H. K. K. (K.) hagi R. M.i (M.) vastu tasutud müügihinna 1800 euro tagastamise nõudes
Hagihind
1800 eurot
Menetlusosalised
Hageja: H. K. K. (isikukood XXX; elukoht: XXX; epost: XXX); Kostja: R. M. (isikukood XXX; elukoht: XXX); Kostja lepinguline esindaja: V. D. (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista R. M.ilt (M.) välja H. K. K. (K.) kasuks 1800 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta menetluskulud R. M.i (M.) kanda.
4.Rahuldada H. K. K. (K.) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista R. M.ilt (M.) välja H. K. K. (K.) kasuks menetluskulud 315 eurot (riigilõiv).
Jätta rahuldamata H. K. K. (K.) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 195 euro (lepingulise esindaja kulud) ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-22-14737 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja otsis 23.08.2022 kostjalt sõiduauto BMW 318 (2000 aasta väljalase; reg. nr XXX), tasudes 1800 eurot (esialgseks hinnaks oli 2000 eurot). ARK dokumendi kohaselt on antud lõplik kinnitus müügitoimingule 23.08.2022 kell 21:42 sõiduki omanikuvahetuse kohta liiklusregistris. Iseseisvat müügilepingut ostja ja müüja vahel sõlmitud ei ole. Pooltevahelise postituse kohaselt on müüja tunnistanud auto heas korras olevaks ning märgitud on, et auto on hooldatud (õlid, filtrid vahetatud); mootori ja käigukasti suhtes erilisi pretensioone ei ole, viidatud on vaid sellele, et sõiduautol on natuke suurenenud õlitarbimine. Nimetatu oli ka müüja poolt viidatud ainuke puudus auto suhtes.
2.Hageja sai Tallinnast 23.08.2022 auto kätte ning juba samal päeval Tartusse jõudes hakkasid ilmnema sõiduauto vead. Tartus ilmnes, et sõidukil lekkis jahutusvedelik, mis tegi edasise sõitmise võimatuks. Samuti esines mootoriõlileke. Käesoleval hetkel on sõiduauto X OÜ remonditöökojas, kus fikseeriti, et sõidukil tuleb maha võtta mootor, et leket tuvastada, samuti oli raske sõidukit tõstukile asetada, kuna auto põhi ja läved olid niivõrd roostes ja mõranenud. Hageja märgib, et esialgu autot üle vaadates ei olnud visuaalse vaatluse tulemusena roostet auto ustel ja tiibadel märgata, see hakkas silma remonditöökojas. Remonditöökojas pakuti sõiduki remondi hinnaks 3107.04 eurot. Tööde hulka on arvatud mootori mahavõtmine, lekke otsimine ja tuvastamine ning parendustööd, roostetanud kere kapitaalremont ja auto ülevärvimine. Need tööd on vajalikud selleks, et läbida sõidukil tehniline korraline ülevaatus, mis tuleb teha käesoleva aasta novembrikuus.
3.Esmalt pöördus ostja koheselt müüja poole pretensiooniga, viidates sõiduki varjatud puudustele. Ostja märkis kirjas, et selleks, et sõidukile käesoleva aasta novembrikuus ülevaatust teha, tuleb teha mootori ja kere kapitaalremont ülevärvimisega. Hageja ei pea mõistlikuks, et autohinnale 1800 eurole lisanduks veel ca 3000 eurot remondikulu ning ta pakkus müüjale ostulepingust taganemist. Samas märkis ostja, et pöördub kohtu poole, kui ei saavuta omavahelist kokkulepet. Ostja arvates ei vasta ostetud auto lepingutingimustele. Müüja on vastanud, et ostja pool on auto üle vaadanud ning mingit pretensiooni auto üleandmisel ei esitanud, hinnast on alla antud 200 eurot, kuna juttu oli mootoriõli suurmast tarbimisest. Müüja vastusest nähtuvalt ei ole ta nõus auto tagasiostmisega, müüja tõlgendab ostja kirja ja talle ostja isa poolt helistamist kui tema petmist ja ähvardamist. Müüja ei tunnista ühtki varjatud puudust. ostja lootis müüjalt saada 1800 euro eest 2000 aasta BMW-d, mida oleks saanud kasutada sõiduvahendina. Antud juhul seisab sõiduk endiselt autoremonditöökojas.
4.Hageja põhjendab, et sõidukil ilmnenud puudused on sedavõrd olulised, et need annavad
2-22-14737 aluse müügilepingust taganemiseks. Sõiduautole vajalikud remontööd kajastuvad kalkulatsioonis, mis ongi sõiduauto varjatud puudused, mistõttu ei saa sõidukit kasutada ega ülevaatusele esitada.
5.Hageja palub: rahuldada hagi 23.08.2022 sõlmitud sõiduauto müügilepingust taganemiseks ja üleantu tagastamiseks; välja mõista kostjalt hageja kasuks 1800 eurot. Hageja kinnitab, et on nõus ostuhinna tagasisaamisega üheaegselt sõiduki kostjale tagastama.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja vastuses esitatud pildid värsketest värviparandustest on tehtud viisil, mis jätabki mulje justkui oleks tegemist korraliku autoga. Ostuhetkel nägigi auto selline välja nagu kostja piltidelt nähtub. Kahjuks mõni kuu hiljem remondifirma (X OÜ, kes koostas ka esialgse remondikalkulatsiooni) poolt tehtud piltidelt nähtub, et tiibade ääred on uuesti tugevalt roostes ja uste nurkades on roostest läbivad augud nähtavale ilmunud. Järelikult on kostja auto müümisel parema mulje jätmiseks autost ja sellega ka kõrgema müügihinna saavutamiseks värvinud otse rooste peale. Tegelikult oleks tulnud sellised läbiroostetanud auke omavad keredetailid (kõik 4 tiiba + 4ust) välja vahetada ja värvida. Nähtub, et kostja on tegelenud teadliku ostja petmisega. Iga automaaler ütleb, et kui juba nii palju detaile vahetatakse ja värvitakse, siis on parema tulemuse saavutamiseks mõistlik terve auto üle värvida, mis ei muuda värvimise hinda suuremaks.
7.Kostja väide, et hageja vaatas koos kahe sõbraga auto üle ja tegi ka proovisõitu, on õige. Hageja ega kaaslased ei ole autoremondiharidusega ega oma ka ise eelnevaid kogemusi autode hingeelu alal. Hageja sai lähtuda visuaalsest seisukorrast (mis antud ajahetkel tänu värskele rooste üle värvimisele tundus sobiv) ja proovisõidust. Hageja ei osanud tuvastada, et kere on halvas seisukorras ja see on peidetud mingi võltsi värvikihi alla. Samuti ei osanud hageja tuvastada meeletuid õlilekkeid mootorist (paljud tihendid vajavad väljavahetamist) ja ka jahutusvedeliku leket, mille avastas hageja alles Tartusse jõudes, kui pärast auto maja ette parkimist voolas auto alt jahutusvedelikku.
8.Kostja poolt lisatud remondiarved on täiesti tavapärased kulunud või katkiläinud osade asendamise teostamistööd. Need ei viita kuidagi, et oleks teostatud selliseid remonttöid, mis oleksid pärssinud õli- ja jahutusvedelikulekete peatamist. Järelikult on need probleemid olemas ja vajavad teostamist.
9.Hageja võttis pärast Tartusse saabumist ühendust autoremondifirmaga X OÜ ja soovis viia auto remonti. Kuna aga oli suvine puhkuste aeg ja firma töötajate ressursid piiratud, sai hageja aja alles kuu pärast. Kuna jahutusvedelikku ja õli lekkis tugevalt, siis ei saanud autot kasutada ja see seisis kogu selle aja.
10.Hageja isa (A. K.) võttis kostjaga telefoni teel ühendust, kuna kostja ei rääkinud eesti keelt ja tema inglise keel oli väga halb. Müüja eitas kõiki probleeme ja keeldus autot tagasi võtmast. Seejärel saatis hageja müüjale taasesitatavas vormis nõude, millele sai eitava vastuse. Seejärel esitas kohtule hagiavalduse.
11.Kostja on esitanud kahe kodaniku tunnistused, mis justkui viitavad auto mingite osade remontimisele. A. K. näiteks on teostanud keevitustöid oktoobris 2021. Remonditöökoja arvamuse kohaselt võib olukord nii vanal autol aastaga samuti muutuda. Need kohad, mis
2-22-14737 aasta tagasi remonditi ja välja vahetati, võivad hetkel korras olla aga kõrvalt on ilmselt midagi roostetama ja lagunema hakanud. Tunnistaja A. N.- tema tunnistusest nähtub nende kulu- ja varuosade vahetus, mille kohta on ka arved esitatud. See on tavapärane kuluosade vahetus - ei midagi enamat.
KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE
12.Kostja haginõuet ei tunnista, palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
13.Kostjale jääb arusaamatuks, miks asus hageja sõidukit täis ulatuses üle värvima ja miks soovib uueväärset sõidukit (23 aastat vana auto asemele). Terve sõiduki ülevärvimine 100% ulatuses maksabki 3000 eurot (eeldab ka lõviosa sõiduki detailide mahavõtmist).
14.Kostja on omalt poolt nõuetekohaselt täitnud müügilepingut. Nimelt avaldas müüja sõiduki müügikuulutuse nii auto24.ee portaalis kui ka Facebook'is. Sõiduki müügikuulutuses oli kirjas, et "Auto on heas korras. Hooldatud X ja hiljuti hooldatud (õli ja filtrid vahetatud). Mootori ja käigukasti pole erilisi pretensoone, välja arvatud tavaline suurenenud õlitarbimine (1 liiter 2500 km kohta). Kerel on masina vanusele omaseid vigu (rooste tiival ja uksenurkadel). /../). Seega avaldas kostja sõiduki seisukorda juba kuulutuses. Kuulutuses oli märgitud hind 2000 eurot.
15.Sõiduki seisukorrast räägiti ka telefoni teel enne kohtumist ning ka kohapeal. Vaatamata sellele, et sõidukil esinesid probleemid, millest kostja teavitas hagejat, muuhulgas rooste ning kõrgendatud õlitarbimine ja tühikäigumootori regulaatoriga seotud probleem, otsustas hageja sellises seisukorras sõidukit osta.
16.Hagejale müüdi 2000. väljalaskeaasta auto ehk auto on ca 23 aastat vana. Hageja koos oma kolme sõbraga/kaaslasega vaatas auto igakülgselt üle ja tegi pika proovisõidu (ca 10 km) nii linnas kui ka asulast väljas ning ütles, et ostab sõiduki ära sellises seisukorras nagu see on. Tingituna olemasolevast sõiduki seisukorrast kauples hageja veel 200 eurot alla. Lõpphinnaks kujunes 1800 eurot.
17.Hageja teatas, et läheb Tartusse koju ning ei ole seejärel võtnud kostjaga ühendust ega teatanud mistahes puudustest ühe kuu jooksul. Juhul kui hagejal oleks esinenud autoga mistahes probleem, siis oleks ta koheselt võtnud ühendust kostjaga. Tema seda aga ei teinud. Esimene kontakt juhtus alles sõiduki üleandmise ajast 1 kuu aja möödudes, kuid seegi võõra inimesega (väidetavalt hageja isa, kuid ei esitanud esindusõigust tõendavat dokumenti). Seega ei saanud kostja isegi aimata, et hagejal on mistahes etteheited sõiduki või selle seisukorra osas.
18.Kostja kasutas sõidukit igapäevaselt ja tal ei olnud selle kasutamisel probleeme. Kostjale ei ole teada, mis ja millal juhtus sõidukiga või kuidas ja kus sõitis hageja antud sõidukiga ning milliseid toiminguid ette võttis. Hageja ei kasutanud sõidukit vastavalt selleks ettenähtud otstarbele või kasutas vastuolus auto kasutusjuhendiga. Noored (ostu ajal oli ostja 19 aastat vana) tihtipeale kasutavad sõidukeid ka nn rallitamiseks. Tegemist on aga tavaliseks sõiduks mõeldud sõidukiga.
2-22-14737
19.08.10.2021 läbis sõiduk tehnoülevaatuse ning hageja poolt väidetud probleeme ei olnud. Samuti ei nähtu, et hageja oleks proovinud tehnoülevaatust sõidukiga läbida. Seega ei vasta tõele, et sõiduk ei oleks ülevaatust läbinud.
20.A. K. selgitas, et "Mina, A. K., olen keeitaja. Kes töötas (MBW 318i, XXX, VIW:XXX) kallal. Auto oli remondis 2021. aasta oktoobri algusest novembri aguseni. Autol on tehtud järgmised tööd: esimesed ja tagumised tõstekohad, parem ja vasakpoolne küljekarp keevi tatud, mõned põhja rooste kohad välja lõigatud ja asendatud uue korraliku metalliga. Auto taastati kere turvalisusele, taastati kere jäikus. Vastutan oma töö eest, autot sai tõsta nii tõstukile kui tungraua peale ja klient jäi tehtud tööga rahule. Kuupäev 31.12.2022. a /allkiri/ /.../" N. A. (XXX) selgitas: "hobikorras tegelen autoremondiga ja olen aidanud parandada ja hooldada R. M.i autot (BMW 318I, XXX, VIN: XXX). Minu poolt teostatud tööd: kõrvalistuja poolne peegel koos korpusega, paisupaagi vahetust, õli ning filtrite vahetus, esimeste õõtshoobade vahetust, abs andurite vahetus, esimese käändmiku vahetus, esitulede poleerimine. See hetk kui autot omas R. suuri tehnilisi probleeme ei esinenud, auto sõitis igapäevaselt, kuid autol vanusest tingitud ilu vigu oli./.../ Tunnistajate selgitused näitavad, et sõiduk oli hooldatud ja eale vastavas seisukorras ning sellel ei esinenud suuri tehnilisi probleeme. Sõiduk oli igapäevases kasutuses. Sõiduk võimaldas selle nõuetekohast kasutamist. Kostja esitab ka arved seoses sõiduki hooldusega, mis näitavad, et sõiduki eest on aastate jooksul hoolt kantud ning mistahes väidetud probleeme sõidukil ei esinenud.
21.Hageja tutvus sõiduki seisukorraga ka kohapeal. Isegi autoga mitteseotud isik näeb, millises seisukorras sõiduk on. Tegemist ei ole varjatud puudusega. Auto seisukord hagejat rahuldas. See, et autol on rooste, oli ka kostja kuulutuses kirjas, ka telefoniga rääkides ja uue omaniku poolt visuaalsel ülevaatusel olid need ka näha ja talle sobis. Auto seisukorra tõttu oli tehtud ka allahindlus. Auto kere on esimene asi, millele autot ostes tähelepanu pöörata. See ei ole varjatud defekt, see oli eelnevalt kokku lepitud. Mis puutub auto õlikulusse, siis see oli ka kuulutuses kirjas ja telefonikõne ja kohtumise käigus räägitud, kostja ei varjanud, et auto kulutab rohkem õli (sellest ka müügikulutuses juttu). Ostu sooritamise ajal oli uus omanik sellest teadlik. Seoses sellega, et autost lekkis jahutusvedelikku, ei saa pärast müüki täpselt kindel olla, kuidas autot kasutati.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Hagi hind käesolevas asjas on TsMS § 124 lg 1 kohaselt 1800 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel.
23.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
2-22-14737 nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
24.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • hageja otsis 23.08.2022 kostjalt sõiduauto BMW 318 (2000 aasta väljalase; reg. nr XXX), tasudes kostjale 1800 eurot; • hageja sai sõiduki valduse 23.08.2022 ning see on siiani hageja valduses.
25.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 1800 eurot. Kostja esitatud haginõuet õigeks ei võta.
26.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Seega on taganemisel põhineva tagasitäitmise nõude eeldused järgmised: • kehtiv leping poolte vahel; • lepingust tulenev kohustus; • oluline lepingurikkumine (VÕS § 116 lg 2); • taganemisavalduse tegemine ja selle jõustumine (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69); • hageja andis lepingu täitmisena kostjale midagi üle (või selle surrogaat § 189 lg 2). Müügilepingu tingimustele mittevastava (s.o puudustega) müügieseme suhtes nõuete esitamisel kehtivad ka VÕS §-de 217-227 erireeglid. Nii määratakse müügieseme lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 217 (ja § 77) alusel, §-d 218-221 reguleerivad müüja vastutust ja asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemist ning § 222 sätestab lepingu täitmise nõude erisused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-512, p 27 koos seal viidatud varasema praktikaga). Müüja vastutab müüdud eseme puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2).
27.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Poolte vahel puudub vaidlus, et 23.08.2022 sõlmisid pooled sõiduauto müügilepingu. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja
2-22-14737 poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtuni pole toodud, et kõnealune leping oleks mingil põhjusel kehtetu. Seega on täidetud esimene nõude eeldus – olemas on kehtiv leping. Täidetud on ka järgmised eeldused – puudub vaidlus, et hageja on lepingu täitmisena andnud kostjale üle 1800 eurot. 15.09.2022 sõnumis on hageja kostjat puudustest teavitanud ja teinud ühtlasi tehingust taganemise avalduse (tlk 44), millele kostja on samal päeval vastanud (tlk 45). Seega on taganemisavaldus tehtud ja see on jõustunud (st kostja on selle kätte saanud ja hageja ei ole seda enne kättesaamist tagasi võtnud). Järgnevalt selgitab kohus välja, kas taganemine on tehtud tähtaegselt. VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Riigikohus on viidatud sätet selgitades asunud varem seisukohale, et säte teenib õigusrahu saavutamise eesmärki. Seetõttu tuleb kahjustatud poolel mõistliku aja jooksul otsustada õiguskaitsevahendi kasutamise üle, et anda lepingut rikkunud poolele selgus, kas jätkata lepingu täitmist või mitte. Seejuures võib mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks olla erinevate lepinguliikide puhul erinev. Riigikohus on varem leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 16). Kolleegiumi hinnangul ei saa lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest. See kehtib siiski juhul, mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle (vt RKTKo nr 3-2-1-43-15, p 13). Üldjuhul peaks mõistlik aeg lepingust taganemiseks olema lühem kui kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, kuid see ei pruugi tingimata mööduda täitmisnõude aegumistähtaja jooksul, kui pooled vaidlevad täitmise üle. (vt RKTKo nr 3-2-1-165-09, p 10; RKTKo nr 3-2-1-63-12, p 11). Seega nähtub eeltoodust, et mõistlik aeg lepingust taganemiseks on üldjuhul minimaalselt 6 kuud, kuid lühem kui täitmisnõude aegumistähtaeg (käesoleval juhul vähemalt 3 aastat – TsÜS § 146 lg 1). 15.09.2022 sõnumis on hageja kostjat puudustest teavitanud ja teinud ühtlasi tehingust taganemise avalduse (tlk 44). Hageja sõnul avastas ta osa puudusi juba tehingupäeval ning ülejäänud puudused selgusid kuu jooksul pärast tehingut. Seega on puuduste avastamise ja tehingust taganemise avalduse jõustumise vaheline aeg kui 1 kuu. Arvestades eelviidatud kohtupraktikat, puuduste avastamise aega, puuduste iseloomu ja avalduse tegemise aega, on kohus seisukohal, et hageja on taganemisavalduse teinud mõistliku aja jooksul.
28.Järgmisena selgitab kohus välja, millised olid pooltele lepingust tulenevad põhilised kohustused. Pooled ei sõlminud kirjalikku müügilepingut. Vormistatud on vaid omanikuvahetus Transpordiameti e-teeninduses (tlk 36 – väljavõte e-teenindusest). Lähtudes VÕS § 208 lg-st 1 pidi kostja andma hagejale üle kokkulepitud tingimustele vastava sõiduki ning tegema võimalikuks omandi ülemineku hagejale, hageja aga kohustus kostjale tasuma sõiduki ostuhinna rahas ja võtma sõiduki vastu. Hageja on täitnud omapoolsed kohustused, selle osas vaidlus puudub. Kostja on andnud üle sõiduki ning
2-22-14737 teinud võimalikuks selle omandi ülemineku hagejale (tlk 12 - registreerimistunnistus). Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduk vastab müügilepingu tingimustele. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale teatamata olulise informatsiooni ning on müügilepingut oluliselt rikkunud, kuivõrd müügilepingu esemeks olnud sõiduk ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja on esile toonud, et sõidukil oli jahutusvedeliku- ning õlileke, lisaks oli sõiduki kere sedavõrd roostetanud, et ei võimalda läbida ülevaatust. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtuvalt maksab varjatud puuduste kõrvaldamine peaaegu 2x samapalju kui oli tehingu väärtus (tlk 7 – remondikalkulatsioon), mistõttu leiab hageja, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud ning hageja on sellest kehtivalt taganenud. Et otsustada selle üle, kas müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev kinnisasi vastama. Kuivõrd tegemist on müügilepinguga, et tuleb analüüsida VÕS § 217 kohaldamise eeldusi.
29.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS 217 lg 2 p-d 1 ja 2 ei kuulu kohaldamisele samaaegselt, nende kohaldamise eeldused on erinevad. Hageja on märkinud, et tugineb väitele, et asjal ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS 217 lg 2 p 1 – hageja eeldas müügikuulutuse ja proovisõidu ja visuaalse ülevaatuse pinnalt, et see on vähemalt keskmise kvaliteediga), kuid hageja sisulistest etteheidetest tuleneb, et hageja tugineb ka VÕS 217 lg 2 p-le 2 – sõidukil esinevate puuduste tõttu ei ole seda võimalik kasutada (sh sellega ei ole võimalik läbida tehnoülevaatust). Seega analüüsib kohus hageja väiteid lepingurikkumise raames mõlema sätte kohaselt.
30.Kohus käsitleb esmalt asja kokkulepitud omaduste esinemise temaatikat. VÕS § 14 lg 1 teisest lausest tulenevalt peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatud andmed olema tõesed ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus edastatud ebaõige teave võib olla müüja vastutuse aluseks ka siis, kui asja omadused müügilepingus ei kajastu. Läbirääkimistel asja omaduste kohta antud tõele mittevastav kinnitus muutub lepingu sõlmimisel lepingutingimustele mittevastavuseks VÕS § 217 lg 1 p 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 14; 18.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12). Müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada (Riigikohtu 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 18). Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks (RKTKo nr 3-2-1-23-10, p 12).
2-22-14737 Müügikuulutusest (tlk 38) tulenes, et auto on heas korras ja hiljuti hooldatud, kusjuures mootori ja käigukasti osas erilisi probleeme ei ole, välja arvatud suurenenud õlitarbimine. Kostja viitas kuulutuses, et kerel on masina vanusele omaseid vigu (rooste tiival ja uksenurkadel). Kohus leiab, et müügikuulutusest tulenev teave sõiduki kvaliteedi kohta on müügieseme kokkulepitud omadused VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Seega pidi sõiduk olema heas korras, kui seda mõningate ülal märgitud mööndustega. Hageja on märkinud, et puuduste koosseis tuleneb remondikalkulatsioonist (tlk 7). Kohus märgib, et hageja viidatud rooste sõiduki esitiibadel (tlk 28-29, 31 - fotod) ja ustel (tlk 26, 32 - fotod) ei ole käsitatav lepingurikkumisena, kuivõrd müügilepingus oli selgelt rõhutatud, et viidatud kohtades roostet esineb. Liiati ei ole tegemist varjatud puudustega, kuivõrd rooste on neis paigus tavapärase ülevaatuse tulemusel avastatav ja nähtav. Siiski on tõendatud, et autol esines õlileke (tlk 31 pöördel – foto; tlk 142 - foto), jahutusvedeliku leke (tlk 30 pöördel – foto; tlk 133 - foto) ning selle keres (põhja all) esinesid roosteaugud (tlk 26 pöördel, 27 pöördel, 28 pöördel, 29 pöördel, 33 – fotod; tlk 129-130 fotod; 137-141 - fotod). Selliste puudustega sõidukit ei ole võimalik pidada heas korras olevaks sõidukiks, st müügikuulutuses antud kostjapoolne kinnitus ei vastanud tõele. Samuti on ilmne, et lekkivat ning läbiroostetanud põhjaga sõidukit ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, st kasutada seda avalikel teedel liiklemiseks.
31.Alljärgnevalt asub kohus analüüsima, kas kostja vastutab eelviidatud puuduste kui lepingurikkumise eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-100-15 (p 35) osundanud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. Müüja teadmatus puudustest vabastab teda vastutusest üksnes juhul, kui ostja sellest teadis. Müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Müüja teadmine asja puudustest omab tähtsust vaid juhul, kui ostja ei teavita müüjat puudustest mõistliku aja jooksul. Kui ostja teavitab puudustest mõistliku aja jooksul müüjat, ei oma vastutuse osas tähtsust see, kas müüja ise puudustest teadis või mitte. „Varjatud puudus“ on juriidiline termin. Asjaolu, et sõidukil esinesid varjatud puudused, ei tähenda, et kostja nende olemasolu tingimata hagejate eest varjas, vaid tähendab üksnes seda, et sõidukil esinesid puudused, mida ei olnud hagejal võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Esiteks analüüsib kohus, kas müügilepingu eseme mittevastavus lepingutingimustele oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Sõiduk anti 23.08.2022 hageja valdusesse. Puudub vaidlus, et mittevastavused ilmnesid pärast riisiko üleminekut. Müügilepingu sõlmimisel peab müüja arvestama sellega kaasnevate vastutusriskidega, eelkõige võimalusega, et kui müügilepingu esemel esineb puudusi, sh varjatud puudusi, millest müüja ei ole teadlik, vastutab nende
2-22-14737 puuduste eest müüja (Võlaõigus II, kommenteeritud väljaanne, lk 103, p 3.1.1). Kosja on küll väitnud, et hageja on etteheidetavad puudused ise põhjustanud, kuid kostja väited on tõendamata ja spekulatiivsed. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki kere oleks põhja alt vahetult müügitehingule eelnevalt olnud korras. Kostja esitatud fotod (tlk 108-111) kajastavad auto nähtavaid osi (külg, esitiib, uksed jms), mille osas on kohus juba leidnud, et tegemist ei ole puudustega. Kostja esitatud foto (tlk 112) mingisuguse sõiduki põhjast aga ei võimalda tuvastada, et tegemist on vaidlusaluse sõidukiga (ei nähtu punast värvi või mõnda muud iseloomulikku tunnust) ning samuti ei nähtu, et hageja poolt esitatud probleemkohad oleksid terved. Kostja n.ö tunnistajate ütlused (tlk 113-115) ei võimalda tuvastada, kas ja millal nimetatud töid tehti. Samuti on need selges vastuolus hageja poolt esitatud fotodega. Kostja esitatud arved (tlk 116-120) ei tõenda, et kohtu poolt tuvastatud puudusi ei esinenud tehingu tegemise ajal või pärast seda. Seega on tõendatud, et kõnealused puudused (õlileke, jahutusvedeliku leke, roosteaugud auto põhja all) olid olemas enne asja müüki ja üleandmist/riisiko üleminekut ostjale.
32.Teiseks analüüsib kohus, kas puudus tulenes ostja tegevusest (VÕS § 101 lg 3). VÕS § 101 lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et sõidukiga seotud rikkumised oleks põhjustatud hageja tegevusest või hagejast tulenev asjaolu. Seega leiab kohus, et puudus ei tulenenud ostja (hageja) tegevusest.
33.Kolmandaks analüüsib kohus, kas ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma (VÕS § 218 lg 4). Sõiduki ostmisel, mille vanus on ca 23 aastat, kuid mille seisukorra kohta on ostja andud kinnituse, et see on heas korras, ei saa ostja eeldada, et ta peab hakkama kohe lisainvesteeringuid tegema. Ostja ei pea puudusi otsima ning nende avastamiseks kontrollima asja või selle osade töökorda, kõrvaldama asja seisundi tuvastamiseks takistusi või otsima puudusi, mida ei ole võimalik tajuda pelga asja välise, visuaalse vaatluse käigus (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-114-05). VÕS § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks olnud teadlik või pidanuks teadma müügieseme mittevastavusest lepingutingimustele. Hagejal ei olnud kohustust sõiduki puudusi enne müügilepingu sõlmimist otsida või nende avastamiseks kaasata spetsialisti vm asjatundjat. Hagejal pole kohustust teostada sõidukile põhjalikku tehnilist kontrolli ega panna sõidukit tõstukile. Sõiduki soetamisel saab pidada mõistlikuks üldist visuaalset kontrolli ning proovisõitu – kõige seda hageja ka vaidluse all mitteolevatel asjaoludel tegi. Tegu oli varjatud puudustega. Seega ei vabane kostja müüjana vastutusest VÕS § 218 lg 4 alusel.
34.Neljandaks tuvastas kohus poolte poolt esitatud asjaoludele tuginedes, et sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet (VÕS § 221 lg 2). VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.
2-22-14737
35.Viiendaks analüüsib kohus, kas ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 1). 23.08.2022 sai hageja sõiduki valduse. Jahutusvedeliku leke ilmnes samal päeval, õlilekke ja roosteprobleemide olemasolu sai teatavaks hiljemalt remondipakkumise koostamise ajal, s.o 05.09.2022. 15.09.2022 teatati puudustest kostjat. Arvestades ka VÕS § 220 lg-s 2 sätestatut, loeb kohus, et hageja on kostjat puudustest piisava täpsusega teavitanud 15.09.2022. Seega jäi puudustest teadasaamise ja teavitamise vahele 10-23 päeva. Seega leiab kohus, et hageja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast puudusest teadasaamist.
36.Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et käesolevas asjas on leidnud tõendamist, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevaid kohustusi ja vastutab rikkumise eest, kuna kostja poolt müüdud sõiduk ei olnud lepingutingimustele vastav müügieseme üleandmise hetkel. Sõidukil esinesid varjatud puudused müügilepingu mõttes - õlileke, jahutusvedeliku leke, roosteaugud auto põhja all.
37.Kuivõrd taganemise puhul peab rikkumine olema oluline, analüüsib kohus järgnevalt, kas eelnimetatud rikkumised olid olulised rikkumised. Lepingu eesmärgiks oli sõiduki hagejale võõrandamine ning hageja huviks oli katkematult sõidukit kasutada. Eelviidatud varjatud puuduste tõttu ei ole võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada ning sellises seisukorras sõiduk ei vasta kokkulepitud tingimustele. Seega leiab kohus, et viidatud puuduste näol on koosmõjus tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annab materiaalse aluse lepingust taganemiseks.
38.Kuivõrd müügilepingust taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud, leiab kohus, et hageja on müügilepingust kehtivalt taganenud.
39.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sõiduki müügihind 1800 eurot. Lähtuvalt VÕS § 111 lg-st 1 on kostjal kohustus müügihind 1800 eurot hagejale tagastada sõiduki valduse ja omandi tagasisaamise hetkel.
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
41.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
2-22-14737
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 195 eurot, kokku 490 eurot.
44.Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, selle suurus on tõendatud.
45.Esindajakulusid kohus põhjendatuks ei pea. Menetlusdokumentidest ei nähtu, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud mõni lepinguline esindaja. Hageja on kõik dokumendid allkirjastanud ise ning kohtule pole esitatud esindaja andmeid, volikirja ega ka esindaja haridust tõendavat dokumenti. Hagejal võis küll olla nõustaja, kuid TsMS § 175 lg 2 kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata. Seega jätab kohus taotluse nõustajakulusid puudutavas osas rahuldamata.
46.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 315 eurot.
47.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.