(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2023.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16706
Kohtuasi
X avaldus eeltõendamismenetluse läbiviimiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.04.2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus (e- ) Puudutatud isik: Google Ireland Limited (asukoht Gordon House, Barrow Street, Dublin 4, Ireland), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Meelis Masso (epost:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.04.2022.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.X määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määrusele resolutsiooni punktide 1-2 peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 247 lg 4 teine lause). Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus
2-21-16706
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 25.10.2021. a avalduse, milles palus algatada eeltõendamismenetlus ja kohustada Google Ireland Limited väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostjate nimeliste kasutajate C, F, Q, kaudu Google arvustuste keskkonnas avaldatud arvustuste kirjutanud isikute tuvastamist võimaldav teave, mh vähemalt arvustuse autoritega seonduvad BSI andmed alljärgnevate arvustuste kohta: (1) C :Dr X ei meeldinud. Väga ebaviisakas ja ebakorralik; (2) F: Была в этой клинике у врача X,ооочень не понравилось!Никому не советую!!! (tõlge eesti keelde: Käisin selles kliinikus arst X-l, ei meeldinud väga! Ei soovita kellelegi!!!); (3) Q (arvustus on kustutatud): 1 dr. X, не рекомендую обращаться, если у вас есть проблемы с зубами к этому врачу. Пришлось идти в другое место и переделывать, было воспаление (tõlge eesti keelde: 1 dr. X – ei soovita pöörduda selle arsti poole, kui teil on hammastega probleeme. Pidin pöörduma mujale ja ümber tegema, oli põletik); (4) W: Отвратительный врач dr X не культурно общается с клиентом, как будто ей что то должны. Ничего не объясняет и с потолка берет процедуры. Пришла с одним ушла с другими проблемами. Никогда больше не пойду (tõlge eesti keelde: Arst X on vastik arst, ei ole kliendiga viisakas, justkui keegi oleks talle midagi võlgu. Ei selgita midagi, määrab protseduure juhuvaliku järgi. Ei lähe kunagi uuesti); (5) Z: Dr. X peaks valima endale teise ameti. Tundub, et see töökoht pole päris tema; kui eelmises punktis nimetatud informatsioon ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid) üheselt tuvastada, siis kohustada Google Ireland Limited väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kostjate nimeliste Google’i kasutajate C, F, Q, W ja Z isikute tuvastamist võimaldav teave, mh vähemalt nimetatud kontodega seonduvad BSI andmed ning kui eelmistes punktides nimetatud isikult laekunud vastused ei võimalda kostja(te) isikut (või isikuid) üheselt tuvastada, siis neilt vastuse laekumise järgselt koguda vastava(te)lt sideettevõtja(te)lt andmed selle kohta, kellele kuulub kommentaari autori IP-aadress ning nõuda sideettevõtja(te)lt välja resolutsiooni eelmises punktides loetletud kommentaaride autorite tuvastamist võimaldavad andmed, sh vähemalt nimi, isikukood, aadress, võimalusel ka e-post ja telefon.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja on XXX hambaarst ning tema kohta avaldati negatiivsed hinnangud Google’i arvustuste keskkonnas. Google'i arvustused annavad avalikkusele teavet kliiniku kui ka selles töötavate arstide kohta ning arvustused kuvatakse otsingumootorisse kliiniku nime sisestamise. Arvustustes antakse avaldajale negatiivset hinnangut ning seatakse kahtluse alla avaldaja pädevus. Avaldaja peab oluliseks välja selgitada, kes on arvustuste autorid. XXX kliendibaasil puuduvad andmed C ja/või F kohta. Praegusel juhul on tõenäoline, et isik(ud) kasutas(id) pseudonüüme arvustuse avaldamiseks ning arvustuste taga seisab tegelikult muu isik (või muud isikud). Kui avaldaja saab teada, et tegemist on tema patsientidega, siis saab seejärel hinnata, kas tegemist on õigete väidetega ja/või põhjendatud väärtushinnangutega või mitte. Seni puudub avaldajal igasugune informatsioon selle kohta, kas arvustusi kirjutanud isikud on kunagi kliinikut külastanud.
