Avaldaja (võlgnik): K L (ik xxx, elukoht xxx ) Usaldusisik: pankrotihaldur Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: [email protected], vandeadvokaadi tunnistus nr 141)
K L maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja K L (ik xxx) pankrot 15. märtsil 2023 kell 15.00.
2.Nimetada K L pankrotihalduriks (usaldusisiku ülesannetes) Tiia Kalaus (asukoht Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: [email protected] .
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 28.03.2023 kell 12.00 videokonverentsi kaudu. Võlausaldajatel tuleb üldkoosolekul osalemise soovist teatada hiljemalt 23.03.2023, saates taotluse e-posti aadressile: [email protected]. Taotluses tuleb märkida tsiviilasja number ja isiku andmed.
4.Algatada võlgniku K L kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 kohaselt. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 15. märtsil 2024.
5.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See
2-20-8787 tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
7.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul K Ll vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
8.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
9.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
10.Kinnitada usaldusisiku Tiia Kalause tasu summas 870 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku tasu summas 870 eurot (sh käibemaks) maksta välja riigi vahenditest OÜ Civilex a/kontole nr xxx Swedbank.
11.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
12.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
13.Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 10 märgitud väljamakse teostamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.
ASJAOLUD
1.K L esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi, mille suurus moodustab ca 23 068,32 eurot.
2.Kohus võttis 15.02.2023 võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Tiia Kaluse, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse
2-20-8787 (FiMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise, määras asja arutamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik Tiia Kalaus esitas kohtule usaldusisiku aruande, võlgniku vara- ja võlanimekirja. Aruande kohaselt on usaldusisik tuvastanud, et kokku on võlgnikul kohustusi 24 132,62 eurot. Nimetatud kohustustest moodustavad: - Kohtutäiturite nõuded täitemenetlustes välja mõistetud täituritasud summas 1 829,56 eurot; Muud tsiviilnõuded summas 11 338,05 eurot; Menetluskulud summas 50 eurot; Elatis (s.h. riigi poolt tasutud elatisabi) summas 10 915,01 eurot. Politsei- ja Piirivalveamet on usaldusisikule teatanud, et võlgniku vastu puuduvad tasumata nõuded. .Võlgnik oli abielus perioodil 15.12.2012 – 10.10.2016 K A-Lga (ik xxx), kohaldus ühisvara vararežiimi. Ühisvarana omandati 2013 a kinnisasi xxx linnas. Ühisvara on abikaasade poolt võõrandatud 1.10.2021 ning müügist saadud vahendite arvelt on kustutaud laenulepingut tulenev laenuvõlg hüpoteegipidajale. Usaldusisiku hinnangul ei ole vara võõrandamise tehing tagasivõidetav pankrotimenetluses. Muud ühisvara usaldusisik tuvastanud ei ole. Võlgniku nimele on registreeritud alljärgnevad sõidukid: - Sõiduauto xxx (v.l. 2003), väärtus 0,00 eurot; - Sõiduauto xxx (v.l. 1992), väärtus 0,00 eurot; - Sõiduauto xxx (v.l. 1993), väärtus 0,00 eurot. Kõikidele sõidukitele on registrisse kantud kohtutäiturite arestid alates 2015 a. Võlgnik on selgitanud, et sõidukeid ei eksisteeri, need on lammutatud. Kaks sõidukit olid avarii tagajärjel muutunud kasutuskõlbmatuks, kolmas roostetas ja lagunes.
4.Võlgniku nimele on registreeritud kohustusliku pensionikonto saldo on 0,00 eurot, mis tähendab, et võlgnik on selle võõrandanud. Võlgnik ei oma arvelduskontot, tema tulud laekuvad selgituste kohaselt ema, M L kontole. Võlgnikule oli avatud arvelduskonto Swedbankis, kuid see on 2021 panga algatusel suletud. Võlgnik on oma avalduses esitanud andmed töötamiste kohta. Nende kohaselt on võlgniku töised laekumised jäänud alla töötasu alammäära või sellega võrdsed. Võlgnik on pikaajalise töökoha lõpetanud pereprobleemide tõttu. Pärast seda lahkunud omal soovil. Viimane tööandja oli xxx, kust lahkus töö puudumise tõttu. Võlgnik omab avalduse kohaselt xx kutset. Avalduse kohaselt soovib võlgnik edaspidi tööd saada xxx ning tegeleb selleks vajaliku väljaõppega. Eelmise aasta tuludeklaratsiooni kohaselt oli võlgniku tulu kokku 1 060,84 eurot, kusjuures maksed laekusid Sotsiaalkindlustusametist, Pensionikeskuselt (pensioniosakute võõrandamine) ja Haigekassalt. Võlgnikule tagastatav tulumaks summas 212,17 eurot on tasutud kohtutäiturile Andrei Krek täitetoimiku 022/2017/1510 täitmiseks. Võlgnikul on rahvastikuregistri kohaselt xxx alaealist last, kellest kahele on välja mõistetud kohtuotsusega elatis. Võlgniku eest on elatisabi tasunud riik ning see on kajastatud ka võlgnevustes. Arvestades asjas kogutud materjale, siis ükski laps ei ela koos võlgnikuga, mis tähendab, et kõiki laste osas on elatise maksmise kohustus ka ilma kohtulahendita. Usaldusisik juhib tähelepanu, et võlgnik ei vabane kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel täitmata jäänud elatisenõuetest ning kohustustest vabastamisega ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustus (FiMS § 50 lg 2).
5.Usaldusisik on seisukohal, et K L on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad tulusid. Võlgniku sissetulek ei võimalda igakuiselt tasuda võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule on määratud perioodiks 29.01.2023 – 25.10.2023 töötuskindlustushüvitis, milline võib olla kuni 431,52 eurot/kuus. Lähtudes eeltoodust, puudub perspektiiv, et pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses suudaks võlgnik tasuda võlausaldajate nõudeid märkimisväärses ulatuses. Isegi tööle asudes, pole ilmselt võimalik teenida sellist tulu, millest oleks võimalik teostada arestimist pankrotivarasse või võlausaldajatele. Võlgnikul on kohustus tasuda elatist oma 4-le lapsele TMS § 132 lg 2 kohaselt vähemalt seaduses sätestatud määras ca 966 eurot kuus, lisaks veel võlgnikule endale lubatud rahalised vahendid 725 eurot. Seega, peaks tema igakuine tulu olema vähemalt 2000 eurot (neto). Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul võlgniku poolt endale suurte laenukohustuste võtmine, mille tasumiseks puudusid tegelikult rahalised vahendid. Probleemid perekonnas ja tööl võivad samuti olla seotud ebapiisava sissetulekuga. Usaldusisiku
2-20-8787 hinnangul puuduvad võlgniku tegevuses seaduses sätestatud alused jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlus. Seega, FiMS § 45 lg 1 kohaselt on usaldusisik seisukohal, et K L suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on nõus täitma usaldusisiku kohustusi kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Pankroti väljakuulutamisel palun avaldada vastav teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ning määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Palun kinnitada ja määrata usaldusisiku tasu FiMS § 54 lg 2 ja TsMS § 183 lg 2 alusel riigi vahenditest vastavalt esitatud taotlusele
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku kohustused (ligi 24 132,62 eurot) ületavad tema igakuise võime võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
8.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
9.Pankrotihaldur Tiia Kalus andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
10.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu
2-20-8787 takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 15. märtsiks 2024.
12.Kohus selgitab: • tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. • Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). • Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). • Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS § 44) • Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg 1 ja 2) • Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). • Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FiMS § 49 lg 9)
13.Tulenevalt PankrS § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2-20-8787
14.Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale teadmiseks. Menetluskulud
15.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
16.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 145 eurot.
17.Usaldusisik palub tasuks määrata 960 eurot, sh käibemaks (arvestusega 8 tundi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks).
18.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub. PankrS § 23 lg 4 kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023 aastal on kuupalga alammääraks 725 eurot.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4 määrab kohus usaldusisiku tasuks 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, so kokku 870 eurot, mis hüvitada riigi vahenditest OÜ Civilex a/kontole nr xxx Swedbank. Saata kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile teadmiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele pärast jõustumist halduritasu maksmiseks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.