Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Kalev Saare
Kohtuasi
Annika Oja avaldus tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
lepituskokkuleppe
täidetavaks
nende Avaldaja Annika Oja, lepinguline esindaja Andrus Reidi Puudutatud isik Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaal, lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Puudutatud isik lepitaja Holly-Fleur Ulm
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-4060 ja Harju Maakohtu 17. veebruari 2022. a määrus samas asjas ning jätta Annika Oja avaldus 29. detsembril 2020 sõlmitud lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kanda. Mõista Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaalilt Annika Oja kasuks menetluskuludena välja 2610 eurot ning võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Annika Oja (avaldaja) esitas 15. märtsil 2021 Tartu Maakohtule avalduse avaldaja ja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali (Compensa) 29. detsembril 2020 sõlmitud sellise lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks, mille kohaselt peab Compensa maksma avaldajale
2-21-4060 kahjuhüvitist 5265 eurot 55 senti ning hüvitama Margus Sarmetile täiendavalt ekspertiisikulud 1250 eurot (lisandub käibemaks).
1.1.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja Compensa 17. augustil 2018 kodukindlustuslepingu. 2020. a jaanuaris jooksis kindlustuskohas läbi hoone katus. Compensa kui kindlustusandja keeldus kahju hüvitamisest, kuna tema palvel tehtud hoone ülevaatuse kokkuvõttes leiti, et sademevee läbijooksu põhjus on SBS-katte paigaldusvead. Avaldaja pöördus MTÜ Eesti Kindlustusseltside Liit juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Avaldaja ning Compensa sõlmisid 29. detsembril 2020 lepituskokkuleppe, vahendajaks kindlustuslepitaja Holly-Fleur Ulm (lepitaja). Kokkuleppega nimetati kahjujuhtumi põhjuse kindlakstegemiseks erapooletu ekspert M. Sarmet. Lepiti kokku selles, et kui ekspertiis tõendab sademevee läbijooksu põhjustanud ehituslikud puudused katusekatte materjali paigaldamisel, siis avaldajale kahju ei hüvitata. Kui tõendatakse, et tegemist oli tormikahjuga (kindlustustingimuste p 2.4), hüvitab Compensa avaldajale 5265 eurot 55 senti. Ekspertiisikulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
1.2.M. Sarmet esitas 8. jaanuaril 2021 asjatundja arvamuse. Avaldaja leidis arvamuse alusel olevat tõendatud, et ehituslikke puudusi katusekatte materjali paigaldamisel ei esinenud ja tegemist oli tormikahjuga. Compensa keeldus kahju hüvitamisest. Lepituskokkuleppe allkirjastamisega andsid lepituse pooled üksteisele tagasivõtmatu kirjaliku nõusoleku esitada kohtule avaldus, mille esemeks on lepitaja vahendusel sõlmitud lepituskokkuleppe tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 6271 ja § 6272 sätestatud korras täidetavaks tunnistamine.
2.Tartu Maakohus andis 17. märtsi 2021. a määrusega tsiviilasja kohtualluvuse järgi üle Harju Maakohtule.
3.Compensa leidis, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ta ei ole avalduses kirjeldatud sisuga lepituskokkulepet sõlminud. Kohus ei saa lahendada kokkuleppe sisuga seotud vaidlusi või tuvastada edasilükkava tingimusega seotud kohustuste tekkimist. Samuti ei ole kohtule esitatud M. Sarmeti kui lepituskokkuleppe väidetava poole nõusolekut avalduse esitamiseks. Alternatiivselt tuleb avaldus jätta TsMS § 6271 lg 3 p 3 alusel rahuldamata, kuna lepituskokkuleppe sundtäitmine ei ole võimalik. Compensale ei ole lepituskokkuleppest kohustusi tekkinud, kuna tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Lisaks ei viidud lepitusmenetlust läbi erapooletult ja ausalt.
4.Lepitaja leidis, et lepituskokkulepe tuleb tunnistada täidetavaks.