3.TsMS § 244 lg 1 alusel soovib avaldaja kostja(te) andmete kindlakstegemist, sest avaldajale ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Eeltoodud kommentaarides avaldatuga on laimajad rikkunud avaldaja õigust heale nimele (PS § 17) ning tal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kuivõrd avaldajale ei ole potentsiaalselt õigusvastaste väidete avaldanud isikute andmed hagiavalduse esitamiseks teada, taotleb avaldaja kohtult eeltõendamismenetluses
2-21-16706 veebilehe pidajalt ning vajadusel sideettevõtjatelt vastavate andmete väljanõudmist. Pärast eelnimetatud andmete selgumist saab avaldaja esitada hagi kostja(te) vastu.
4.Asjassepuutuvates arvustustes on potentsiaalselt avaldatud ebaõigeid andmeid või alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid avaldaja kohta ja sellega tekitatud avaldajale õigusvastaselt mittevaralist kahju. Avaldatud väited on potentsiaalselt õigusvastased, sest: Juhul, kui arvustuste autorid ei ole avaldaja patsiendid, siis on tegemist ebaõigete faktiväidetega (VÕS § 1047 lg 1), sest arvustuste sisu on ekslik ning arvustustega jäetakse mulje, justkui keegi käis avaldaja vastuvõtul ning ei jäänud rahule. Kui arvustusi kirjutanud isikud ei käinud avaldajal vastuvõtul, siis ei saanud neil tekkida mitte mingisugust kogemust avaldaja teenuse suhtes. Juhul, kui arvustuste autorid on avaldaja patsiendid, kes käisid avaldajal vastuvõtul, siis nende andmete kindlaks tegemisel saab avaldaja pöörduda arvustuste autorite poole ning uurida, millel põhineb nende negatiivne hinnang. Kui hinnang on põhjendamatu (st hinnangu avaldamiseks puuduvad faktilised asjaolud, mis õigustaksid sellise hinnangu andmist), siis tegemist on ebakohase väärtushinnanguga (VÕS § 1046 lg 1).
5.Ebaõigete andmete avaldamise eest kannab deliktiõiguslikku vastutust andmete avaldaja. Seega saab arvustuste autoreid lugeda ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks. Praegusel juhul on ilmne, et solvangud on avaldajale häirivad ning maalivad avaldajast ebaõige kuvandi. Eeltoodust tulenevalt vastutavad kostjad avaldaja suhtes ebaõigete faktiväidete / ebakohaste väärtushinnangute avaldamise eest ning avaldajal on potentsiaalselt õigus esitada nõudeid kostjate vastu. Avaldaja saab nõuda potentsiaalsetelt kostjatelt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostjad on tekitanud avaldajale mainekahju ning kostja(te) süü siinses asjas suur.
6.Kostjate avaldatud õigusvastased väited põhjustavad avaldajale avalikes kohtades viibides ebamugavustunnet ning ka teiste inimestega (sh kolleegidega) suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses avaldatud laimavate valeväidetega. Avaldajal on sellest tulenevalt esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, sest avaldaja peab solvanguid ümber lükkama ja end õigustama olukorras, kus selleks puudub objektiivne vajadus. Samuti on avaldajal ebaõigete andmete ja solvangute avaldamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel.
7.Harju Maakohus jättis avalduse 18.11.2021. a määrusega käiguta ning kohustas avaldajat täpsustama, milliste isikute kohta andmete väljanõudmist avaldaja taotleb ja põhjendama, milles täpselt avalduses viidatud arvustuste õigusvastasus ja temale avalduses viidatud õigusvastaselt tekitatud mittevaraline kahju.
8.Avaldaja esitas maakohtule 02.12.2021. a avalduse tervikteksti ja vastuse, milles täpsustas resolutsiooni punkt 2 nõudeid ja märkis, et nõue on seotud ka W ja Z-ga. Avaldaja selgitas, et kostjad on tekitanud avaldajale mittevaralist kahju, sest avaldasid mitmeid negatiivseid väiteid avaldaja kohta ning tekitasid läbi selle avaldajast täiesti ebaõige mulje, justkui avaldaja ei ole pädev ja korrektne arst. Sisuliselt laimasid kostjad avaldajat nii kolmandate isikute silmis kui ka avaldaja kolleegide silmis, sest kostjad avaldasid arvustused avaldaja töökoha - XXX - arvustustes. Kostjad seadsid avaldaja pädevuse kahtluse alla ning see asjaolu võib suure tõenäosusega mõjutada avaldaja edapidise karjääri võimalusi, sh praeguses töökohas. Avaldaja on hetkel olukorras, kus ta isegi ei tea, kes on tema isiklikke õigusi rikkunud ning avaldajal puudub võimalus tuvastada laimajaid iseseisvalt.
2-21-16706
9.Harju Maakohus algatas 21.12.2021. a kohtumäärusega eeltõendamismenetluse ja määras vastaspoole kaitseks TsMS § 248 lg 2 alusel advokaadi. Puudutatud isiku seisukoht
10.Puudutatud isikule määratud esindaja riigi õigusabi korras palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Eelduslikult on XXX klientideks Q, W ja Z, kelle andmed on avaldajal kliendibaasis olemas ja nende osas tuleb avaldus jätta rahuldamata ning potensiaalsete kostjate C ja F osas tuleb eeltõendamismenetlusest keelduda, kuna nende poole avaldatud kommentaarid ei ole ilmselgelt avaldaja au ja väärikust teotavad ning kaetud PS §-ga 45. C ja F poolt avaldatud kommentaarid ei ole õigusvastased. Avaldaja osutab avalikult hambaraviteenust XXXs ja kõnealustes arvustustes antakse negatiivne hinnang avaldaja tööle, kuid see ei ole objektiivselt võttes halvustav ega solvav. Tulenevalt oma tööülesannetest peaks avaldaja taluvuspiir olema kõrgem. Kõnesolevad arvustused mahuvad PS § 45 kaitsealasse. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kommentaarid avaldati Google arvustustes, millise võimaluse on võimaldanud internetis avaldaja tööandja, kellel on ilmselt õigustatud huvi XXX klientidelt tagasiside saamiseks. Viimast saab käsitada kui avaldaja ja tema tööandja nõusolekut tema kohta kommentaaride avaldamiseks. Sellise võimaluse loomisel klientidele tuleb aga arvestada ka sellega, et kommentaarid ei ole mitte ainult positiivsed, vaid ka negatiivsed, nagu antud juhul ongi. Antud juhul on avaldaja au ja väärkust küll riivatud, kuid see ei ole õigusvastane. Isegi kui nõustuda avaldaja väitega, et tegemist on tema au ja väärikust teotavate õigusvastaste kommentaaridega, siis avaldusest tulenevalt ei ole võimalik antud juhul jaatada mittevaralise kahju tekkimist. Avaldaja selgitused talle mittevaralise kahju tekkimise kohta on liialt üldsõnalised. Avaldaja väited ebamugavustunnete ja negatiivsete emotsioonide kohta ei tekita üldjuhul sellist hingelist valu ja kannatusi, mis õigustaksid nende hüvitamist rahas. Puudutatud isik ei nõustu eeltõendamismenetlusega. Lisaks on avalduse p-st 6 nähtuvalt Q, W ja Z avaldaja tööandja XXX kliendid ja eelduslikult on kõik vajalikud andmed nende isikute kohta avaldajal olemas. Avaldaja ei ole põhistanud, mis takistab tal esitada nõudeid otse nende isikute vastu ja tõendite kogumise taotluste esitamist vastavates kohtumenetlustes. Maakohtu määrus ja põhjendused
11.Harju Maakohus lõpetas 18.04.2022.a määrusega eeltõendamismenetluse ja jättis poolte menetluskulud avaldaja kanda.
12.Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus TsMS § 244 lg-tele 1 ja 5 ning TsMS § 238 lg-le 1.
