Otsuse avalikult teatavaks- 23. veebruar 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-347
Tsiviilasi
K. M. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik K. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja K. M. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 11.00 ja algatada K. M. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Sirje Taela töötasu suuruseks 198 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot, kokku 237,60 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 198 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot, kokku 237,60 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397, arvelduskonto nr XXX).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 15. märtsil 2023 kell 09.50 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada K. M. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 23. veebruaril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud K. M. kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.K. M. (avaldaja) esitas 09.01.2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-347). Avalduse kohaselt on avaldaja vallaline. Avaldajal on kaks alaealist ülalpeetavat: V. M. , sünd XXX, ja A. J., sünd XXX. Avaldaja ei tööta ja tema sissetulekuks on igakuised sotsiaaltoetused 420 eurot, elatis V. M. le 262 eurot. Igakuised väljaminekud on 1288 eurot: eluasemekulud 490 eurot (üür 360 eurot ja kommunaalkulud 130 eurot); kulutused toidule 250 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 150 eurot; kulutused majatarvetele, hügieenile, ravimitele 50 eurot; transpordikulud 50 eurot; sidekulud 28 eurot; kulutused laste koolikohustuse täitmisele 100 eurot; ravimid ja tervishoiukulud 100 eurot ning muud vältimatud kulud 70 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Maksejõuetuse põhjusteks on töövõimetus ja kahe lapse üksinda kasvatamine.
2.Kohus võttis 17.01.2023 määrusega K. M. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Sirje Taela.
3.Usaldusisik esitas 20.02.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed Võlgnik ei tööta. Ta on väikese lapsega kodune. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat: V. M. , sünd XXX, ja A. J., sünd XXX. Võlgniku sissetulekuks on sotsiaal-, pere- ja lastetoetused. Võlgnikul puudub erialaline haridus ja tema viimane töökoht oli Selveris 2020. aastal. Võlgnikul on osaline töövõimekaotus kuni 24.05.2027. Võlgnikul oleks võimalik töötada osalise koormusega, kuid tal ei ole noorimale lapsele lasteaia kohta. Võlgnik loodab, et kui laps saab kahe aasta vanuseks, saab lasteaia koha ning ta saab tööle minna. Võlgniku sissetulekutest ei ole võimalik kinnipidamisi teostada, tema sotsiaaltoetus on madalam kui 2022. aasta arvestuslik elatusmiinimum 303,38 eurot. Vara Võlgniku sissetulekuks on sotsiaal-, pere- ja lastetoetused 1136 eurot (vanemahüvitis 671,44 eurot, peretoetus 120 eurot, sotsiaaltoetus 55,49 eurot, töövõimetoetus 288,55 eurot). Vanemahüvitis on vähenenud alates veebruarist, sest võlgniku noorim laps sai pooleteise aastaseks. Võlgniku lapse V. M. ülalpidamiseks makstakse Tartu Maakohtu 14.01.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-16655 alusel elatist 262 eurot kuus. Võlgnikul on varana pensionikontol olevad vahendid 1548 eurot, mille väljavõtmisel peetakse kinni tulumaks 20% (netosummaks on 1239 eurot). Kohustused Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Pandiga tagamata võlakohustusi on 11 478,81 eurot. Seni teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 5790,16 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal 4618,65 AS Inbank Finance 1070,00 Kokku: 11 478,81 Maksejõuetus Võlgniku makseraskused on tingitud tarbimislaene võimaldavate isikute vastutustundetust laenamisest, millise olukorra on võlgnik ära kasutanud. Võlgnikule on antud laenu vaevumata seejuures kontrollima, kas võlgnik suudab laenu teenindada. Teisalt ei ole võlgnik enam ise hoomanud, kui palju laene tal tuleb teenindada. Võlgnik on võetud laene kasutanud eelnevate laenuvõlgnevuste katmiseks: TF Bank AB Eesti filiaal on 15.07.2022 kandnud võlgniku kontole 6000 eurot, millest 1949,68 eurot on kantud IPF Digital AS kontole ja 2590,33 eurot AS Bigbank kontole. Inbank Finance AS on 23.11.2022 kandnud võlgniku kontole 1100 eurot, millest 1000 eurot on kantud IPF Digital AS kontole. Võlgnik ei ole võõrandanud vara, mis oleks tagasivõidetav. Võlgnik ei oma vara ega sissetulekut, mille arvel oleks võimalik antud menetluse etapis pakkuda võlgade ümberkujundamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 11 478,81 eurot. Võlgniku sissetulekuks on üksnes sotsiaal-, pere- ja lastetoetused ning alaealise lapse ülalpidamiseks makstav elatis, millele ei ole võimalik täitemenetluse seadustiku järgi sissenõuet pöörata. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid, mille arvel suudaks võlgnik rahuldada mingiski ulatuses tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud K. M. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab K. M. t osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.02.2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 6 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 198 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot, kokku 237,60 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja
arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (6 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Sirje Taelale tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 198 eurot, millele lisandub käibemaks 39,60 eurot, kokku 237,60 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Prolex OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.