2-22-131855 OK Incure OÜ hagi O N vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
2363,81 eurot
Kohtuistung
13.02.2023 Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja: Anu Volmer
Menetlusosalised ja esindajad
Kostja: O N (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi O N vastu osaliselt.
2.Mõista O N OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 1992,34 eurot, intress 184,02 eurot, viivis 137,45 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Jätta põhjendatud menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista O N OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 350 eurot.
5.Mõista O N OK Incure OÜ kasuks välja viivis protsendina menetluskuludelt (350 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 1(5)
2-22-131855 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 28. septembril 2022 hagi O N (kostja) vastu põhivõla 1992,34 euro, intressi 184,02 euro, viivise 137,45 euro ja võla sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et kostja sõlmis portaalihaldur OÜ O vahendusel 7. juulil 2021 laenulepingu nr XX, mille alusel ta sai laenu 1620 eurot intressimääraga 34,15% aastas. Kostja sai raha kätte, kuid rikkus oma kohustusi, mistõttu ütles OÜ O 18. juulil 2022 lepingu üles ja loovutas nõude hagejale. 13. juulil 2021 sõlmis kostja portaalihaldur OÜ O vahendusel laenulepingu nr XX, mille alusel sai ta laenu 550 eurot intressimääraga 33,62% aastas. Ka sellest lepingust tulenevaid kohustusi kostja rikkus, mistõttu ütles OÜ O lepingu 22. juulil 2022 üles ja loovutas nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust nr XX tuleneva põhivõla 1474,84 eurot, tasumata intressi ajavahemiku 7. aprillist 2022 kuni 7. juulini 2022 eest 126,81 eurot, viivise 103,84 eurot ja võla sissenõudekulu 50 eurot ning lepingust nr XX tuleneva põhivõla 517,50 eurot, tasumata intressi ajavahemiku 13. aprillist 2022 kuni 13. juuli 2022 eest 57,21 eurot ja viivise 33,61 eurot. Kuna kostja on lepingust nr XX tuleneva põhinõude omaks võtnud, kuid ei ole esitanud ühtegi põhistatud vastuväidet lepingust nr XX tulenevale põhinõudele ja kõrvalnõuetele, siis tuleb ka lepingust nr XX tulenevat põhinõuet ning kõrvalnõudeid lugeda omaksvõetuks. Viivis on lepitud kokku lepingujärgses intressimääras ja see ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav.
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt, põhivõla 1474,84 eurot osas. Kohustuste täitmata jätmise põhjuseks oli raske majanduslik olukord, hoonestusõiguse sundmüük ja töötasu arestimine täitemenetluses. Kostja palub vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni.
4.Kohtuistungile 13. veebruaril 2023 kostja ei ilmunud. Hageja taotles asja lahendamist sisuliselt.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Hageja on esitanud kahest tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude. Kostja on omaks võtnud lepingust nr XX tuleneva põhivõla nõude 1474,84 euro ulatuses (dtl 81), mistõttu selle üle vaidlust ei ole. Kostja vaidleb vastu leppetrahvi nõudele ja taotleb selle vähendamist, mida kohus mõistab viivise vähendamise taotlusena. Lepingust nr XX tulenevale põhivõlale 517,50 eurot, mõlema lepingu intressidele ega sissenõudmiskulule ei ole kostja otsesõnu vastu vaielnud ega neid ka omaks võtnud.
7.Kohus kontrollib esmalt, ega kostja sõlmitud lepingud ei ole tühised, ning käsitleb seejärel kostja viivise vähendamise taotlust.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga kodulehe andmetel oli 31. mail 2021 eraisikutele antud krediidi kulukuse määr 18,68%. Kostja sõlmitud lepingutes on krediidi
2(5)
2-22-131855 kulukuse määr 45,1% (dtl 46) ja 43,6% (dtl 59), mis ei ületa Eesti Panga avaldatud määra rohkem kui kolm korda.
9.VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Lepingud on sõlmitud kirjalikult taasesitatavas vormis, neil on kostja digiallkiri, neis on toodud VÕS § 404 nimetatud andmed (dtl-d 46‒49, 59‒62), väljaarvatud viide tagasimaksetabeli nõudmise õigusele (VÕS § 404 lg 2 p 3). Antud juhul on aga laen välja makstud, mistõttu on ka nimetatud info puudumisel krediidileping VÕS § 408 lg 2 alusel muutunud kehtivaks. Tegemist ei ole lepingutega, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, mistõttu ei ole neis vaja märkida VÕS § 405 nimetatud andmeid.
10.Leping võiks olla tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuid kohtu ette ei ole toonud ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et kostja oleks vaidlusalused laenulepingud sõlminud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Samuti ei saa kostja esitatud asjaoludest järeldada, et laenuleping võinuks olla sõlmitud tema jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ega ka seda, et laenulepingu pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Ka ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mille põhjal saaks järeldada, et tehing oleks vastuolus ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustundega. Kostja väidetud majanduslikud raskused ei tähenda laenulepingu heade kommete vastasust. Seetõttu ei saa laenulepinguid pidada heade kommete vastaseks ega tühiseks.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 ning VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
12.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 järgi võib kohus vähendada ebamõistlikult suurt leppetrahvi mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
13.Lepingust nr XX tuleneva viivise suurus on 103,84 eurot ja lepingust nr XX tuleneva viivise suurus 33,61 eurot. Arvestades põhivõla suurust (1474,84 eurot ja 517,50 eurot) ei saa viivist pidada ebaproportsionaalselt suureks. Viivise suuruseks on mõlemas lepingus lepitud kokku intressimääraga võrdne summa, 0,094% ja 0,093% (dtl-d 48 ja 61). Tartu Ringkonnakohus ei ole otsuses tsiviilasjas nr 2-20-103014 (p 8) pidanud VÕS § 415 lg-le 1 ja § 113 lg-le 1 viidates intressimääraga võrdset viivisemäära ebamõistlikuks. Viivise arvutamise loogikast tulenevalt võtab viivise summa arvesse kohustuse täitmise ulatust, sest viivist arvestatakse tähtpäevaks tasumata summalt. Kostja on viidanud majanduslikele raskustele hoonestusõiguse sundmüügi tõttu 2020. aastal ja töötasu arestimise tõttu 27. mail 2022. Kostja seos hoonestusõigusega ei ole tõendatud (dtl-d 83‒87). Sissetuleku arestimise aktist (dtl 88) on küll näha nõude summa, kuid kohtule ei ole esitatud andmeid võlajäägi kohta praeguse menetluse ajal ega kostja kasutusse jääva summa kohta igas kuus, mistõttu ei ole esitatud tõenditest näha viivise suuruse mõju kostja majanduslikule olukorrale. Samuti on kostja jätnud kasutamata hageja pakutud võimaluse ajatada võla, sh viivise maksmine (dtl 94). Eelneva alusel leiab kohus, et viivise vähendamiseks alust ei ole, sest viivis ei ole ebamõistlikult suur.
14.Viiviste vähendamiseks nullini võiks veel anda aluse VÕS § 4034 lg-d 6 ja 7, kui laenuandja oleks jätnud hindamata, kas kostja on krediidivõimeline. Kostja esitatud tõendist (dtl 88) saab 3(5)
2-22-131855 aga vaid järeldada, et tema majanduslikud raskused tekkisid ligi aasta pärast laenulepingute sõlmimist. Kostja ei ole väitnud, et talle ei oleks tohtinud laenu anda. Hagimenetluse võistlevuse printsiibi kohaselt ei pea kohus omal algatusel kontrollima viivise vähendamiseks alust andvaid asjaolusid, vaid ainult tehingu tühisust kaasatoovaid asjaolusid. VÕS § 4034 võlaõigusseadusesse lisanud „Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 152 SE“ seletuskirja kohaselt ei soovinud eelnõu koostajad näha ette krediidivõimelisuse kontrollimise kohustuse rikkumisel tehingu automaatset tühisust, sest kohustus maksta krediit kohe tagasi võib tarbija jaoks osutuda üle jõu käivaks, kuna tarbija võib olla tehingu tühisusele tuginemise hetkeks krediidi juba ära kulutanud. Seetõttu lähtub kohus sellest, et krediidivõimelisuse kontrollimise nõuet ei ole rikutud.
15.Kuivõrd lepingud ei ole tühised ning on VÕS § 8 lg 2 järgi täitmiseks kohustuslikud, tuleb kostjalt VÕS § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista põhivõlg, kokkulepitud intress ja viivis.
16.Hageja nõuab kostjalt lisaks 50 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist lepingu nr XX kohta saadetud meeldetuletuskirjade eest. Hageja on enda sõnul saatnud kostjale meeldetuletus- ja nõudekirju 19.07.2022, 22.07.2022, 12.08.2022 ja 16.08.2022 nii sms-i, posti, kui ka e-posti teel. Kostja ei ole kirjade saatmisele vastu vaielnud.
17.VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu kehtivusajal saadetud meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot ning pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist kokku kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Samas võib võlausaldaja VÕS § 1132 lg 3 alusel esimese tasulise meeldetuletuskirja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
18.Hageja ütles lepingu nr XX üles 18. juulil 2022 (dtl 57), nõue on üle 1000 euro. Hageja loetletud kirjad on saadetud pärast lepingu lõppemist. Esimese tasulise kirja pärast lepingu lõppemist sai hageja seega saata kõige varem 26. juulil 2022, mistõttu on antud juhul esimeseks tasuliseks kirjaks 12. augustil 2022 saadetud kiri. Sellele järgnev kiri on saadetud vähem kui seitsme päeva möödumisel eelmisest kirjast. Seega on hageja saatnud kostjale ainult ühe tasulise kirja, mistõttu mõistab kohus kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 1132 lg 3 alusel välja 25 eurot.
19.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
21.TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja on teinud kostjale ettepaneku kompromissiks (dtl 94) summas, mis on hagi rahuldatud osale lähemal kui algne haginõue. Arvestades nii seda, kui ka asjaolu, et kohus rahuldab hagi ligi 99% ulatuses, tuleb hageja kantud põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot.
4(5)
2-22-131855
23.Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 350 eurot.
24.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2. Kohus rahuldab hageja taotluse.