13.Avaldaja on eeltõendamismenetluse algatamise taotlust põhjendanud asjaoluga, et avaldaja kohta on Google arvustuste keskkonnas avaldatud ebaõigeid andmeid või alternatiivselt ebakohaseid väärtushinnanguid avaldaja kohta ja sellega on tekitatud avaldajale õigusvastaselt mittevaralist kahju. Avaldaja on avalduses viidanud, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane ja sellega on avaldajale tekitatud mittevaralist kahju. Taotluse kohaselt on potentsiaalseteks kostjateks C, F, Q, W ja Z, kes on avaldanud Google arvustuses järgmised kommentaarid: „dr X ei meeldinud. Väga ebaviisakas ja ebakorralik; Käisin selles kliinikus arst X-l, ei meeldinud väga! Ei soovita kellelegi!!!“; „dr X - ei soovita pöörduda selle arsti poole, kui teil on hammastega probleeme. Pidin pöörduma mujale ja ümber tegema, oli põletik“; „Arst X on vastik arst, ei ole kliendiga viisakas, justkui keegi oleks talle midagi võlgu.
2-21-16706 Ei selgita midagi, määrab protseduure juhuvaliku järgi. Ei lähe kunagi uuesti“; „Dr X peaks valima endale teise ameti. Tundub, et see töökoht pole päris tema.“
14.Au ja hea nime kaitse huvides on väljendusvabadust piiravatena käsitatavad VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1, § 1047 lg-d 1, 2 ja 4, § 1055 lg-d 1 ja 2 ning § 134 lg 2. Au ja head nime kahjustava väärtushinnangu alusetu kasutamine kui tegu on VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane (au teotav). Kommentaatorite käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et neile saaks ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi eeldab seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. VÕS § 1045 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
15.Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohtupraktika aktsepteerib põhimõtet, et teatud ametikohtadel peab isikutel nende professionaalse tegevuse suhtes olema kõrgendatud kriitikataluvus. Puudutatud isikute esindaja on seisukohal, et C ja F poolt avaldatud kommentaarid ei ole õigusvastased. Kohus leiab, et kuna avaldaja osutab avalikult hambaraviteenust XXXs, kelle tegevuse kvaliteedi ja suhtlusoskuse osas kehtivad kõrgendatud standardid, siis peab raviteenuse osutaja arvestama, et tema tegevust võidakse kritiseerida ning seda ka põhjendamatult. Sealjuures esitatud ja kõnealustes arvustustes antakse negatiivne hinnang avaldaja tööle, kuid see ei ole objektiivselt võttes halvustav ega solvav. Tulenevalt oma tööülesannetest peaks avaldaja taluvuspiir olema kõrgem.
16.Riigikohus on leidnud, et väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Avaldaja suhtes kehtib VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kriitikataluvuse nõue ning kommentaatoritel oli mõistlik õigustus avaldaja tegevuse suhtes arvamust avaldada (avaldaja enda poolt loodud võimalus klientidele teenuse kommenteerimiseks). VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest lähtudes ei saa nn kliendiraamatus avaldatud kommentaare lugeda avaldaja õigusi rikkuvaks ka siis, kui hinnata kommentaaride sisu. Rakendades „mõistliku isiku“ standardit (nt RKTKo 3-2-1-161-05) leiab kohus, et kommentaare võib küll pidada avaldaja suhtes kriitiliseks ning sisaldada väärtushinnanguid, mis võivad avaldajat näidata halvas valguses, nagu avaldaja on välja toonud, kuid nimetatu ei tähenda, et nn kliendiraamatu eesmärk peaks olema, et kliendid tohiksid teenuse pakkuja osas vaid kiitvaid kommentaare sisestada.
