Placet Group OÜ hagi O.P vastu võla ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
2568,26 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 11198910, asukoht XXX), esindaja Darina Koivunen Kostja: O.P (isikukood XXX, elukoht xxxx)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista O.P-lt (O.P) Placet Group OÜ kasuks krediidikonto lepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1800 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõla summalt aastas alates 10.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1800 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja rahaline suurus.
Jätta menetluskulud 76% ulatuses O.P kanda ja 24% ulatuses Placet Group OÜ kanda.
5.Määrata Placet Group OÜ menetluskulude suuruseks 506 eurot ja O.P menetluskulude suuruseks 0 eurot.
6.Välja mõista O.P-lt (O.P) Placet Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 384,56 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Kohus teeb tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3).
9.Kohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 2 1). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg.1, § 632 lg.1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn (TsMS § 633 lg.1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse
1
2-25-107374 esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg.15). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg.1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused
1.Kooskõlas TsMS § 407 lg.1 ja 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
2.Tagaseljaotsusega hagi osaline rahuldamine on võimalik, kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22-145432/8, p 23). Sellisel juhul on kohtul Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lõike 6 järgi rahuldamata (TlnRnKo 19.06.2023, 2-22145432/8, p 23).
3.Tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja 2
2-25-107374 põhjendava osata (TsMS § 444 lg.3). RKTKm 3-2-1-129-14 p.11 sedastatud selgituse kohaselt on kolleegium varem märkinud, et alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada (Riigikohtu 30. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-13, p 15).
4.Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Käesoleval juhul see nii ei ole. Seetõttu kohaldab kohus VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatud tagajärgi ning rahuldab üksnes põhivõla nõude ümberarvestuses esitatud ulatuses ning viivisenõuded viidatud sätte kaudu rakenduvates määrades.
5.Põhinõude ja seadusliku viivise osas on hagi õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 94, § 100, § 101 lg.1 p. 1,4, 6, lg.2, § 108 lg.1 § 113 lg.1, § 403 4 lg.1,6,7 § 406 lg.2 p.1, § 408 lg.1, § 415 lg.1, § 416 lg.1 ja TsMS § 367 alusel. Hageja edasiulatuv viivisenõue on õiguslikult põhjendatud TsMS § 367 alusel ulatuses, mis on piiratud põhivõla tasumata osaga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66- 05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Kohus määrab kooskõlas TsMS § 173 lg.1 kindlaks menetluskulude jaotise ja § 174 lg.1 rahalise suuruse.
7.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg.1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esialgne nõue oli 2368,26 eurot, kohus rahuldas hagi 1800 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus hagi 76% ulatuses. Sellest tulenevalt tuleb menetluskulud jätta 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
8.Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu 385 eurot ja esindajakulu 150 eurot (121 eurot + käibemaks 29,04 eurot). Kostja asjas menetlustoiminguid ei teinud ega menetluskulude nimekirja ei esitanud.
9.Hageja esindajakulu koosneb 1,23 tunnist tõendite kogumisele, analüüsimisele ja hagiavalduse koostamisele, tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Esindajakulu osas peab kohus TsMS § 175 lg.1 kohaselt hindama vajalikust ja põhjendatust. Menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKm 18.05.2010, 3-2-1-43-10, p 19). Kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud toimingud vajalikud ning ajakulu põhjendatud. Hageja poolt rakendatav tunnitasumäär on mõistlik. TsMS § 174 lg.10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (vt nt Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-06, p 12; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16, 10. novembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-16519 p. 15). Seda hageja kinnitanud ei ole. Hageja on käibemaksukohustuslane (EE101091950). Seega tuleb hageja esindajakulud arvestada ilma käibemaksuta.
10.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 506 eurot (385+121) ja kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 76% ulatuses tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 384,56 eurot (506x0,76). Menetluses 3
2-25-107374 tasutud riigilõivu ja esindajakulu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 144 p.1, § 146 lg.1 p.3 ja § 175 lg.1.
11.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.