Määruse tegemise aeg ja koht 01.03.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-21-846
Kohtuasi
AS PlusPlus Capital hagi
X (X)
vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.02.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja CK X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 04.02.2022 otsus tühistada. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-846 menetlus. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta AS PlusPlus Capital kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest.
1.Hageja (laenuandjalt loovutamise teel saadud nõude esitaja) esitas 19.01.2021 kostja (tarbijakrediidilepingu alusel laenu saaja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja 28.08.2015 Swedbank AS-i ja kostja vahel sõlmitud väikelaenulepingu nr 15-072797-VV alusel tagastamata laenusumma 1627.67 eurot, tasumata intressid 167.45 eurot ja eelnevate summade tasumisega viivitamise alusel viivise 1627.67 eurot. Hageja toetus nõuete esitamisel asjaoludele, et kostja rikkus lepingu tingimusi, jättes kokkulepitud osamaksed tasumata, mille tõttu ütles laenuandja lepingu üles 17.04.2016.
2.18.11.2021 esitas hageja menetlusdokumendi, milles palus juhul, kui kohus leiab, et laenuleping ei olnud üles öeldud kehtivalt, mõista kostjalt hageja kasuks välja sama lepingu alusel tagastamata laenusumma 1812.21 eurot, tasumata intressid 1225.45 eurot ja viivis 923.73 eurot, kuna leping lõppes sellisel juhul tähtaja saabumisega 10.08.2020. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata.
4.Kostja on seisukohal, et samal elusündmusel põhinev hagi on juba lahendatud jõustunud 14.12.2020 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-19-20818 ja seda sõltumata sellest, kas hageja tugineb asjaolule, et laenuandja ütles lepingu erakorraliselt üles 2016. a või lõppes tähtajaline leping tähtaja saabumisega 10.08.2020. Seega tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte kanda.
6.Seonduvalt kostja taotlusega jätta hagi läbi vaatamata selgitas kohus järgmist. Kui tsiviilasjas nr 2-19-20818 lahendati poolte vaidlus samas hagi esemes ja samal hagi alusel, on see TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 järgi menetluse lõpetamise aluseks. Asjas nr 2-19-20818 lahendati hagi mh asjaoludel, et 28.08.2015 leping oli üles öeldud ja nõue oli laenuandja poolt loovutatud hagejale. Kohus hindas lepingust tulenevaid raha tasumise nõudeid kostja vastu. Need asjaolud on hagi aluseks ka käesolevas asjas. Täiendavalt oli tsiviilasjas nr 2-19-20818 hagi aluseks poolte vahel on sõlmitud võlatunnistus. Seda asjaolu käesolevas vaidluses hagi alusena välja toodud ei ole, aga see ei muuda hagi alust erinevaks. Eelnevalt kirjeldatud asjaolud on tsiviilasjas nr 2-19-20818 läbi vaieldud. TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 mõtte kohaselt neid asjaolusid ei tohi uues kohtuasjas uuesti läbi vaielda. Sätte üheks eesmärgiks on välistada olukord, kus hageja proovib teises kohtuasjas uuesti tõendada asjaolusid, mille tõendamine tal varasemas kohtuasjas ei õnnestunud. Tsiviilasjas nr 2-19-20818 ja käesolevas asjas kattuvad hagi alus ning hagi ese. Seega esineb menetluse lõpetamise alus nõude osas, mida hageja põhjendab sellega, et nõue on sissenõutavaks muutunud lepingu ülesütlemisega.
7.Hageja on põhjendanud nõudeid ka alternatiivsete asjaoludega. Seetõttu ei saa menetlust lõpetada, vaid seda tuleb jätkata alternatiivsel alusel.
Apellatsioonkaebus
8.Apellatsioonkaebuses palub kostja mh maakohtu otsuse tühistada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
2-21-846
9.Maakohtu põhjendused praeguses asjas esitatud hagi ja asjas nr 2-19-20818 lahendatud hagi eseme ja aluse tuvastamisel on vastuolulised. Esmalt leidis maakohus õigesti, et hagi ese ja alus kattuvad, samas aga leidis, et hageja poolt täiendavalt esile toodud nüanss asjaoludes annab aluse menetlusega edasi minna. Kostja jääb selle juurde, et praeguses asjas esitatud hagi on samade elusündmuste alusel lahendatud jõustunud kohtulahendiga. Vastustaja seisukoht
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, kuna kohus menetles sisuliselt lubamatut hagi. Ringkonnakohus lõpetab käesoleva hagimenetluse otsust tegemata määrusega TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel ja jaotab mõlema kohtuastme menetluskulud TsMS § 168 lõike 2 alusel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
12.Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-34-17 punktis 11), et tsiviilasja menetlus tuleb TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel lõpetada otsust tegemata, kui menetluses on selgunud, et samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Sama asja korduva menetlemise keeld, mis tuleneb mh TsMS § 371 lõike 1 punktist 4, on hagi lubatavuse eeldus, mida kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus lõpetama menetluse TsMS § 428 lõike 1 punkti 2 alusel otsust tegemata. Valesti menetlusse võetud hagi menetluse lõpetamise kohustus on ka kõrgema astme kohtul. Kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta TsMS § 431 lõike 2 esimese lause järgi määrusega ühtlasi asjas tehtud alama astme kohtu lahendid. Lahendis nr 3-2-1-16-14 (punktides 13, 14) selgitas Riigikohus, et hagi aluse all mõistetakse neid hageja esitatud asjaolusid tegeliku elujuhtumi, elulise sündmuse kohta, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude (vt ka nt lahend nr 3-2-1-148-10, punkt 11); hagi eseme all mõistetakse hageja protsessuaalset taotlust, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist vms ning mille kohta võtab kohus hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis (vt ka lahend nr 3-2-1-53-07, punkt 14).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on tuvastamist leidnud, et samade poolte vahel on tsiviilasjas nr 2-19-20818 jõustunud kohtuotsusega lahendatud sama nõue samal alusel. Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud kohtulahendi resolutsioonist ja kirjeldavast ning põhjendavast osast nähtub, et hageja rahalise nõude aluseks oli sama tarbijalaenuleping, mis praeguseski asjas. Samuti asjaolu, et leping on lõppenud. Kolleegium on seisukohal, et maakohus omistas ülemäärast menetluslikku tähendust hageja poolt täiendavalt esiletoodud võimalikule alternatiivsele lepingu lõppemise alusele, s.o tähtaja saabumine 10.08.2020. Maakohus jättis tähelepanuta, et lepingu tähtaeg oli saabunud samuti juba tsiviilasja nr 2-19-20818 menetluse ajal. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kuigi menetlus asjas nr 2-19-20818 algas 30.12.2019, siis veel 16.09.2020 esitas hageja menetluses täiendavaid asjaolusid ja korrigeeris nõude arvestust, suurust ning alles 16.11.2020 istungil läks maakohus korraldava istungi jätkuna üle asja sisulisele arutamisele ja avaldas lõpplahendi hageja nõude rahuldamata jätmise kohta 14.12.2020. Seega oli tsiviilasja nr 2-19-20818 menetluse ajal hageja
2-21-846 poolt praeguses menetluses täiendavalt esitatud asjaolu (lepingu lõppemise tähtaeg) olemas juba eelmise menetluse ajal ja hagejal oli võimalik see ka esile tuua. Seda tegemata käsutas hageja talle kuuluvat menetlusõigust määrata vaidluse ese (TsMS § 4 lõige 2), mis aga ei anna õigust tulla kohtusse korduvalt sama nõudega. Riigikohtu selgitusest lahendis nr 3-2-1-113-05 (punktis 15) tuleneb samuti, et kui hageja ei toonud varasemas menetluses välja kõiki asjaolusid, väiteid ja tõendeid, millised oleks olnud võimalik välja tuua, ei saa ta hiljem nende esitamisega põhjendada uue hagi esitamist.
14.Puudub vaidlus, et otsus ajas nr 2-19-20818 on jõustunud. Kohtute infosüsteemi kohaselt jõustus see edasi kaebamata 14.01.2021. Seega on praeguses asjas tegemist sama hageja nõudega sama kostja vastu samal alusel, milles on juba jõustunud kohtuotsus.
15.Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse, ei käsita kolleegium käesolevas lahendis apellatsioonkaebuses ja selle vastuses esitatud väiteid asjaolude kohta, mis menetluse lõpetamise otsustamisel tähtsust ei oma. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.TsMS § 168 lõike 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud mh juhul, kui hagimenetlus lõpetatakse määrusega, v.a, kui sama sätte lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevas asjas ei esine viidatud sätetes nimetatud asjaolusid. Seega jäävad menetluskulud nii maa- kui apellatsioonikohtus hageja kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtumääruse peale edasi kaevates.
17.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lõige 4, § 177 lõige 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.