17.Puudutatud isikute määratud esindaja on välja toonud, et ei nõustu eeltõendamismenetlusega ning et avalduse punktist 6 nähtuvalt on Q, W ja Z avaldaja tööandja XXX kliendid ja eelduslikult on kõik vajalikud andmed nende isikute kohta avaldajal olemas. Avaldaja ei ole põhistanud, mis takistab tal esitada nõudeid otse nende isikute vastu ja tõendite kogumise taotluste esitamist vastavates kohtumenetlustes. Esitatud puudutatud isikute esindaja vastusest avaldusele ja avaldusest endast nähtub, et taotluse esitajale on teada osad eeldatavad kostjad. Sealjuures on puudutatud isikute esindaja kahtluse alla seadnud kommentaaride õigust rikkuva iseloomu. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt TsMS § 244 lg 1 leidis kohus, et käesoleval juhul avaldaja taotlus eeltõendamismenetluse raames tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ning tuleb lõpetada.
2-21-16706 Määruskaebus
18.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse jätkamiseks.
19.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei põhine vaidlustatud määrus õiguslikul alusel, lisaks ei arvestanud maakohus avaldaja põhjendustega ning rikkus ka uurimispõhimõtet.
20.Sisuliselt tugineb maakohu määrus vaid kahele asjaolule: (1) kohus ei pidanud C ja F arvustusi õigusvastasteks ning (2) kohus leidis, et avaldajale on Q, W ja Z andmed teada, sest need on justkui avaldaja patsiendid, kuigi selle kohta tõendid puuduvad ja kui avaldajale oleksid andmed teada, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel ta neid kohtu kaudu peaks taotlema. Eespool nimetatud kohtu järeldused on ekslikud.
21.Sisuliselt leidis kohus, et avaldaja hambaarstina peab antud kriitikat taluma. Kohus ei arvestanud aga avaldaja peamise argumendiga (ning üldiselt asjaoluga, miks avaldaja üldse pöördus kohtusse eeltõendamismenetluse avaldusega): avaldajal puudub informatsioon selle kohta, et eeltõendamismenetluse avalduses nimetatud isikud oleksid XXX ja seeläbi konkreetselt avaldaja patsiendid. Ehk “kriitika”, mida maakohus justkui avaldaja taluma pani, põhineb valeväidetel – need isikud pole avaldaja patsiendid ja on jätnud eksitava mulje, justkui kommentaarid baseeruvad tegelikult kliendisuhtel.
22.Kohus asus ekslikult hindama seda, kas avaldatud arvustused on õigusvastased arvustuste sisu tõttu, kuid avaldaja põhjendas korduvalt, et arvustuste õigusvastasus seisneb hoopis selles, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega ehk olukorraga, kus inimesed andsid avaldaja teenustele hinnangu ilma, et nad oleksid avaldajaga üldse kunagi kokku puutunud ehk et nad oleksid avaldaja patsiendid.
23.Kohus tegi järelduse, justkui oleksid Q, W ja Z XXX kliendid / patsiendid. Avaldaja ei ole aga seda kunagi väitnud ning hoopis vastupidi rõhutas kogu menetluse jooksul, et talle pole teda, et arvustuse autorid oleksid avaldaja patsiendid. Kohus ei teinud vastavas osas avaldajale päringut.
24.Avaldaja põhjendas korduvalt, miks on avaldatud väited potentsiaalselt õigusvastased. Avaldaja ei ole kogu menetluse kestel kunagi eristanud arvustuse autoreid ega väitnud, et keegi neist oleks avaldaja patsient. Kui avaldajal oleksid arvustuste autorite andmed olemas, siis oleks avaldaja pöördunud nende poole otse, st eeltõendamismenetluse avaldust esitamata. Avaldaja pidas eeltõendamismenetluse avalduses silmas kõiki arvustuste autoreid, mitte vaid C ja F. Juhul, kui kohtule ei olnud ilmselge, et avaldajale on teadmata kõik arvustuste autorid (st mitte vaid p-s 6 nimetatud kaks isikut), siis oleks kohus pidanud seda avaldajalt täpsustama. Kohus ei ole palunud avaldajal täpsustada seda asjaolu. Kohus rikkus antud tegevusetusega uurimispõhimõtet.
25.Kohus analüüsis arvustuste õigusvastasust (C ja F arvustuste osas). Kohtu selline tõlgendus, nagu tuleks eeltõendamismenetluse raames kohtul ära lahendada ka põhiasja küsimused (küsimus arvustuse õigusvastasusest), on ebaõige. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on üheselt leitud, et ilmselgelt ei saa eeltõendamismenetluses taotleda õigusliku küsimuse lahendamist. Sel juhul on tegemist sisulise küsimusega, mis kuulub lahendamisele põhimenetluses. Praegusel juhul tegi kohus määruse, millega annab igale internetikasutajale võimaluse halvustada arsti ka siis, kui isik ei ole isegi arsti patsient.
2-21-16706 Menetlusosaliste seisukohad
26.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus on rõhutanud, et kohtu ette tuleb tuua asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata hagi või avalduse õiguslikku perspektiivikust. Juhul, kui avaldajal ka puuduvad märgitud isikute kontaktandmed hagiavalduse või nõuete esitamiseks kohtuväliselt, siis ei ole avaldaja märkinud ega selgitanud, mida ta on teinud selleks, et neid andmeid saada. Kui avaldajale on teada isikute nimed: C ja/või F, Q, W ja Z, siis on avaldajale tegelikult teada ka kõik kostjad ning avaldaja ei ole põhjendanud, miks tal ei ole võimalik saada nende kostjate andmeid muud moodi kui eeltõendamismenetluses. Teadaolevalt on rahvastikuregister avalik register, kust on võimalik õigustatud huvi korral andmeid saada ja vajadusel ka vaidlustada andmete väljastamisest keeldumist. Juhul, kui kohus otsustab avalduse/määruskaebuse siiski rahuldada, siis taotleb allakirjutanu, et kõigepealt saadab kohus andmed tuvastatud isikutele ja küsib nende seisukohta ning nõusolekut andmete avaldamise kohta. Menetluse edasine käik
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid peab vajalikuks täiendada määruse õiguslikke põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega, mida ei muuda ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
29.Määruskaebusest nähtuvalt heidab selle esitaja maakohtule ette uurimisprintsiibi rikkumist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning selgitab, et eeltõendamismenetlus ei ole iseseisev kohtumenetlus ega ka hagita menetlus, vaid selle eesmärgiks on üldjuhul koguda tõendeid kas juba alanud kohtumenetluse või pärast eeltõendamismenetluse algatamist algava kohtumenetluse jaoks (vt nt Riigikohtu 09.06.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7899, p 22.5). Eelnevast tulenevalt ei saa maakohtule TsMS § 477 lg-s 7 sätestatud uurimisprintsiibi rikkumist ette heita ega nõustuda ka selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus oleks pidanud avaldajale tegema lisapäringuid.
30.Maakohtule ei ole ette heidetav ka see, et kohus hindas hageja nõude perspektiivikust. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi kohtupraktika kohaselt on internetis postituse teinud isiku kindlakstegemist ja talle nõude esitamist võimaldav teave isikuandmed, milliste andmete väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse korral kahju hüvitamiseks (PS § 25) (vt Riigikohtu 09.05.2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-2-15736, p 24 esimene lõik), on samas rõhutatud seda, et kuna isikuandmete väljanõudmise ja edastamise tingimused tulenevad TsMS § 244 lg-st 1, samuti PS §-st 26 (ja PS §-st 45) koostoimes PS §-ga 11 nagu ka IKÜM art-st 5, peab võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete väljanõudmisega olema proportsionaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja
2-21-16706 õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda. Proportsionaalsust aitab mh tagada võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine. Lisaks kostja või puudutatud isikute märkimisele tuleb kohtusse pöördujal tuua kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus hinnata hagi või avalduse õiguslikku perspektiivikust. (vt viidatud Riigikohtu määruse p 24 neljas lõik ja p 14). Seega võis maakohus vaidlustatud määruses anda ka esialgse hinnangu õiguslikule küsimusele sellest, kas avaldaja suhtes publitseeritud kommentaarid võivad olla rikkunud tema isiklikke õigusi. Maakohus ei ole sellega asja sisuliselt lahendanud, nagu näib ekslikult aru saanud olevat määruskaebuse esitaja.
31.Maakohtus ei ole eksinud ka selles, kui leidis, et eeltõendamismenetlus tuleb lõpetada põhjusel, et avaldajale on osad eeldatavad kostjad teada. Etteheidetav on siiski see, et maakohus ei asunud sellisele seisukohale kõigi eeldatavate kostjate suhtes. Nimetatud rikkumine ei too siiski kaasa vaidlustatud määruse tühistamist ja asja tagasi saatmist maakohtule, kuna selle rikkumise saab määruskaebemenetluses kõrvaldada ringkonnakohus, täiendades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt: Kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetluse algatamiseks tõendite kogumise, sh teise isiku valduses olevate andmete alusel dokumendi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kohustamise eesmärgil peavad olema täidetud tõendite kogumise eeldused. Samuti peab taotleja põhjendama, et ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid ise mõistlikult muul viisil hankida. Mõjuv põhjus TsMS § 244 lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis, kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk tegemist on nt varjunime või nn libakontoga. Kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada. Eeltõendamismenetluse algatamine isiku tuvastamiseks ei ole siiski välistatud, kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik isikut kindlaks teha. (vt viidatud Riigikohtu määruse p-d 14 ja 22). Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tuginenud vaid väidetele, et tõenäoliselt on isikud kasutanud pseudonüüme, kuna avaldajal puudub informatsioon selle kohta, et arvustusi kirjutanud isikud on kunagi kliinikut külastanud. Eelnevast saab järeldada, et avaldaja võib olla kontrollinud ainult kliiniku andmebaasist, kas arvustuste autorid on olnud patsiendid. Avaldaja ei ole aga põhjendanud, miks ta ei saa tõendit või talle vajalikke andmeid eeldatavate kostjate kohta ise hankida ja leiab, et seaduslikku võimalust omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks temal ei ole. Sellele viitas ka puudutatud isikutele määratud esindaja oma vastuses avaldusele, mis on avaldajale nähtavaks tehtud. Avaldaja ei ole täiendavaid põhistusi esitanud. Kohus osundab, et rahvastikregistri seaduse (RRS) § 44 p 3 kohaselt on rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus füüsilisel või juriidilisel isikul õigustatud huvi korral. RRS § 46 lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral õigus pääseda juurde mh käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud andmed. RRS § 21 lg 1 p-de 1, 3 4 ja 6 kohaselt on sellisteks andmeteks mh isikunimi nimeseaduse tähenduses; sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; isikukood ja elukoha andmed. Praegusel juhul nähtub avaldusest, et kommentaaride autoriteks on C, F, Q, W, Z. Seega on postituste autorite isikud eeldatavasti teada ning puudub mõistlik põhjus
2-21-16706 eeltõendamismenetluse jätkamiseks. Avaldaja ei ole ka usutavaks teinud, et need nimed ei pruugi olla õiged (st et isikuid ei ole rahvastikuregistrisse kantud) või oleks toodud nimed nõnda levinud, et kostjate isikute kindlakstegemine ei ole mõistlikult võimalik. Kohus ei saa avaldaja eest tema avaldust ise sisustama hakata.
32.Kuna praegusel juhul saab eelpooltoodud põhjendustel asuda seisukohale, et eeldatavate kostjate isikud on teada ja eeltõendamismenetlus kuulub lõpetamisele ainuüksi sel põhjusel, ei ole maakohtule ette heidetav ka see, et kohus jättis seisukoha võtmata selle avaldaja väite osas, et arvustuste õigusvastasus seisneb hoopiski selles, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega.
33.Võttes arvesse, et ka määruskaebemenetluses ei ole avaldaja põhistanud, mis takistab tal eeldatavate kostjate vastu nõudeid otse esitada, tuleb kaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
34.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohus lahendab puudutatud isikule määratud esindaja poolt esitatud riigi õigusabi tasu kindlaks määramise taotluse eraldi määrusega.
35.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav resolutsiooni punktide 1- 2 osas tulenevalt TsMS § 660 lg-st 1 (vt selle kohta ka Riigikohtu 09.06.2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7899, p 22.5). Määrus on edasikaevatav resolutsiooni punkti 3 osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1.