5.Harju Maakohus rahuldas 17. veebruari 2022. a määrusega avalduse ja tunnistas lepituskokkuleppe täidetavaks. Kokkuleppe kohaselt hüvitab Compensa avaldajale kahju 5265 eurot 55 senti kindlustusandja valitud tööde tegija SilverSon Advisory OÜ 6. mai 2020. a hinnapakkumise alusel. Menetluskulud jättis maakohus Compensa kanda, mõistis temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1610 eurot ning seadusjärgse viivise nimetatud summalt. Maakohus leidis, et avaldaja nõude õiguslik alus on TsMS § 6271 koosmõjus TsMS §-ga 6272. Menetlusele kohaldatakse TsMS-i hagita menetluse sätteid. Kuivõrd lepituskokkuleppe pooleks ei ole lepitusseaduse põhimõtteid ja Eesti Kindlustusseltside Liidu kindlustusorganite menetluskorda arvestades ekspert M. Sarmet, ei pea lepituskokkulepe (p 5 kohaselt) sisaldama M. Sarmeti nõusolekut. Maakohus ei kaasanud M. Sarmetit menetlusse puudutatud isikuna. Lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamine on analoogiline kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kohtulik kontroll ei saa piirduda formaalsete nõuete täitmisega, sest kui kohus ei saa hinnata kompromissi tühisust, võib tekkida olukord, kus isikutel, kelle õigusi kompromissiga rikutakse, puudub võimalus oma õigusi kaitsta (vt nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-53-05, p-d 17 2(6)
2-21-4060 ja 20). Kui kohtul tekib kahtlus, et kompromissi tingimused ei ole seaduse või poolte tahtega kooskõlas, peab selle pooltega läbi arutama. Lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise üle otsustamisel tuleb kohtu hinnangul muu hulgas tuvastada, milles pooled täpselt lepituskokkuleppes kokku leppisid. Lepituskokkuleppe p 4 kohaselt sõlmiti selline kokkulepe, milles kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub ekspert M. Sarmeti tehtud ekspertiisi tulemustest. Avaldajal ja Compensal on erinev arusaam ekspert M. Sarmeti 8. jaanuaril 2021 koostatud arvamusest, muu hulgas sellest, kas 2020. a jaanuaris toimunud kindlustusjuhtum oli põhjustatud tormikahjust kodukindlustuse tingimuste p 2.4 tähenduses või on tormikahju välistatud tingimuste p 4.1 alusel. Tingimusliku lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise hagita menetluses on kohtul kohustus tuvastada, milline lepituskokkuleppes sisalduv tingimus on saabunud. Seega saab kohus lahendada ka kokkuleppe sisuga seotud vaidlusi ja tuvastada edasilükkava tingimusega seotud kohustuse tekkimist. Ekspert M. Sarmeti 8. jaanuaril 2021 koostatud dokumendi ning tema tunnistajana antud ütlustega on tõendatud, et avaldaja katusekatte materjali paigaldamisel ei esine ehituslikke puudusi, mis tingisid sademevee läbijooksu. Seega on tõendatud, et tegemist on tormikahjuga kodukindlustuse tingimuste p 2.4 tähenduses, ja kahju tuleb lepituskokkuleppe kohaselt hüvitada. Tõendamata on Compensa seisukoht, et lepitaja ja M. Sarmet ei tegutsenud lepitusmenetluses erapooletult ning ausalt.
6.Compensa esitas määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Jääb selgusetuks, milliseid konkreetseid sätteid kohaldades jõudis maakohus järeldusele, et M. Sarmet ei saa olla lepituskokkuleppe pool. Maakohus väljus lepituskokkuleppe tegelikust sisust erineva sisuga kokkulepet täidetavaks tunnistades ja lepituskokkuleppes sätestatud edasilükkava tingimuse täidetust tuvastades lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise menetluse raamidest. Maakohus jättis kontrollimata lepituskokkuleppe täidetavuse. Lepituskokkuleppe sundtäitmine ei ole võimalik, kuna kohtutäitur ei saa tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest välja selgitada, kas M. Sarmeti koostatud arvamuse kohaselt oli sademevee läbijooksu põhjuseks tormikahju. Puuduvad tõendid selle kohta, et sademevee läbijooksu põhjuseks oli kiirusega vähemalt 18 m/s puhunud tuul. Maakohus jättis kontrollimata lepitusmenetluse aususe ja erapooletuse.
7.Avaldaja ja lepitaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
8.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus jättis 22. juuni 2022. a määrusega Compensa määruskaebuse läbi vaatamata. Määruskaebemenetluse kulud jättis ringkonnakohus Compensa kanda ning mõistis Compensalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 480 eurot ja seadusjärgse viivise sellelt. TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 6272 lg 4 sätestab, et lepingupool võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus jättis lepitusmenetluse tulemusel saavutatud kokkuleppe kas täielikult või osaliselt täidetavaks tunnistamata. Maakohus rahuldas avalduse ja tunnistas lepitusmenetluse tulemusel saavutatud kokkuleppe täidetavaks. TsMS § 6272 lg 4 ei näe ette kokkuleppe täidetavaks tunnistamise määruse 3(6)
2-21-4060 peale edasikaebeõigust. Ka lepitusseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et lepitusmenetluses sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamise vaidlustusvõimaluste kärpimisega vähendatakse ühtlasi ka kohtu töökoormust, kuivõrd vaidlustada saab üksnes täidetavaks tunnistamata jätmise lahendit (SE 487, lk-d 13-14). Maakohus on määruskaebuse menetlusse võtnud ekslikult.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Compensa palub määruskaebuses tunnistada TsMS § 6272 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda esitada maakohtu määruse peale määruskaebust. Compensa palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi ringkonnakohtusse. Compensa menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kulud kassatsiooniastmes 1535 eurot 20 senti, millele lisandub seadusjärgne viivis kuni täitmiseni. Kaebeõiguse maakohtu määruse peale võimaldab TsMS § 660 lg 3. Maakohtu määrus on hagita menetlust lõpetav määrus, millega kitsendatakse Compensa õigusi. Õiguskirjanduses leitakse, et TsMS § 660 lg 3 esimene lause on eraldi määruskaebuse esitamise õigust ettenägev säte. TsMS § 6272 lg 4 oleks erinorm vaid juhul, kui keelaks sõnaselgelt määruskaebuse esitamise. Compensal peaks olema vähemalt osaline edasikaebeõigus ka juhul, kui TsMS § 6272 lg 4 siiski välistab kaebeõiguse. Compensal oleks kaebeõigus seetõttu, et maakohus väljus lepitusmenetluse piiridest – kohus ei saanud tuvastada, kas kokkulepet tuleb täita, st kas eeltingimused on täidetud. Kohus saanuks tuvastada vaid seda, kas kokkulepet on võimalik täita (TsMS § 6271 lg 3 p 3, § 6272 lg 1 kaudu). Kui TsMS § 6272 lg-st 4 tulenevalt ei ole võimalik määruskaebust esitada, on vastav piirang vastuolus põhiseaduse § 15 lg 1 esimese lause ja § 24 lg-ga 5. Riive on väga intensiivne, sest menetlust lõpetava määruse peale ei saa esitada ka ühekordset kaebust. Menetlusökonoomia ja kohtute töökoormus (millele viitab lepitusseaduse seletuskiri ja ka nt Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-75-14) ei ole alati piisav põhjus kaebeõigust piirata. Vastasel korral oleks edasikaebeõiguse piiramine alati põhiseadusega kooskõlas, sest see vähendaks olemuslikult kohtute töökoormust. Compensal ei ole muid tõhusaid viise oma õiguste kaitseks.
11.Avaldaja ei nõustunud määruskaebusega ja leidis, et ringkonnakohtu määrus on õige. Lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise korral ei näe seadus ette edasikaebeõigust. Piirangu eesmärk on tagada lepitusmenetluse kiirus ja tõhusus.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja Annika Oja avaldus lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata. Compensa määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
13.Avaldaja ja Compensa vaidlevad määruskaebemenetluses Riigikohtus selle üle, kas Compensal oli õigus esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega maakohus tunnistas TsMS § 6271 ja § 6272 alusel täidetavaks avaldaja ning Compensa sõlmitud lepituskokkuleppe.
14.Maakohtu määrus on menetlust lõpetav lahend hagita menetluses. TsMS § 660 lg 3 esimese lause kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Vaidlust ei saa olla selle üle, et maakohtu määrus kitsendab Compensa õigusi.
4(6)
2-21-4060 TsMS § 6272 lg 4 esimese lause kohaselt võib lepingupool esitada määruskaebuse määruse peale, millega kohus jättis lepitusmenetluse tulemusel saavutatud kokkuleppe kas täielikult või osaliselt täidetavaks tunnistamata. Kolleegiumi hinnangul tuleneb Compensa kaebeõigus maakohtu määruse peale TsMS § 660 lg 3 esimesest lausest, kuna TsMS § 6272 lg-s 4 ei ole TsMS § 660 lg 3 tähenduses „ette nähtud teisti“, st ei ole sätestatud keeldu esitada määruskaebus määruse peale, millega maakohus tunnistab lepituskokkuleppe osaliselt või täielikult täidetavaks.
15.Kolleegium märgib praeguse asja lepituskokkuleppe sisu ja selle täidetavaks tunnistamise menetluse kohta järgmist.
15.1.Praeguses asjas tuvastatu kohaselt sõlmisid avaldaja ja Compensa tingimusliku lepituskokkuleppe. Ühel meelel oldi kokkuleppes selles, et väidetava kindlustusjuhtumiga seotud vaidluse lahendus sõltub ekspert M. Sarmeti arvamusest: kui ekspertiis tõendab avaldaja hoone katusest sademevee läbijooksu põhjustanud ehituslikud puudused katusekatte materjali paigaldamisel, siis avaldajale kahju ei hüvitata, kui aga tõendatakse, et tegemist oli tormikahjuga (kindlustustingimuste p 2.4), hüvitab Compensa avaldajale 5265 eurot 55 senti. Pärast M. Sarmeti arvamuse valmimist selgus, et Compensa sellega ei nõustu, ning avaldaja pöördus lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamiseks kohtusse.
15.2.Maakohus leidis, et lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise hagita menetluses on kohtul uurimispõhimõtet kohaldades kohustus tuvastada, milline lepituskokkuleppes sisalduv tingimus on saabunud. Maakohus tugines mh analoogia korras kompromissi kinnitamisele, viitega Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-53-05, mille p-de 17 ja 20 kohaselt ei saavat kompromissi kohtulik kontroll piirduda formaalsete nõuete täitmisega. Väidetava tuvastuskohustuse täitmiseks hindas maakohus tõendeid, st eelkõige M. Sarmeti 8. jaanuari 2021. a arvamust ja kuulas M. Sarmeti tunnistajana ära.
15.3.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus väljus eespool kirjeldatud tegevusega lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise kohtumenetluse piiridest. Kohtu kontrolliõigus lepituskokkuleppe sisu üle on piiratud, puudutades eelkõige vaid kõige põhimõttelisemaid küsimusi (TsMS § 6271 lg 3, § 6272 lg-d 1 ja 3). Maakohus on tõendeid hinnates sisuliselt lahendanud kindlustusõigussuhtest tekkinud vaidluse selle üle, kas tegemist oli kindlustusjuhtumiga, mis kohustas Compensat maksma kindlustushüvitist. Sellist lahendusviisi lepituskokkuleppe täidetavaks tunnistamise menetluse raames ei õigusta ka maakohtu analoogia alusel tehtud viide kompromissi kinnitamisele. Kuigi on õige seisukoht, et kompromissi kinnitamisel ei saa piirduda formaalse kontrolliga, ei lahendata kohtuliku kompromissi kinnitamisel tõendeid hinnates kogu vaidlust lõpuni, vaid vähemalt üldjuhul piirdutakse TsMS § 430 lg-s 3 ettenähtud piiratud kontrolliga.
15.4.Kolleegium nendib, et tingimuslik lepituskokkulepe ei võimaldagi kokkulepet täidetavaks tunnistada selleks TsMS §-des 6271 ja 6272 ettenähtud kohtumenetluse raames ja seetõttu tuleks sellise kokkuleppe sõlmimisest võimaluse korral hoiduda (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III, Tallinn 2018, koost. V. Kõve jt, § 6271, komm 3.1.b). Lepituskokkulepe peaks olema vormistatud selliselt, et kohus saaks selle TsMS §-des 6271 ja 6272 sätestatud asjaolude kontrollimise järel kinnitada täitedokumendina. Lepituskokkulepe, mis on kohtumäärusega täidetavaks tunnistatud, on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 24 kohaselt.
16.Määruse p-s 15 käsitletule tuginedes leiab kolleegium, et maakohus oleks pidanud keelduma avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi ja TsMS § 477 lg 1 alusel, kuna tingimuslikuna sõlmitud kokkulepe ei saa olla täidetav ja seetõttu ei ole avaldusega 5(6)
2-21-4060 võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada. Ka ringkonnakohus ei ole maakohtu viga parandanud, keeldudes Compensa määruskaebuse menetlemisest. Riigikohus saab selle vea parandada ning jätab avaldaja avalduse TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel läbi vaatamata.
17.TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel peab kolleegium õiglaseks jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes Compensa kanda. Compensa on nõustunud sellise lepituskokkuleppe sõlmimisega, mille kohaselt tal tekkis kohustus maksta avaldajale kindlustushüvitist, kui eksperdiarvamusest nähtub kindlustusjuhtumi olemasolu tormikahjude tõttu. Ekspert jõudis sellisele järeldusele, kuid Compensa keeldus kindlustushüvitise maksmisest, põhjustades seega avaldaja kohtusse pöördumise vajaduse.
17.1.Maakohtus mõisteti Compensalt avaldaja kasuks välja menetluskulud 1610 eurot ja ringkonnakohtus 480 eurot. Lisaks oli Compensalt menetluskulude tasumisega viivitamise korral avaldaja kasuks välja mõistetud seadusjärgne viivis. Kuigi maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistatakse, ei ole kolleegiumi arvates alust muuta maa- ja ringkonnakohtu määrustega kindlaks määratud menetluskulude rahalist suurust.
17.2.Riigikohtus on avaldaja palunud Compensalt välja mõista kassatsioonimenetluses kantud menetluskulud 520 eurot. Õigusabiteenust on osutatud kuus tundi kolmkümmend minutit, tunnihinnaga 80 eurot. Kolleegiumi arvates on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega. Kokku peab Compensa hüvitama avaldajale menetluskulud 2610 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral on Compensa kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.