4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade Jxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 18.03.2021 kohtumäärusega kuulutati välja Jxxxxx Pxxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Tartu Maakohtu 27.01.2022 kohtumäärusega (jõust. 16.02.2022) lõpetati Jxxxxx Pxxxxxx pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Jxxxxx Pxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid, sh teostama väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 20. jaanuaril. Võlgnik pidi esitama aruandeid kaks korda aastas, 1. augustil ja 1. veebruaril.
2.Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2022. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 29.08.2022 meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected], mille võlgnik on ise oma kontaktiks andnud. Kohus andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 14.09.2022, võlgnik aruannet esitanud. Kohus võttis võlgnikuga ühendust telefoni teel (nr xxxxxxxx), võlgnik kinnitas, et on kohtu e-kirja kätte saanud. Kohus andis võlgnikule aruande esitamiseks tähtaja 30.09.2022, võlgnik lubas aruande antud tähtajaks esitada. Hoolimata võlgniku lubadusest aruannet kohtule ei esitatud. 01.11.2022 helistas asja menetlev kohtunik võlgnikule, teostas ärakuulamistoimingu ning võlgnik lubas aruande esitada paari päeva jooksul. Esimest aruannet võlgnik ei esitanudki.
3.Teise aruande esitamise tähtaeg oli 01.02.2023. Võlgnik aruannet tähtajaks ei esitanud. Kohus saatis võlgnikule 13.02.2023 meeldetuletuse e-posti aadressile [email protected] ning andis võlgnikule aruande esitamiseks aega kuni 23.02.2023. Võlgnik aruannet ei esitanud.
4.Käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole võlgnik kohtuga ühendust võtnud ei telefoni, eposti ega lihtkirja teel.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 näeb ette, et kohus otsustab võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohus leiab, et käesolevas asjas esineb PankrS § 175 lõikes 5 ning § 175 lõikes 2 punktis 2 esinev asjaolu ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ning keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
9.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 27.01.2022 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne tuli esitada 01.08.2022, järgmine 01.02.2023 jne. Käesolevaks ajaks peaks olema menetluses esitatud kaks aruannet – tähtaegadega 01.08.2022 ning 01.02.2023. Mõlemad aruanded ehk teave terve aasta kohta on kohtule esitamata. Võlgnik on telefonikõnes kahel korral andnud lubaduse aruande esitamiseks, sh ka pärast asja menetleva kohtuniku telefonikõnet. Kohtumäärus koostamise ajaks ei ole võlgnik aruandeid esitanud. Võlgnik ei ole täitnud aruande esitamise ega teabe andmise kohustust. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
10.Kuna võlgnik on jätnud esitama aruanded oma tegevuse kohta, puudub kohtul teadmine, kas võlgnik on täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle puudumisel seda otsinud. Samuti, kas võlgnik on teinud seaduses ettenähtud eraldised võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
11.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik ei ole kohtule esitanud aruandeid oma tegevuse kohta. Kohtul ei ole olnud võimalik teostada kontrolli võlgniku kohustuste täitmise üle, kuna selle kohta puudub kohtul info. Võlgnik on seda kõike teinud olles teadlik oma kohustustest käesolevas menetluses. Kohus on täiendavalt selgitanud võlgnikule tema kohustusi 01.11.2022 telefoni teel toimetatud ärakuulamistoimingul. Võlgnik pole pöördunud kohtu poole, et esitada oma aruannet. Eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine.
12.Rikkudes oma kohustusi on võlgnik käitunud võlausaldajate huve kahjustavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 määruse p-s 11 märkinud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ja et lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab aga võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima
võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas esitama kohtule tõeseid andmeid oma sissetulekute ja vara kohta (PankrS § 173 lg 2).
13.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et Jxxxxx Pxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses on enne viie aasta möödumist ilmnenud PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud raske hooletusega oma PankrS § 173 lõigetes 2-5 sätestatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Raske hooletus seisneb selles, et võlgnik jättis oma seadusest tulenevad kohustused täitmata ka siis, kui kohus oli talle kohustisi korduvalt meelde tuletanud ja täiendavaid tähtaegu andnud, samuti selles, et võlgnik sisuliselt hoidis kõrvale kohtuga suhtlemisest. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et ei kohus ega ka võlausaldajad saanud kontrollida võlgniku tegelikku majanduslikku seisu menetluse ajal. Vastavalt PankrS § 175 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
14.Kohus ei ole küsinud kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohti, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega võlausaldajate õigusi ei rikuta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
15.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda Jxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka Jxxxxx Pxxxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
16.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab Jxxxxx Pxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Jxxxxx Pxxxxxx vabastada ka usaldusisiku kohustustest.