Võlaõigus › Alusetu rikastumine

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

13.03.2023. a esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja märkis, et kostja on nõude pärast hagi menetlusse võtmist rahuldanud. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Seda, mis asjaoludel ja millal kostja raha hageja kontole kandis, hageja ei selgitanud.

17.03.2023. a esitas kostja seisukoha hagist loobumise ja menetluskulude kostja kanda jätmise taotluse osas. Kostja teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega hagist loobumise tõttu, kuid ei nõustu menetluskulude kostja kanda jätmisega. Kostja ei saanud kohustust täita, sest kostjale ei olnud teada konto number, kuhu raha kanda. Konto numbri teatamine oli V. J. i ülesanne, mida ta ise ei täitnud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 esimese lause kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit. TsMS § 431 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega. Kuna hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse ja kostja on menetluse lõpetamisega nõustunud, tuleb menetlus tsiviilasjas nr 2-23-1711 lõpetada.

TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

Hageja on palunud jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda põhjusel, et kostja on hageja nõude pärast hagi menetlusse võtmis rahuldanud. Kohtule esitatud seisukohadest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kostja on hageja kontole raha kandnud pärast seda, kui hagi menetlusse võeti. Kostja on aga avaldanud, et ei saanud varasemalt raha üle kanda, sest talle ei olnud teada Ljudmilla Jaguri pangakonto number, mille teatamise kohustus oli L. J. i eestkostjal V. J. il. Hageja sellise väite osas seisukohti pole esitanud. Kohus nõustub kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt kostja seisukohaga, mille kohaselt kostjal ei olnudki võimalik kohustust täita enne hagi esitamist. Seega on kostja kohustuse täitmine viibinud hageja eestkostja tõttu ning õiglane on menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.