile 22.02.2020 (kell 05.33) e-kirjaga ja edastas fassaadi ülevaatuse märkused, mis tuleb enne lõppakti esitamist likvideerida. Kostjale saadetud e-kirja all on
2-21-110971 21.02.2020 (kell 22.40) 1Partner Ehitus OÜ projektijuhi SG e-kiri loeteluga töödes olevatest puudustest, millele olid lisatud ka 21.02.2020 objekti ülevaatuse fotod (dtl 65-67). Lisaks on kostja teatanud hagejale 22.02.2020 kell 05.38 e-kirjaga, et ta tagastab akti ning palub selle uuesti esitada peale eelmistes kirjades toodud puuduste likvideerimist (dtl 64).
28.Hageja ei eitagi, et kostja 20.02.2020 akti kohe vastu ei võtnud, kuid leiab, et ta on lõppastmes puudused kõrvaldanud ning tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Hageja ei väida, et ta oleks esitanud kostjale uue akti, kuid leiab, et see ei ole oluline, kuna kostja ei võtnud kunagi ühtegi talle saadetud akti vastu (nt 17.11.2021 menetlusdokumendi p14, dtl 136). Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Hoolimata asjaolust, kas kostja võttis tavapäraselt aktid vastu või maksis arve ilma akti vastu võtmata, oli hagejal lepingujärgne kohustus tööd aktiga üle anda. Seda, et hageja edastas tavapäraselt kostjale tööd aktiga, kinnitab 20.02.2020 akt nr 4, aga ka hageja väide, et kostja ei võtnud ka varem tema akte vastu. Viimane väide tõendab, et hageja saatis kostjale alati tööde vastuvõtmiseks aktid. Kuna hagejal oli kohustus edastada tööd vastuvõtmiseks aktiga, sh teatas kostja talle 22.02.2020 e-kirjas, et ta peab akti peale puuduste kõrvaldamist uuesti esitama, ja ta seda teinud ei ole, siis saab nõustuda kostjaga, et kostjal ei olnud võimalust töid akti alusel vastu võtta.
29.Edasi loeb kohus tuvastatuks kostja esitatud e-kirjavahetuse põhjal, et kostja on 22.02.2020 (dtl 64-68), 25.03.2020-26.03.2020 (dtl 69-70) ja 10.06.2020 (dtl 71-72) teatanud hagejale töödes esinevatest puudustest ja palunud need kõrvaldada. Muu hulgas on kostja hagejale 26.03.2020 ja 10.06.2020 e-kirjades selgitanud, et ta tasus hagejale vastutuleku korras osa arvest, kuigi tal ei olnud selle maksmise kohustust. Kostja selgitas, et tal tekib arve maksmise kohustus pärast tööde vahe- või lõppakti vormistamist. Kostja kordas üle, et lõppakt on hagejale 22.02.2020 tagastatud ja uut akti ei ole kinnitamiseks esitatud – ning et seda ei saagi veel teha, kuna töödes on puudused (dtl 70-71). Viimati nimetatud e-kirjades on kostja hagejat ka hoiatanud, et kui hageja puudusi ei kõrvalda, siis rakendab kostja sanktsioone ning peab viivituse vältimiseks tellima puuduste kõrvaldamise kolmandatelt osapooltelt. Sellega seotud kulud arvestab kostja hagejale makstavast tasust maha (dtl 70-71). Hageja on vastanud kostja puudusi kajastavatele e-kirjadele omakorda 25.02.2020 (dtl 100), 12.03.2020 (dtl 117), 17.03.2020 (dtl 132), 20.03.2020 (dtl 103), 25.03.2020-27.03.2020 (dtl 105-106), 02.04.2020 ja 08.04.2020 (dtl 107, 114).
30.Eeltoodust nähtub, et hageja ja kostja on omavahel tihedalt suhelnud ning hageja on puudusi järjest likvideerinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vaielnud kostja e-kirjades loetletud puudustele vastu (v.a. osa puudusi, mida hageja ei ole pidanud oma vastutusalaks, vt nt 17.03.2020, dtl 132), vaid on vastanud, et ta on puudused parandanud või küsinud üle, et mida täpselt puuduseks peetakse. Ringkonnakohus leiab, et toimikus oleva e-kirjavahetusega on tõendatud, et töödes oli puudused. E-kirjavahetus ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul, et hageja oleks tõendanud lepingukohase ja täieliku töö tegemise ning kostjale vastuvõtmiseks andmise.
31.Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja viimased etteheited hagejale on saadetud kahes 10.06.2020 e-kirjas (dtl 71-72). Seega saab järeldada, et kuni 10.06.2020 ei olnud hageja kõiki puudusi kõrvaldanud. Seega saab kohtu hinnangul järeldada, et kuni selle ajani ei olnud kostja töid vastu võtnud ning ei pidanud neid ka VÕS § 638 teise lause kohaselt vastu võtma. Kuigi hageja väidab, et lõppastmes ta kõrvaldas kõik puudused, ei ole ka see kohtu hinnangul tõendatud.
32.Hageja ei ole eitanud, et tööde nõuetekohase tegemise tõendamiskoormis on temal. Vastupidi, hageja taotles maakohtule 17.11.2021 esitatud menetlusdokumendis tunnistajana
2-21-110971 1Partner Ehitus OÜ töötaja SG (taotluses ekslikult Roman) ülekuulamist, selgitades, et soovib tunnistaja ütlustega täiendavalt ümber lükata kostja vastuväite, et hageja ei ole kõrvaldanud puudusi tehtud töödes. Hageja märkis, et kuigi ta on enda hinnangul tõenditega (e-kirjadega) kostja väite ümber lükanud, saab puuduste kõrvaldamise fakti täiendavalt tõendada tunnistaja ütlustega. Hageja väitel kontrollis SG 28.02.2020 kostja esindajaga vahetult eelnevalt ülesloetletud puuduste kõrvaldamist ning ta on olnud ka hiljem puuduste kõrvaldamise kontrollijaks peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ poolt (dtl 136). Niisiis oli hageja teadlik oma tõendamiskoormisest, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitatud tõendid hagi rahuldamiseks piisavad.
33.Ringkonnakohus leiab esiteks, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks vastanud kostja 10.06.2020 e-kirjadele või mingil muul moel kostjale teada andnud, et ta on neis e-kirjades märgitud puudused kõrvaldanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et kirjalikult ei ole hageja kinnitanud puuduste kõrvaldamist pärast 10.06.2020 (dtl 282, ajamärge 00:21:19). Niisiis ei ole andnud hageja kostjale puuduste kõrvaldamisest teada ei tööde üleandmise aktiga ega ka muul moel.
34.Hageja leidis maakohtus ja kordas ringkonnakohtus, et puuduste kõrvaldamist tõendavad tunnistajate ütlused. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kumbki maakohtu 12.09.2022 istungil ütlusi andnud tunnistaja ei kinnitanud, et hageja kõrvaldas kõik fassaadipuudused (dtl 282).
34.1.Tunnistaja ÜH (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ tegevjuht) märkis 12.09.2022 istungil üksnes, et fassaadi üleandmisega oli palju probleeme (00:21:04), neid ei tehtud kuude kaupa ning „lõpuks me ütlesime, et kui tema seda ära ei tee, siis me teeme ise. Meil oli ülesanne tellijale maja üle anda mingiks kuupäevaks“ (00:22:24).
34.2.Tunnistaja SG (peatöövõtja 1Partner Ehitus OÜ projektijuht) märkis, et ta „tea[b], et nii Logiconi inimesed kui ka Tigoreli inimesed käisid fassaadist asju parandamas. Kuidas neil kokkulepe oli, kes mida täpselt pidi tegema, seda ma ei tea“ (00:11:23). Tunnistaja G märkis ka, et „Tigorel tegeles ja kõrvaldas enamus puudused, aga kas ta kõrvaldas kõik oma puudused, seda ma ei oska praegu öelda“ (ajamärge 00:10:30, 00:14:17). Tunnistaja G sõnul olid kõik puudused lõpuks kõrvaldatud, kuna hoone anti üle ja ühtegi pretensiooni üles ei jäänud. Ta selgitas, et nemad (1Partner Ehitus OÜ) olid objektil suve lõpuni, kuid fassaaditööd ja katus said valmis suve alguses (ajamärked 00:12:47 – 00:13:47, 00:14:17).
34.3.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda tunnistaja ÜH ütlused tööde nõuetekohast tegemist hageja poolt. Ka tunnistaja SG ütlused ei tõenda, et hageja puudused kõrvaldas ja tegi nõuetekohast tööd. Kuigi Riigikohus on 21.06.2018 otsuse tsiviilasjas nr 2-16-5851 p-s 24 möönnud, et „asjaolule, et töö tuleks lugeda vastuvõetuks, võib viidata tõik, et hankija ehk lõpptellija on tellijalt tööd vastu võtnud“, on Riigikohus samas punktis selgitanud, et „siiski peab töövõtja seejuures tõendama, et tööd olid valmis ja nõuetekohased ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul“. Seega oli tööde kohase tegemise ja üleandmise tõendamiskoormis hagejal, kuid hageja seda tõendanud ei ole. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjaoluga, et lõppastmes on omaniku poolt hoone vastu võetud, tõendatud, et kõik fassaaditöödes esinenud puudused kõrvaldas hageja.
35.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme ja tõendeid valesti hinnanud, leides, et „menetluses kogutud tõenditest tuleb järeldada, et puudused kõrvaldas hageja, sest vastupidist järeldust ei saa tõenditest teha“. Hoolimata otsuse p-des 16-17 korrektselt kajastatud tõendamiskoormise põhimõtete väljatoomisest, on maakohus teinud tõendeid hinnates väära lõppjärelduse. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta andis kostjale
2-21-110971 üle puudusteta töö või et kostjal tekkis kohustus töö vastu võtta ja töö tuleb lugeda vastuvõetuks, ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ei VÕS § 637 lg 4 ega ka VÕS § 638 teise lause alusel. Kostjal oli õigus keelduda hagejale tasu maksmisest ning alus hagi rahuldamiseks puudub. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. II
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine maakohtus ja ringkonnakohtus
36.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis tuleb muuta ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
37.Kuna ringkonnakohtus rahuldab apellatsioonkaebuse, jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).
38.Kuna maakohus määras kindlaks vaid hageja menetluskulud, kuid ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja jätab hagi rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata (TsMS § 174 lgd 3–5; Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21-22). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
39.Kuigi ringkonnakohus ei määra ise menetluskulude rahalist suurust kindlaks, vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väitele, et maakohus on viidanud valele TsMS redaktsioonile. Maakohus on viidanud TsMS § 175 lg-le 11 (otsuses on viidatud küll lg-le 1, kuid tsiteeritud lg 11 sisu), mis viitab omakorda sama sätte lg-le 4 (Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärale), mis on alates 24.03.2021 kehtetu. Kuigi TsMS § 175 lgt 11 ei ole muudetud, on viide Vabariigi Valitsuse piirmääradele sisutu, kuna selliseid piirmäärasid enam ei eksisteeri. Menetluskulude uuel kindlaksmääramisel saab maakohus lähtuda TsMS kehtivast redaktsioonist.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.