lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-19957/26

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 16.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-19957/26
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 230 lg 1, 2Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu aluselVÕS § 397 lg 1, 3LaenuintressVÕS § 76 lg 1, 3Kohustuse täitmineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-19957/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.05.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

16. märts 2023, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-19957

Tsiviilasi

H T hagi Worldlife Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

6897.80 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: H T (isikukood xxx, elukoht xxx), seaduslik esindaja I T, lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk (e-post xxx) Kostja: Worldlife Estonia OÜ (registrikood 12178803, asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn e-post xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel (e-post [email protected])

Kohtuistung

01.detsember 2022

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja lepinguline Sprengk

esindaja

vandeadvokaat

Robert

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel Kohtuotsuse resolutsioon

1.Rahuldada hageja H T hagi kostja Worldlife Estonia OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt Worldlife Estonia OÜ hageja H T kasuks võlgnevus 6000 eurot, intress 750 eurot ja alates 22.12.2021 kuni kohase täitmiseni viivis põhisummalt määras 0,2% kalendrikuus. Menetluskulude jaotus
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.09.20262-26-117807/3Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 07.09.20262-26-116015/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 2Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
VÕS § 1 lg 3Seaduse kohaldamine
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 2 lg 1Võlasuhte mõiste
VÕS § 29 lg 5Lepingu tõlgendamine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste
VÕS § 399 lg 1Laenulepingu erakorraline ülesütlemine laenuandja poolt
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
4.
Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud

1.21.12.2021 esitatud hagiavalduse kohaselt H T, keda esindas seaduslik esindaja I T, ja Worldlife Estonia OÜ sõlmisid 07.02.2017 investeerimislepingu nr xxx – HM- 2, mille kohaselt hageja laenas kostjale 6000 eurot. Hageja tegi kostjale laenulepingu kohase makse 07.02.2017. Laenuleping punkti 2.3. kohaselt kohustus kostja tagastama laenusumma 2 aasta pärast arvates laensumma saamisest ning laenu tagastamise kaheaastane tähtaeg pikenes automaatselt aasta võrra, kui hageja ei avalda 3 kuud enne laenulepingu lõppemist soovi laenu tagastamiseks. Hageja ei ole avaldanud laenulepingu punkti 2.3. kohast soovi laenu tagastamiseks ning laenu tagastamise tähtaeg on seega pikenenud. Laenulepingu punkti 2.4. kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale intressi 12,5% aastas. Kostja on tasunud hagejale intressi 09.02.2018, 08.02.2019 ja 10.02.2020, kuid 2021 aastal kostja hagejale intressi ei tasunud. Hageja esitas 15.11.2021 kostjale nõude intressi tasumiseks ja andis selleks täiendava 10-päevase tähtaja. Hageja avaldas, et juhul, kui kostja intressi hiljemalt 26.11.2021 ei tasu, ütleb ta laenulepingu üles ja laenuleping on sellisel juhul lõppenud ülesütlemisega alates 27.11.2021. Kostja ei ole hagejale hiljemalt 26.11.2021 intressi tasunud. Laenuleping lõppes seega ülesütlemisega alates 27.11.2021 ja kostja on kohustatud laenusumma tagastama. Kostja ei ole laensummat tagastanud, kohustus muutus sissenõutavaks alates 27.11.2021. Kui asuda alternatiivselt seisukohale, et laenu tagastamise tähtaeg pikenes laenulepingu punkti 2.3. kohaselt ainult ühe korra, so perioodi 09.02.2019 kuni 09.02.2020 osas, siis pidi kostja tagastama laensumma hiljemalt 10.02.2020. Kostjal on nii laenulepingu ülesütlemisega lõppemisel, kui laenulepingu korralisel lõppemisel tähtaja saabumise tõttu, kohustus tagastada laensumma 6000 eurot ning kohustus nimetatud summa tasuda on muutunud mõlema käsitluse korral muutunud sissenõutavaks. Kostja pole tasunud intressi 12,5% aastas 2020 aasta eest, intressi summa on 750 eurot. Kostja on kohustatud tasuma laenulepingu punkti 2.5. kohaselt viiviseid tasumata summalt 0,2 % kalendrikuus, ehk 0,006 % päevas.
2.Hageja on seisukohal, et investeerimislepingu nr xxx – HM- 2 puhul on tegemist laenulepinguga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenusaaja kohustatud saadud laensumma tagasi maksma. Kostja sai laenu summas 6000 eurot, kuid pole saadud laenu tagasi maksnud. VÕS § 399 lg 1 punkt 2 kohaselt võib laenulepingu üles öelda, kui laenusaaja ei tasu intressi. Hageja andis intressi tasumiseks täiendava tähtaja ja teatas, et täiendava tähtaja jooksul intressi tasumata jätmisel ütleb laenulepingu üles. Laenuleping lõppes alates 27.11.2021. VÕS § 397 lg 1 kohaselt on laenusaaja kohustatud maksma intressi, kui selles on kokku lepitud. Laenulepingus on kokku lepitud intressis 12,5% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivise tasumist määras 0,006 % päevas alates 22.12.2021. TsMS § § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb, et kohus mõistaks viivise välja kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks laenuvõlgnevuse 6000 eurot, intressi 750 eurot ja viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest määras 0,2 % kuus alates 22.12.2021 kuni kohase täitmiseni.

Kostja vastuväited

3.Kostja hagiga ei nõustu. Hageja nõue põhineb väitel, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille kohaselt laenas hageja kostjale 6000 eurot. Samuti väidab hageja, et laenuleping on lõppenud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist koos intressi ja viivistega. Hageja on tõlgendanud laenulepingu kehtivust ebaõigesti. Nimelt näeb laenulepingu p 2.3 teine lause ette, et kaheaastane tagastamise tähtaeg pikeneb automaatselt 1 aasta võrra, kui hageja ei avalda soovi laenu tagastamiseks kolm kalendrikuud enne laenulepingu lõppemist. Kuna hageja ei avaldanud laenulepingu lõpetamise soovi 2020. aasta lõpus, siis pikenes leping veel üheks aastaks, st kuni 09.02.2022. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks veel hageja nõue 6000 euro tagastamiseks sissenõutavaks muutunud. Samuti ei saa hageja tugineda laenulepingu p-le 2.4, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 12,5% aastas laenusummalt hagejale intressi. Lepingus ei ole sätestatud tähtaega, milleks kostja intressi hagejale välja maksma peab. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal lasus kohustus tasuda intressi 2020. aasta eest hiljemalt 15.11.2021, mil hageja kostjale nõudekirja esitas. Seega ei ole kostja lepingut rikkunud ning seetõttu on kostja ka seisukohal, et hageja ülesütlemisavaldus intressi tasumata jätmise tõttu on tühine. Hageja intressi nõue ei olnud hagi esitamise ajaks summas 750 eurot sissenõutavaks muutunud. Kuna hagejal puudub põhinõue, siis ei saa hageja nõuda ka viivist.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et tal oleks kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõue. Nimetatud nõude sissenõutavaks muutumine on hageja tõendamiskoormis. Kostjal puudub huvi pidada pikka kohtuvaidlust ning arvestades kohtumenetlusega seotud ajalist ja rahalist kulu, peab kostja võimalikuks lahendada asi kompromissiga. Kostja teeb hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss järgnevatel tingimustel: 1) Kostja kohustub kompromissi korras tasuma hagejale 6000 eurot maksegraafiku alusel. 2) Maksegraafik sõlmitakse 20 (kahekümneks) kuuks. Maksegraafik koosneb 20 eraldiseisvast ja igakuisest maksest summas 300 eurot. Esimese osamakse kohustub kostja tasuma hagejale 3 tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Järgnevad osamaksed kohustub kostja tegema hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. Kohtu põhjendused
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kohus saab lähtuda hagi piiridest

ja nõudest tulenevalt TsMS § 5 ja 363 lg 1 p 1 ja 2. Kohus ei või otsuses ületada nõude piire TsMS § 438 lg1 kohaselt ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

8.VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 1 lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 29 lg 5 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ja lepingueelseid läbirääkimisi, tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki, vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antud tähendust ja tavasid ning lepingupoolte vahelist praktikat.
9.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohus võttis hagi menetlusesse 12.01.2022 määrusega. Kohus jättis 17.03.2022 määrusega rahuldamata kostja taotluse menetluskulude tagatise määramiseks.
10.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle ning kohus saab asja lahendamisel sellest lähtuda, et pooled sõlmisid 07.02.2017 vaidlusaluse investeerimislepingu ning laenusumma 6000 eurot kanti 09.02.2017 hageja poolt kostja arvelduskontole. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja kohustub tasuma intressi. Kostja on tasunud intressi 09.02.2018, 08.02.2019 ja 10.02.2020. Hageja esitas lepingu ülesütlemise teate 15.11.2021 nõudega tasuda intress hiljemalt 26.11.2021, selle mittetasumisel loeb lepingu ülesöelduks 26.11.2021.
11.Kostja väitel näeb laenulepingu p 2.3 teine lause ette, et kaheaastane tagastamise tähtaeg pikeneb automaatselt ühe aasta võrra, kui hageja ei avalda soovi laenu tagastamiseks kolm kalendrikuud enne laenulepingu lõppemist. Kuna hageja ei avaldanud laenulepingu lõpetamise soovi 2020. aasta lõpus, siis pikenes leping veel üheks aastaks, st kuni 09.02.2022. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks veel hageja nõue 6000 euro tagastamiseks sissenõutavaks muutunud. Samuti ei saa hageja tugineda laenulepingu p-le 2.4, mille kohaselt kohustus kostja tasuma 12,5% aastas laenusummalt hagejale intressi. Kohus leiab, et lepingust nähtuvalt sõlmiti see 07.02.2017, hageja väidetel ei avaldanud ta soovi lepingusumma tagastamiseks ja seega pikenes leping ühe aasta võrra. Lepingu punkt 2.3 kohaselt sellisel juhul toimub intresside maksmine vastavalt punktile
2.4.Investeeringusaajal on õigus investeeritud summa ennetähtaegselt tagastada, mida käesolevalt tehtud ei ole. Asja läbivaatamisel on tuvastamist leidnud, et lepingu punkt 2.4 kohaselt oli kaheaastaseks tähtajaks kuni 09.02.2019, mis pikenes ühe aasta võrra kuni 09.02.2020. Kuivõrd hageja kostjat ei teavitanud lepingu tähtaja mittepikenemisest ning ka laenu ei tagastatud, pikenes leping kuni 09.02.2021. Ka seejärel ei vahetatud tähtaja osas tahteavaldusi, kuni hageja esitas ülesütlemiseavalduse 26.11.2021. Kohtuistungil väitis kostja, et ta ei nõustu hagejaga intressi nõudega, kuivõrd selle perioodi eest saabus tähtaeg 2021 aasta lõpus, seega ülesütlemiseks alus puudus.
12.Kohus nõustub hagejaga, et kostja kohustus maksma intressi iga aasta eest, selline kokkulepe tuleneb lepingu punktis 2.4 ja seda kinnitab VÕS § 397 lg 3. Kohus loeb tuvastatuks, et laenusummat kostja poolt ei ole käesolevaks ajaks tagastatud, samuti ei ole tasutud 2020 aasta eest intressi, arvestades lepingulise suhte lõppemise aega 26.11.2021, seega kuulub hagi rahuldamisele. Kolleegium on 29. jaanuaril 2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest).
13.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib ajaks viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Investeeringusaaja on lepingu punkt 2.5 kohaselt tasuma hagejale viivist tähtajaks tasumata laenult ja tähtajaks maksmata intressilt 0,2% kalendrikuus. Hageja taotleb välja mõista viivis põhivõlgnevuselt määras 0,2% kalendrikuus kindla summana kohtuotsuse tegemiseni ja VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja ei ole esile toonud väljamõistetavat viivisesummat. Arvestades, et hagi on esitatud 22.12.2021 ning asjaolu, et hageja taotleb hagi esitamisest viivist, kuulub viivise nõue seoses põhinõude väljamõistmisega rahuldamisele. Menetluskulud
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja