lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-3694/48

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-3694/48
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

2. märts 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-3694

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi esindajad ringkonnakohtus korras esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik Kostja Y (surnud XX.XX.XXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-3694. Saata asi Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 14. märtsil 2022 (täpsustused 12. mail 2022, 11. juulil 2022 ja 12. juulil 2022) Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt oli kostja hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja kriminaalasja nr X-XX-XXXX menetluses. Kostja töö õigusabi osutamisel oli ebakvaliteetne, mistõttu mõisteti hageja kriminaalmenetluses süüdi ning määrati karistuseks seitse aastat vangistust. Seoses kostja ebakvaliteetse tööga on hagejale tekkinud varaline kahju kriminaalmenetluses välja mõistetud menetluskulude näol ning mittevaraline kahju seoses hagejalt vabaduse võtmisega.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Pärnu Maakohus võttis 24. augustil 2022 hageja hagi kostja vastu menetlusse.
3.Kostja lepinguline esindaja andis 28. detsembri 2022. a e-kirjaga Pärnu Maakohtule teada, et temale teadolevalt on kostja surnud. Ühtlasi palus lepinguline esindaja lugeda tema esindusõigus seoses esindatava surmaga lõppenuks.
4.Hageja leidis 10. jaanuari 2023. a seisukohas, et kuivõrd kostjal ei ole menetluses enam esindajat, siis käesolev menetlus peatub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 1 järgi. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus lõpetas 30. jaanuari 2023. a määrusega (vaidlustatud määrus) TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse lugeda menetlus TsMS § 353 lg 1 alusel peatunuks kuni kostja üldõigusjärglase poolt menetlusse astumiseni. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on kostja kui advokaadi poolt kutsetegevuse raames hagejale õigusteenuse osutamisel väidetavalt tekitatud kahju puhul vaieldav õigussuhe olemuslikult seotud advokaadi kui konkreetsete kutseoskustega käsundisaaja isikuga ega võimalda õigusjärglust. Õigusteenus oma olemuselt on käsundusleping ning õiguskirjanduses on leitud, et TsMS § 428 lg 1 p 5 tähenduses isikuga lahutamatult seotud võib olla ka osa käsunduslepingust tulenevaid käsundisaaja õigusi ja kohustusi. Advokaadi varaline vastutus on reguleeritud advokatuuriseaduse (AdvS) §-s 47, mis sätestab, et õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Riigikohtu 13. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-181-15 p-st 40 nähtuvalt on advokaadi vastutus kutsetegevuses isiklik, s.t isikuga seotud. Samuti näeb AdvS § 46 ette järelevalve advokaadi tegevuse üle. AdvS § 48 sätestab advokaadi poolt tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks kohustusliku kutsekindlustuse, s.o erialase vastutuskindlustuse, kuna tegemist on spetsiifilise, advokaadi kutseoskustega seotud valdkonnaga. Kuivõrd praeguse asja lahendamise eeldusena tuleks tuvastada, kas kostja tekitas hagejale kahju advokaadina õigusteenust osutades, asus maakohus eeltoodud sätteid ja Riigikohtu praktikat kogumis hinnates seisukohale, et tegemist on kostja kui riigi õigusabi korras hagejale õigusabi osutanud advokaadi tegevusest tuleneva ja advokaadi kui käsundisaaja ametialase vastutusega, mis on kostja isikuga lahutamatult seotud ning sel alusel vaieldav õigussuhe ei saa üldõiglusjärgluse korras pärijatele üle minna. Kuna kostja on surnud ja antud asja olemust ning vaieldavat õigussuhet arvestades ei ole õigusjärglus võimalik, siis ei saa lugeda menetlust asjas TsMS § 353 lg 1 alusel peatunuks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 353 lg-t 1 ja § 428 lg 1 p 5, sest hageja ja kostja vaheline õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Kui advokaat on oma tegevusega tekitanud kliendile kahju ja sellega kaasneb rahaline nõue advokaadi vastu, siis läheb advokaadi rahaline vastutus üle advokaadi pärijale. Selline nõue ei ole seotud advokaadi kui esindaja isikuga. Seega ei ole praegusel juhul menetluse lõpetamiseks alust ning menetlus tuleks peatada.
7.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on TsMS § 428 lg 1 alusel menetluse ebaõigesti lõpetanud. Kolleegiumi hinnangul võimaldab vaieldav õigussuhe õigusjärglust.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg 1 järgi võivad tsiviilõigused ja -kohustused ühelt isikult teisele üle minna (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) pärimisseaduse (PärS) § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijale. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna (nt vanema ja lapse sugulussuhe). Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 2 (3)

lg 1 kohaselt pärijale üle tervikuna. Pärija saab pärandaja üldõigusjärglaseks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast. Kui pärija tahab välistada kahju tekitamisest tulenevate kohustuste täitmise tema enda vara arvel, peaks ta taotlema pärandvara inventuuri (PärS § 143).

11.Praegusel juhul on hageja esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt osutas kostja hagejale riigi õigusabi korras õigusabiteenust. Hageja väidab, et kostja ebakvaliteetselt osutatud teenuse tõttu on talle tekkinud varaline ja mittevaraline kahju. Õiguskirjanduses on leitud, et rahalised nõuded (sh mittevaralise kahju hüvitamise nõuded) ei ole üldjuhul lahutamatult seotud võlgniku ega võlausaldaja isikuga ning õigusjärglus peaks seega võimalik olema (vt ka Parrest, I. TsMS § 428, komm 3.4.1, alapunkt b. – Kõve, V jt. (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et kahjuhüvitamise kohustus on varaline kohustus, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, see kuulub pärandvara hulka ja läheb pärimise teel üle pärandaja õigusjärglastele (vt Riigikohtu 8. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12, p 13). Kuigi hagiavalduses väidetav kahju on tekitatud kutsetegevuse käigus, ei tähenda see, et sellise kahju hüvitamise kohustus oleks isikuga lahutamatult seotud. Ka kohtupraktikas on varasemalt leitud, et varaline kohustus hüvitada oma elukutsel tegutsedes tekitatud kahju on päritav ja selline kohustus ei ole isikuga lahutamatult seotud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-57715, p-d 16 ja 40). Seega ei ole päritavuse seisukohast oluline, mis põhjusel või millisel alusel nõue tekkis.
12.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohtul tuleb vastavalt TsMS §-s 353 sätestatule otsustada menetluse peatumise küsimus. TsMS § 353 lg 1 järgi füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Menetlus TsMS § 353 lg 2 järgi ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.
13.Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada.
14.Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 433 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja