Avalikult teatavakstegemine
29.märts 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-22-150708 P XX hagiavaldus T.K vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja
Kostja Asja lahendamine
P XX (registrikood xxxxxxxx; aadress xxxx x xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ) vandeadvokaat M.S (xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxx xx xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxx xxx xx xxxxxxxxxxx; epost:xxxxx.xxxxxxx@xxxxxx.) T.K (isikukood xxxxxxxxxxx ; aadress xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) lihtmenetluses
1.Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista T.Kalt P XX kasuks leppetrahv 35 eurot ja viivis 9,98 eurot; välja mõista T.Kalt P XX kasuks viivis põhinõudelt (35 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 30.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. 2.Seoses eelnevaga: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda; 2.2 välja mõista T.Kalt P. XX kasuks menetluskuluna 392,50 eurot; 2.3 välja mõista T.Kalt P. XX kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 392,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses; 2.4 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.
3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi sisu 1.Hagiavalduse kohaselt kostja on sõiduki BMW 520D (VIN: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ) numbrimärgiga xxx xxx (edaspidi Sõiduk) omanik. Kostjale leppetrahvi nõude esitamise faktiliseks põhjuseks oli asjaolu, et sõiduk xxx xxx oli pargitud KÜ K.Kärberi 18, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ K.Kärberi 18 territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Sõiduki xxx xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud leppetrahv nr xxxxxxxxxxx , koostamise aeg 16.09.2019, K.Kärberi 18 KÜ parklas, summa 35 eurot. Kostja oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata. Kostja on leppetrahvi tasumisega viivituses. Järelikult on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist. Vastavalt esitatud viiviseraportile, on viivise suurus 31.01.2023.a. seisuga kokku 9,42 eurot (viivise periood 01.10.2019 - 31.01.2023). Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr xxx xxx vastutav kasutaja/omanik leppetrahvi vormistamise ajal olnud T.K. Vastavalt parkimistingimuste punktile 1 on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 35 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis summas 9,42 eurot; sissenõudmiskulud 1 euro; postikulud 3,96 eurot ja viivis tagastamata põhinõudelt (35 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 01.02.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud. Kostja põhjendused
2.Kostja ei nõustu avalduses tooduga ja leiab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg1 ja § 147 lg 1 alusel aegub leppetrahvi nõue kolm aastat pärast sissenõutavaks muutumist. Kui leppetrahvi maksetähtaeg on kaugemas minevikus kui 3 aastat võib lihtsalt keelduda nõude täitmisest aegumise tõttu. Sellest tulenevalt ei ole nõus antud nõudega. Leppetrahvi kättetoimetamist ei ole toimunud kuna tema ei olnud antud rikkumise sooritamise ajal enam auto kasutaja. Auto müüs kostja vanaema (A.M ) 13. augustil 2019 aastal paberkandjal müügilepingu alusel. Sõiduk jäeti uue omaniku poolt peale seda ümber kirjutamata. Kahjuks on käesolevaks hetkeks kõnealuse müügilepingu koopia kaduma läinud. Ning selle ostja poolset koopiat ei õnnestunud saada ka Transpordiametist, kuna selgus et antud müügileping toona Transpordiametisse ei jõudnuki. Uus omanik oli selle tee äärde vedelema jätnud ning selle auto utiliseeris politsei- ja piirivalveamet ning seda ilma ühegi dokumentatsioonita. Lisaks on kostja elanud ning töötanud viimased 4 aastat ning rohkemgi, Pärnus ning aegajalt kohati Viljandis. Antud parkimisplatsile pole kostjal asja olnud. 3.Hageja täiendavalt lisab, et loobub kostja vastu esitatud sissenõudekulude ja postikulude nõuetest. Hageja nõuded kostja vastu ei ole aegunud. Hageja on leppetrahvinõuded kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla jätmisega kostjale kätte toimetanud. Senises kohtupraktikas on kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks. Senises õiguspraktikas on sõiduki parkimisega seotud leppetrahvinõuete osas kohtud asunud seisukohale, et vähemalt üldjuhul peaks leppetrahvinõude tõendamiseks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Vastasel korral ei olekski võimalik tõkkepuuta tasulise parkla haldajal oma nõudeid tõendada (RKTsKO nr 2-15-3430, p 18). Hageja on eelmärgitud miinimumnõude täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et sõiduk ei ole sel ajal kõnealuses parklas parkinud. Kostja vastuväited on piirdunud üksnes aegumisega. Seetõttu tuleb hageja hinnangul pidada tõendatuks, et leppetrahvil märgitud sõiduk BMW, reg.märk xxx xxx parkis 16.09.2019.a kell 05:25 Kärberi tn 18 parklas ilma parkimisloata. Hagiavaldusele esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduki armatuurile ei ole nähtavale kohale paigaldatud parkimiskaarti. Samuti on hageja esitanud fotod sõiduki kojamehe alla ilmastikukindlas kotikeses asetatud leppetrahvikviitungist. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud sõiduki võõrandamist ega ka sõidukit juhtinud isikut, on hageja õigustatult esitanud leppetrahvinõude sõiduki registrijärgse omaniku ehk kostja vastu. Kohtu põhjendused 4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. 5.Kostja leiab, et leppetrahvi nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat. Antud juhul on hageja kostja vastu esitanud lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvinõude. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-95-08 p-s 12 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõude aegumistähtaja arvutamisel tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja TsÜS § 146 lg 1. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda
kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Antud juhul on hageja esitanud kostjale leppetrahvinõude 16.09.2019 ning leppetrahv muutus sissenõutavaks 14 päeva jooksul alates esitamisest. Võttes arvesse, et TsÜS § 147 lg 3 alusel algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, muutusid hageja poolt 2019. aastal esitatud leppetrahvinõue sissenõutavaks 2019. aasta lõppemisest, s.o hageja nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2020 ning 2019. aasta leppetrahvinõuded oleksid aegunud 01.01.2023. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 27.12.2022, seega ei ole hageja nõue aegunud. 6.Kostja leiab, et nõude kujunemise perioodil oli vaidlusalune sõiduauto võõrandatud ja tema ei olnud auto kasutaja. Sõiduk jäeti uue omaniku poolt peale seda ümber kirjutamata ja müügilepingu koopia on kaduma läinud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Leping sõlmitakse sõiduki parkimiseks parkimise korraldaja ja sõiduki juhi vahel. Kuid kehtiv õiguspraktika näeb sellise lepingu sõlminud poole tuvastamiseks ette ümberjagatud tõendamiskoormise põhimõtet. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. 7.Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit sõiduki võõrandamise kohta. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud sõiduki võõrandamist ega ka sõidukit juhtinud isikut, on hageja õigustatult esitanud leppetrahvinõude sõiduki registrijärgse omaniku ehk kostja vastu. Hageja on tõendanud Transpordiameti väljavõtte alusel, et sõiduki omanikuks/vastutavaks kasutajaks leppetrahvi väljastamise ajal oli kostja (dtl 41) ja on põhjendatud lugeda tuvastatuks, et sõiduki tasuliseks parkimiseks sõlmitud lepingute osapoolteks on hageja ja kostja. Lepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel (dtl 37-40). Sõidukist tehtud fotode alusel on tuvastatav, et kostja sõiduki esiklaasile on paigutatud leppetrahvinõue (dtl 34-37). TsÜS §-st 70 tuleneb, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasja nr 2-17-117-146 p-s 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud. Hüpoteetilist riski, et keegi
möödujatest võib trahviteate esiklaasilt kõrvaldada, kannab parkimislepingu tingimusi rikkunud lepingu pool. 8.Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale võisid olla teada sõiduki omaniku andmed alates 2019 aastast. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Seega leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on seda teinud VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. 9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. K.Kärberi 18 KÜ parklas on paigaldatud infotahvlil on nähtavad parkimislepingu (tüüp)tingimused (dtl 37-40). 10.Kohus leiab, et 16.09.2019 kuupäeval kostja omandisse kuulunud sõiduki parkimisega hageja hallataval K.Kärberi 18 KÜ parkimisalale sõlmisid pooled kehtiva parkimislepingu. Parkimislepingu tingimused olid sätestatud parkla sissesõidu juures paigaldatud teavitusmärkidel. Kostja on lepingu tingimusi rikkunud seeläbi, et jättis parkimistasu tasumata. Kostja jättis 16.09.2019 kuupäeval lepingust tuleneva parkimistasu maksmata, mistõttu on ta kohustatud parkimislepingu järgi tasuma hagejale leppetrahvi 35 eurot (dtl 33). Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. 11.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga leppetrahvi nr xxxxxxxxxxx summalt viivise perioodi 1.10.2019 - 31.01.2023 eest summas 9,42 eurot ning viivise põhinõudelt alates 1.02.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Põhinõude summa 35 euro rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue. 12.Lisaks leppetrahvile ja viivisele oli hagejal nõue sissenõudmiskulu 1 euro ja postikulud 3,96 eurot, millest hageja loobus.
16.Hageja esindaja esitas avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks (dtl 69-73). Avaldustest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 292,50 eurot (käibemaksuta). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 17.Kostja ei ole hageja menetluskulude rahalisele suurusele vastuväiteid esitanud. 18.Kohtu leiab, et hageja õigusabi tasu põhjendatud ja vastab menetluses hageja esindaja poolt tehtud toimingutele (vastuväidetega tutvumine, kompromisside esitamine, seisukohtade koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine). Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja esindaja ajakulu kokku 1,95 tundi. Tunnitasu 150 eurot käibemaksuta vastab keskmisele sarnase õigusabiteenuse eest makstavale tunnitasule. 19.Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 392,50 eurot (100 + 292,50), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud 392,50 eurot. 20.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (392,50 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.