2-25-112968/11 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Tagaseljaotsuse tegemise alus, kaja esitamine ja edasikaebamise kord Hageja esitas kohtule kostja vastu hagi 15.08.2025. Kohus võttis hagi menetlusse 18.08.2025 määrusega. Kostja vastas hagile 11.09.2025. Kohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi 17.11.2025 kell 10:00. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1 alusel kutse saatmisega kostja e-posti aadressil XXX 27.10.2025. Kohus selgitas e-kirjas, et loeb kutse kostjale kätte toimetatuks 3 tööpäeva möödumisel. Kostja ei ilmunud 17.11.2025 kell 10:00 kohtuistungile ega teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjusest. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu hinnangul on tagaseljaotsuse tegemise eeldused täidetud. Kohus teeb käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtu määratud ajal kohtuistungile ega teavitanud enda ilmumata jäämise põhjusest. TsMS § 444 lg 3 alusel on kohus vormistanud tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS või a/a EE567700771003819792 LHV Pank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kuna kohus rahuldas hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ja õigusabi kulu 785,50 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagilt kokku tasutud riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 205 eurot/tunnis on ei ole ülemäärane, arvestades advokaadibüroode teenustasude turuhindu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka advokaadi poolt teenuse osutamiseks koostatud ajakulu 2,9 tundi, v.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele kulunud 0,8 tundi. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisele ei saa taotletud ulatuses rahuldada, s.o 0,8*205=164 eurot. TsMS § 484 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 lg 3). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommentaaride kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse esindaja kulu piiratud 20 euroga. Seega isegi, kui maksekäsu kiirmenetlusele järgneb hagimenetlus, siis ei saa maksekäsu kiirmenetluse eest nõuda lepingulise esindaja kulu suuremas ulatuses kui 20 eurot. Samale seisukohale on jõudnud nt Tartu Ringkonnakohus 26.06.2025 määruses nr 2-25-102435. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja põhjendatud tasuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kokku määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 280+594,50 (2,9*205)+20=894,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.