lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-3752/77

Võlaõigus › Alusetu rikastumine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 31.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-3752/77
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Alusetu rikastumine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2930
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 33 lg 1, 2EellepingAÕS § 119 lg 1Kinnisasja omandamise tehingTsMS § 133 lg 1, 2Hagihinna määramine põhi- ja kõrvalnõude järgiTsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 429 lg 1, 4Hagist loobumineTsMS § 5 lg 2Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

Pärnu Maakohus Siiri Malmberg 31. märts 2023, Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu 2-22-3752 XXa hagi YY vastu leingu tühisuse tuvastamise ja tühise lepingu alusel üleantu tagastamiseks

Tsiviilasja hind

6480 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XX, isikukood x, elukoht x x, x x, x x, x x, x Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat vandeadvokaat Nikolai Kõiv, OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv, Tallinna 2, 71011 Viljandi, e-post: x Kostja: YY, isikukood x, elukoht x x x, x x, x x Suuline menetlus, kohtuistungite toimumiste ajad: 19.10.2022, 09.01.2023 ja 06.03.2023

Menetluse vorm

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu XX 19.10.2022 kohtuistungil suuliselt esitatud loobumise avaldus XX ja YY vahel 28.11.2018 sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamiseks.
2.Rahuldada XX hagiavaldus YY vastu rahalises nõudes osaliselt.
3.Mõista YYlt (isikukood x) XXa (isikukood x) kasuks välja 4400 eurot.
4.Mõista YYlt XXa kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud põhivõlalt, s.o 4400 eurolt, kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud põhivõlgnevuse, s.o 4400 euro, tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsÜS § 86 lg 2Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing
VÕS § 1032 lg 1Nõude ulatus
VÕS § 11Püsiv andmekandja
AÕS § 323 lg 1Kinnipeetud eseme hoidmine ja nõude rahuldamine
TsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aeg
TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhul
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 273 lg 5Kirjaliku dokumendi esitamine
TsMS § 3141 lg 1
TsMS § 410Kostja puudumine kohtuistungilt
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsÜS § 88 lg 1Käsutuskeeldu rikkuv tehing
VÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alused
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
5.
Jätta menetluskulud 73,33% ulatuses kostja kanda ja 26,67% ulatuses hageja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja seisukohad

1.14.03.2022 esitas hageja kohtule hagiavalduse 6000 euro ja viivise saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18.11.2018 lihtkirjaliku lepingu (tl 6), mille alusel kohustus kostja hagejale müüma x x, x x, x x x asuva korteriomandi hinnaga 15 000 eurot, millest 7000 eurot pidi hageja tasuma järelmaksuga kostjale ja 8000 eurot pidi finantseeritama SA Kredex poolt.
3.Lepingu p-i 5 kohaselt tasus hageja kostjale käsiraha 300 eurot lepingu allkirjastamisel.
4.Lepingu p-i 6 kohaselt kohustus hageja kostjale tasuma müügilepingust tuleneva võla maksegraafiku alusel, iga kuu 300 eurot. Perioodil 04.12.2018 – 11.06.2020 tasus hageja kostjale igakuiselt 300 eurot, osadel kuudel tasus hageja kostja palvel raha kostja elukaaslase PP kontole, kokku 5700 eurot (tl 7). Seega on hageja kostjale tasunud kokku 6000 eurot.
5.Lepingu p-i 8 kohaselt võis hageja korterisse sisse kolida ja teha seal vajalikke remonditöid alates 03.12.2018. Kostja andis hagejale korteri valduse 28.11.2018. Hageja elas nimetatud korteris kuni 22.03.2021. Hageja tasus selle aja eest, mil ta korteris elas, korteriühistule kommunaalmakseid (tl 7 pöördel – 8).
6.Veebruaris 2021 võõrandati korteriomand kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus C OÜ-le ja alates 01.03.2021 on korteriomandi omanikuks C OÜ (tl 8 pöördel – 10).
7.Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on vastuolus heade kommetega TsÜS § 86 lg 2 tähenduses. Kostja teadis või pidi teadma, et lepingu sõlmimise ajal oli korteriomand koormatud R OÜ kasuks hüpoteegisummaga 10 000 eurot ning kohtutäitur oli korteriomandile seadnud keelumärke (tl 8 pöördel). TsÜS § 88 lg 1 kohaselt on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. 01.11.2022 menetlusdokumendis avaldas hageja seisukohta, et pooltevaheline leping on käsitletav eellepinguna VÕS § 33 tähenduses ja seega tühine AÕS § 119 lg 1 alusel. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis tuleb kostjal hagejale tagastada tühise tehingu alusel saadu alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja nõuab tagastatavalt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.
8.Vastusena kostja seisukohtadele avaldas hageja, et pooled ei ole sõlminud üürilepingut. Kuna kostja ei esitanud üürilepingu originaali, siis on hageja seiskohal, et üürilepingut ei saa lugeda sõlmituks. Hageja ei ole lepingut allkirjastanud. Lepingul olev allkiri ei ole tema oma. Lisaks ei ole üürilepingul kostja enda allkirja. Kostja ei ole esitanud tasaarvestusavaldust. (viimase nelja lause osas vt 06.03.2023 kohtuistungi protokolli). Kostja seisukohad
9.Kostja on hagile vastanud erinevate e-kirjadega perioodil 27.06.2022 – 18.09.2022.
10.Kostja ei vaidle vastu sellele, et poolte vahel korteri müügiks sõlmitud leping on tühine. Kostja seisukohtade kohaselt lõpetas hageja korteri eest tasumise juunis 2020. Viimane makse oli 12.06.2022. Pooltel oli kokkulepe, et summa eest, mida hageja tasus igakuiselt, pidi hageja saama korteris edasi sees elada, millega kostja kompenseerib oma võlgnevuse hageja ees (tl 91 neljas lause). Hageja elas kostja korteris tasuta üle poole aasta või rohkem (kostjale on teadmata hageja lahkumise aeg, kuid vähemalt kuni 07.08.2021 (tl 95). Hageja ei teavitanud kostjat probleemidest ega isegi sellest, et korter pandi sundmüüki. Hageja ja kostja leppisid kokku, et raha, mille hageja maksis, oli n-ö üüriraha, kuna kostja oleks üüri küsinudki 300 eurot kuus (tl 85, 99 – 100 pöördel). 18.09.2022 saatis kostja kohtule e-kirja, milles kordab varasemalt esitatud väiteid, kuid lisas, et hageja tasus kokku 4500 eurot (tl 92 - 94) ja elas korteris sees 14 kuud. Hageja elas korteris kuni 07.08.2021 (tl 95). Korteriga seonduvad probleemid jäid lahendamata, kuna hageja kostjat neist ei teavitanud. Menetluse käik
11.24.05.2022 määrusega vabastati hageja hagiavalduselt tasutava riigilõivu tasumisest.
12.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 27.06.2022 määrusega.
13.16.09.2022 määrusega teavitas maakohus pooli asja lahendava kohtukoosseisu muutumisest. Kohus võimaldas hagejal esitada seisukoha kostja väidetud kokkuleppe kohta kasutuseeliste tasumise kohta (tl 86 – 87, määruse p 6).
14.19.10.2022 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kuigi kostja oli istungiajast teadlik (kostja taotles istungi edasilükkamist, millist taotlust kohus ei rahuldanud). Istungil loobus hageja tuvastusnõudest. Kohtuistungil hageja võttis omaks, et ta on kostja esitatud üürilepingu sõlminud, kuid mitte lepingus märgitud kuupäeval, vaid ca aasta hiljem (protokolli ajamärk 00:17:51, 00:19:23). Hageja taotlusel kohustas kohus kostjat esitama kohtule kostja esitatud üürilepingu originaali (asub tl 99 – 100 pöördel). Hageja avaldas seisukohta, et hageja nõude aluseks olev leping on käsitletav eellepinguna VÕS § 33 lg 1 mõttes. Kohus arutas hagejaga VÕS § 33 lg-s 2 sätestatud nõuet, AÕS § 119, TsÜS § 86 ja VÕS § 1032.
15.09.01.2023 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja kohus lükkas istungi edasi, kuna kostja ei olnud kohtukutset kätte saanud.
16.06.03.2023 toimunud istungile kostja ei ilmunud. Kostjale oli kohtukutse kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 1 alusel. Kohus vaatas istungil asja sisuliselt läbi ilma kostja osavõtuta TsMS § 410 alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tuvastusnõudest loobumise avalduse vastuvõtmine ja menetluse osaline lõpetamine:

17.19.10.2022 kohtuistungil loobus hageja hagiavalduses esitatud nõudest tuvastada poolte vahel 28.11.2018 sõlmitud leping tühiseks (protokolli ajamärk 00:06:22, tl 118 pöördel). Kohus võimaldas sama kohtuistungi lõpus esitada kostjal loobumise osas oma seisukoht. Kostja seda võimalust ei kasutanud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tuvastushagi osas lõpetada. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis tingiksid loobumise vastu võtmata jätmise (TsMS § 429 lg 4). Kohtuotsuse sisulised põhjendused:
18.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
20.VÕS § 1032 lg 1 sätestab, et VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Pooled ei vaidle selle üle, et sõlmisid 28.11.2018 võlatunnistuse ehk maksegraafikuna pealkirjastatud lepingu (tl 6). Lepingust nähtub, et leping on sõlmitud korteri ostu eest tasumiseks. Ostetavaks korteriks on x x x, x x asuv korteriomand. Lepingu p-st 2 nähtub, et korteri hind on 15 000 eurot, millest 7000 eurot tuleb hagejal endal tasuda ja 7000 eurot tasutakse Kredexi poolt notari juures. Lepingu p-st 5 nähtub, et hageja tasus 300 eurot lepingu allkirjastamisel. Kohus on seisukohal, et leping vastab oma olemuselt mitte võlatunnistusele vaid eellepingule. VÕS § 33 lg 1 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevkus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Võlatunnistusena pealkirjastatud dokumendis on kokku lepitud müügiobjekt, selle hind ja tasumise kord. Lepingu p-st 6 nähtuvad tingimused notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Seega on pooled kohustunud sõlmima korteriomandi võõrandamiseks lepingu, kui täidetud on lepingus kokkulepitud tingimused. Nimetatu vastab kohtu hinnangul enam eellepingu mõttele. Vastavalt VÕS § 33 lg-le 2, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud leping lihtkirjalikus vormis, mille tõttu on leping tühine. Kuna hagejal ei saanud tekkida tühise lepingu alusel korteri ostuhinna tasumise kohustust, siis on hagejal õigus nõuda makstu kostjalt tagasi. Kohus tuvastab pooltevahelise lepingu p-i 5 alusel, et hageja tasus lepingu sõlmimisel kostjale 300 eurot. Kostja on seda lepingut allkirjastades kinnitanud. Kohus tuvastab hageja esitatud pangakonto väljavõtte alusel (tl 7), et perioodil 04.12.2018 – 11.06.2020 tasus hageja korteri eest 5700 eurot, millest 4500 eurot on makstud kostja kontole ja 1200 eurot on makstud kostja elukaaslase PP kontole. Hageja on väitnud, et kandis osa

raha kostja elukaaslase kontole kostja soovil. Kostja on väitnud, et hageja tasus tema kontole kokku 4500 eurot. Kohus on seisukohal, et kostja väited tasutud raha osas on olnud ebajärjekindlad. Kostja on väitnud, et hageja tasus igakuiselt 300 eurot, kostja ei ole väitnud, et hageja oleks olnud maksetega viivituses. Samas väitis kostja, et hageja tasus kokku 4500 eurot, mis oleks eeldanud, et hageja pidi olema osa kuude eest jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud mistahes vastuväiteid hageja väitele, et nelja kuu eest tasus hageja kostja palvel kostja elukaaslasele PP kontole. Samuti ei ole kostja esitanud väidet, et PP kontole kantud maksed tuleks jätta arvestamata. Vastavalt TsMS § 231 lg-le 4 eeldatakse asjaolu omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus tuvastab, et hageja esitatud pangakonto väljavõtte ja pooltevahelise lepingu p-i 5 alusel, et hageja tasus korteri eest kokku 6000 eurot, mille tagasisaamiseks on hageja õigustatud.

21.Kostja väitel oli pooltel kokkulepe, et hageja tasutud summa eest saab hageja korteris elada alates juunikuust 2020 (nimetatut on hageja väitnud oma 28.06.2022 e-kirjas (tl 81), 18.09.2022 e-kirjas (tl 91), 26.09.2022 e-kirjas (tl 97)). Poolte vahel puudub vaidlus, et pärast juunikuud 2020 ei teinud hageja kostjale makseid (kumbki pool ei ole seda väitnud). Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud 28.11.2018 tähtajalise üürilepingu, millelt nähtub ainult hageja allkiri (tl 99 – 100 pöördel) ja sellele eelnenud sõnumivahetuse (tl 85). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja esitatud üürilepinguga ei saa arvestada, kuivõrd kostja ei esitanud kohtule lepingu originaali. TsMS § 273 lg 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. Hageja esindaja väitis 06.03.2023 toimunud kohtuistungil (ajamärk 00:06:30), et dokumendi originaali esitamine oli vajalik selleks, et kontrollida, kas lepingul olev allkiri on ikkagi hageja allkiri ja kostja peaks tõendama, et tegemist on hageja allkirjaga. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus jätta kostja esitatud tõendiga arvestamata. Hageja viibis isiklikult 19.10.2022 toimunud kohtuistungil, kus hageja kinnitas, et lepingul on tema allkiri, kuid leping ei sõlmitud mitte selles märgitud kuupäeval, vaid ca aasta hiljem (protokolli ajamärk 00:17:51, 00:19:23, tl 117 pöördel, tl 118). Seega on hageja TsMS § 231 lg 2 tähenduses lepingu allkirjastamise fakti omaks võtnud. Samuti ei oma kohtu hinnangul tähtsust, et lepingul on ainult hageja allkiri. Vastavalt VÕS § 11 lg-le 4 loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Antud juhul ongi hageja kui korteri kasutaja lepingu allkirjastanud. Kohus peab võimalikuks lepinguga arvestada esitatud kujul. Kohus tuvastab kostja esitatud kirjavahetuse alusel, et (tl 85), et üürileping sõlmitakse selleks, et hageja makstud raha arvestatakse ettemaksuks, mille arvelt hageja saab korteris edasi elada selliselt, et üüriks arvestatakse 200 eurot kuus ning sellega likvideerib kostja oma võlgnevust hageja ees. Esitatud kirjavahetusest ei nähtu kuupäev, millal kirjavahetust on peetud, kuid kirjavahetusest nähtub, et see on enne lepingu allkirjastamist, sest kostja kirjutab, et lepingus tehakse veel muudatusi. Kohus tuvastab pooltevahelise kirjavahetuse ja kostja allkirjastatud lepingu p 3.1 alusel, et korteri kasutamise igakuine tasu oli 200 eurot (mitte 300 eurot, nagu väitis kostja). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks kostja väite, et poolte vahel eksisteeris kokkulepe, et alates juulist 2022 võis hageja korteris edasi elada 200 euro eest kuus, mis tasaarvestatakse jooksvalt hageja poolt tühise lepingu alusel makstud rahasummaga. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtu hinnangul võib tasaarvestusavaldusena käsitleda ka

pooltevahelist kokkulepet selle kohta, et üks pool tasub võlgnetava summa selliselt, et teine pool saab esimeselt poolelt perioodiliselt mingi rahaliselt hinnatava hüve (igakuise õiguse korterit kasutada), mille eest teine pool reaalselt ei tasu, kuid tasu arvestatakse esimese poole poolt võlgnetavast summast maha. Tasaarvestuskokkuleppele ei ole ette nähtud vorminõuet.

22.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja sai korteri valduse 28.11.2018 (hageja on seda väitnud ja kostja ei ole seda vaidlustanud). Hageja on väitnud, et ta elas korteris kuni 22.03.2021. Kostja on väitnud, et hageja elas korteris kuni 07.08.2021. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt kohtule esitatud pilt asjaolu, millal hageja korterist välja kolis, sest foto ei kajasta valduse üleandmist ega seda, kus, millal ega millistel asjaoludel foto tehtud on. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei oma poolte väited hageja täpsest väljakolimise kuupäevast ka tähtsust, kuivõrd kohus tuvastab kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtte alusel (tl 9 – 10), et korteriomandi omanikuna kanti 01.03.2021 kinnistusraamatusse C OÜ. Eeltoodud asjaoludest järeldub, et pooled ei vaidle selle üle, et vähemalt kuni C OÜ omanikuna kinnistusraamatusse sissekandmiseni, elas hageja vaidlusaluses korteris. Kohus on seisukohal, et kostjal saavad hageja vastu korteri kasutamisega seonduvad nõuded olla ainult sellel perioodil, mil kostja oli veel korteri omanik. Asja võõrandamise päevast said hageja vastu asja kasutamisest tulenevad nõuded olla asja uuel omanikul (AÕS § 323 lg 1 ja 11). Arvestades eeltoodut, loeb kohus tõendatuks, et pooled tasaarvestasid hageja nõude kostja vastu tühise lepingu alusel üleantu tagasisaamise nõude kostja nõuetega hageja vastu korteri kasutamise eest perioodil juuli 2020 – veebruar 2021 k.a, s.o 8 kuud*200 eurot=1600 eurot. Tasaarvestuse tulemusena lõppes hageja nõue tühise lepingu alusel üleantu tagasisaamiseks 1600 euro ulatuses. Hagejal on kostja vastu jätkuvalt nõue 6000 – 1600= 4400 eurot, mille tasaarvestamiseks ei ole kostja hageja vastu nõudeid esitanud. Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
23.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude osaliselt, siis on hageja viivisenõue põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.
24.Tsiviilasja hinna määramine. Kohus on seisukohal, et kohus on määranud asja menetlusse võtmisel tsiviilasja hinna ebaõigesti (menetlusse võtmise määruses on tsiviilasja hinnaks märgitud 9500 eurot). TsMS § 123 sätestab, et tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 124 lg 1 sätestab, et raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. TsMS § 133 lg 1 sätestab, et hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega kujuneb tsiviilasja hind järgmiselt: põhinõue 6000 eurot, millele lisandub summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hagi esitamise päeval kehtis seadusejärgse viivisemäärana 8% aastas, s.o 480 eurot. Seega on tsiviilasja hind kokku 6480 eurot. Menetluskulud
25.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 73,33% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 73,33% ulatuses kostja kanda ja 26,67% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval