lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-2145/3

Muud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 03.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-2145/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1526
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineKrtS § 35 lg 2Tavapärane valitsemineTsMS § 172Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu80183173(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-23-2145

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

3. märts 2023, Narva

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-23-2145 AB „Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetluse liik

Hagita menetlus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post: [email protected]) Puudutatud isik: Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu (registrikood 80183173, e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AB “Lietuvos draudimas“ avaldus Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahju 596 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot.
3.Välja mõista Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude (596 eurot) täitmiseni lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 103 lg 1Rikkumise vabandatavus
VÕS § 127 lg 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 173Nõude üleminek seaduse alusel
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
VÕS § 113
4.Jätta menetluskulud Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistu kanda.
5.Välja mõista Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ kasuks menetluskulud 290 eurot.
6.Välja mõista Narva linn, A. Puškini tn 65 korteriühistult AB “Lietuvos draudimas“ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (290 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Saata kohtumäärus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõiv. 1(4)

2-23-2145 Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Avaldaja ja korteriomanik A S sõlmisid kindlustuslepingu nr xxx aadressil xxx, asuva korteri kindlustamiseks. Kindlustuslepingus lepiti kokku omavastutus 100 eurot. 21. jaanuaril 2022 esitas kindlustusvõtja avaldajale kahjuteate, mille kohaselt toimus 21. jaanuaril 2022 xxx korteris kahjujuhtum. Laest hakkas vett tilkuma ning kahjustada sai vannitoa lagi. Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. K OÜ selgitas, et kahju tekkis korteriomanike kaasomandis oleva soojaveepüstiku toru lekkest. Lekkekoht asus korteris nr x šahtis. Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise A OÜ 696 eurole. A OÜ parandas korteri nr x kahjustuse. Avaldaja hüvitas kahju 596 eurot. Omavastutus 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
2.Põhjusel, et veekahju sai alguse korteriomanike kaasomandisse kuuluva veepüstiku lekkest, esitas avaldaja 20. aprillil 2022 puudutatud isikule kohtuväliselt kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 4. maiks 2022. Puudutatud ei ole avaldajale kahju hüvitanud.
3.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju 596 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 38 eurot kuni 7. veebruarini 2023 ja viivis alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, menetluskuludena riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kohus saatis puudutatud isikule avalduse ärakirja koos avaldusele lisatud tõenditega, kohustades puudutatud isikut kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Materjalid toimetati puudutatud isikule kätte 13. veebruaril 2023 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
6.TsMS § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Hagita menetluses lahendatakse ka eriomandile tekkinud kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kui talle on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 2-19-19561, p 14).
7.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtjale kuuluv nõue puudutatud isiku vastu avaldaja hüvitatud kahju ulatuses. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi.

2(4)

2-23-2145

8.TsMS § 477 lg 1 ja 2 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei vastanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
9.VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
10.Avaldaja kindlustatud korterile tekkis veekahju, mille avaldaja hüvitas. Kahju tekkis korteriomanike kaasomandisse kuuluvast veepüstikust, mida korteriomanikud korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 34 lg alusel valitsevad korteriühistu kaudu. Tavapärase valitsemise hulka kuulub kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont (KrtS § 35 lg 2 p 1). Korteriühistu kohustuseks on hoone veepüstiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab lekkimine alust eeldada, et korteriühistu ei täitnud seda kohustust nõuetekohaselt (vt ka Riigikohtu selgitus tsiviilasjas 2-17-15364, p 12). Veepüstik ei olnud sellises korras, mis oleks välistanud kahju tekkimise. Kui puudutatud isik oleks taganud veepüstiku korrasoleku, ei oleks vesi lekkima hakanud, kindlustatud korterisse voolanud ning kahju ei oleks tekkinud.
11.VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb asja kahjustamisel hüvitada eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
12.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx ja 21. jaanuari 2022 kahjuteate, fotod kahjust, 23. jaanuari 2022 ülevaatuse akti, 1. veebruari 2022 hinnapakkumise ja 16. veebruari 2022 kahju hüvitamise maksekorralduse.
13.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust ja põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4).
14.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1‒4, § 128 § 492 lg
1.Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriühistu olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
15.Vastutusest vabanemiseks tulnuks puudutatud isikul tõendada, et rikkumine oli vabandatav, näiteks et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, või lükata avaldaja esitatud tõendid ümber muul viisil. Puudutatud isik seda teinud ei ole. Ta ei ole vastuväiteid esitanud ega tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ja kahju tuleb puudutatud isikult välja mõista.
16.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivise.
17.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

3(4)

2-23-2145

18.Avaldaja on arvestanud viivist 5. maist 2022 kuni 7. veebruarini 2023 eest 38 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
19.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 38 eurot ja lisanduva viivise alates 8. veebruarist 2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Arvestades nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahju, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
23.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 420 eurot.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
25.Avaldajal on kulunud õigusabile 420 eurot, õigusabi osutati kokku 3 tundi 30 minutit, tunnihinnaga 120 eurot. Tunnihind on kohtu hinnangul mõistlik, kuid tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub avalduse koostamiseks ning materjalide kohtule esitamiseks 3,5 tundi. Põhjendatud ajakuluks on kaks tundi. Kohus juhib ka tähelepanu, et avaldaja esindaja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus avaldaja kasuks välja menetluskulud 290 eurot, s.h riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 240 eurot.
26.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.Avaldaja on vastava taotluse esitanud. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja ka viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Anneli Alekand kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja