X X X hagi Y Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt väärtushinnangute avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks hagi hind 7280 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: X X X (isikukood xxx, e-post: xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello-Lepik (Advokaadibüroo Concordia, Maakri 29, 10145 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: Y Y (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja loobumine alternatiivsest nõudest, nõudest kohustada kostjat ümber lükkama väited „X X X on soovinud Y Xlt nende ühised lapsed ära võtta ja on algatanud kohtuvaidluse kibestumisest lahutuse ees“, „kohtus on asjad liikunud Y X kasuks ning sellega seoses on X X X otsustanud veel inetumaks minna ning Y X mainet avalikult kahjustama hakata“ ja nõudest kohustada kostjat esitama hagiavalduses toodud kujul ümberlükkav teade AS Ekspress Meedia veebilehel xxx ning lõpetada menetlus käesolevas asjas eeltoodud nõuete osas.
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul valeandmete ümberlükkamiseks ajalehes „Õhtuleht“ ning selle online-versiooni veebilehel https://www.ohtuleht.ee/, samuti AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee ja AS Eesti Meedia veebilehel www.elu24.postimees.ee teate, mis tuleb avaldada veebilehel eesiuudisena suletud kommentaariumiga ja püsima esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja valitud ajal ajavahemikul 8.00-19.00. Teade peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta ja internetiportaali pidaja või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita, sama värvi, sama kirjatüübiga, sama kirjasuuruse ja visuaalne paiknemisega, kui xxx avaldatud artikli puhul.
2.Teate sisu peab olema järgmine: „Y Y (END. X) AVALDAS X X X KOHTA VALEANDMEID. Veebilehed avaldasid xxx artikli pealkirjaga „xxx“, milles Y X (end Y) esitas meediaväljaandele X X X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Y X (end Y): 1) Y X (end Y) ei ole X X Xle kõik nende ühiselt soetatud vara jätnud ega tühjade kätega oma kodust minema kõndinud; 2) X X X ei ole soovinud Y Xlt (Ylt) nende ühised lapsed ära võtta ega algatanud kohtuvaidlust kibestumisest lahutuse ees; 3) kohtus ei ole asjad liikunud Y X (Y) kasuks ning sellega seoses ei ole X X X otsustanud veel inetumaks minna ning Y X (Y) mainet avalikult kahjustama hakata; 4) X X X ei ole võltsinud libadiplomi Y X (Y) jaoks.
3.Hageja palus alternatiivselt juhuks, kui kohus peaks leidma, et kostja on avaldanud väärtushinnanguid, tuvastada kostja xxx avaldatud järgmiste väärtushinnangute avaldamise õigusvastasus: 1) X X on ise võltsinud valmis libadiplomi, mille ta Y Xle suurest armastusest ja toetusest kaheksa aastat tagasi muretsenud on ja nüüd sellega avalikult Y X mainet kahjustada üritab; 2) X X on Y Xt kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta, 3) kohtus on asjad liikunud Y X kasuks ja X X on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata.
4.Lisaks eelnevale palus hageja kostjalt välja mõista õiglase mittevaralise kahju hüvitise.
5.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja xxx meediaväljaandele „Õhtuleht“ valeandmeid, mis on avaldatud artiklis. Kostja on väitnud järgmist: „xxx“. Avaldatud artiklis seisab samuti, et „xxx.“
6.Antud artiklile on viidatud ka Delfis ja portaalis elu24.ee. Vaatamata hageja lepingulise esindaja nõudekirjale eemaldas üksnes meediaväljaanne Õhtuleht vabatahtlikult oma portaalist asjakohase artikli. Sellele vaatamata oli vaidlusalune tekst avalikkusele kättesaadav ning nähtav mitme tunni jooksul. Kostja ei ole vaatamata hageja pöördumisele artiklis sisaldunud valeandmeid ümber lükanud.
7.Kostja avaldatu sisaldab endas hulgaliselt ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, samuti kujutab see hagejat äärmiselt negatiivses valguses. Väide, et hageja võltsis libadiplomi kostja jaoks, on vale. Tegemist on alusetu süüdistusega, mille tegelikkusele vastavuse tõendamise kohustus lasub kostjal. Väide, et kostja jättis kõik abikaasade ühiselt soetatud vara hagejale, on vale. Tegemist on alusetu süüdistusega, mille tegelikkusele vastavuse tõendamise kohustus lasub kostjal. Väide, et hageja on kostjat kohtusse andnud suurest kibestumisest lahutuse ees, et temalt ka lapsed ära võtta, on vale. Hageja ei algatanud kohtuvaidlust kibestumisest lahutuse ees, vaid selletõttu, et kostja püüdis lapsed nende kodust hageja tööreisi ajal ära kolida ja võtta hagejalt võimalus oma lapsi ise kasvatada. Lisaks ei soovi mitte hageja kostjalt lapsi ära võtta, vaid vastupidi. Hageja soovib, et lastel oleksid mõlemad vanemad ning vanemad saaksid ise lapsi kasvatada. Kostja nõuab endale hooldusõigust, et kostja ema lapsi kasvataks.
8.Väide, et kohtus on asjad liikunud kostja kasuks ja hageja on otsustanud veel inetumaks minna ning kostja mainet avalikult kahjustama hakata, on vale. Menetlus on pooleli ning menetluses ei ole ühtegi lahendit jõustunud. Mõlemad pooled on täielikult maakohtu lahendi vaidlustanud. Kostja kasutas teadlikult kehtetut diplomit oma kodulehel xxx ja teadis. Seda kinnitas kostja ise ajakirjandusele antud intervjuus. Seega ei ole hageja mingil viisil süüdi selles, et kostja oma kodulehele kehtetu diplomi üles pani ning meedia sellest teada sai ja selle kohta küsis.
9.Kostja avaldatuga on teotatud hageja au ja head nime, rikutud tema mainet ning põhjustatud sellega mittevaralist kahju. Kui kohus leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega, palub hageja kohtul vaidlusalused väiteid käsitleda väärtushinnangutena. Väited on väärtushinnangutena ebakohased. Kostjal lasub kohustus tõendada oma väiteid. Hageja palus kohtul hinnata, kas tegu on väärtushinnangute või faktiväidetega.
10.Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 p 4, §-le 1046, §-le 1047. Kostja on avaldanud meediaväljaannetele hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja leiab, et kostja avaldatu on suures osas faktiväited. Kostjal on kohustus tõendada, et meediaväljaannetele avaldatud väited on tõesed. Kui kostja ei suuda seda tõendada, on tegemist õigusvastase au teotamisega ja hagejal on õigus nõuda õigusvastase kahju tekitamise eest kostjalt kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda kahjuhüvist, kui kostja ei tõenda, et tema avaldatu on tõene.
11.Seoses artiklis avaldatud ebaõigete andmete ning ebakohaste väärtushinnangutega on hagejale põhjustatud moraalne kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest ja teemade pärast, mida ta toime pannud ei ole. Avaldatud artikli pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja eraeluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega. Sellega tekitati hagejale avalikkuse silmis ebaõige kuvand, mis pole muutunud. Avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud põhjustavad hagejale ebamugavustunnet
avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist ja töö tegemist.
12.Olukorras, kus hageja ei ole käitunud ebakorrektselt või taunitavalt, on vastupidise kahtluse loomine kostja poolt põhjendamatu ja õigusvastane. Kostja õigusvastase tegevuse eesmärgiks on panna keskmine kõrvaltvaataja kahtlema hageja kõlbelisuses ning õhutada viha hageja vastu. Kostja avaldatud ebaõiged andmed on tõendamata ja vastuolus tegelike faktiliste asjaoludega ning ebakohased väärtushinnangud ja nende sisu on objektiivselt põhjendamata, alandavad ja hukkamõistvad. Kui isiku kohta avaldatakse massimeedias ja suulises suhtluses levivate kontrollimata väidete pinnalt hinnanguid, on tegemist objektiivselt põhjendamatute hinnangutega. Artikli avaldamise eesmärk sai olla üksnes hageja maine kahjustamine ning tema meeleolu halvendamine, mitte objektiivselt põhjendatud arvamuse avaldamine.
13.Hagejale kui laiemale avalikkusele tuntud xxx on tema maine eraeluliselt ja tööalaselt äärmiselt oluline. Samuti sõltuvad hageja mainest temaga sõlmitavad töösuhted, kuivõrd hageja hea nimi ja maine omavad olulist rolli tema suhetes klientidega. Seega hageja on sunnitud klientidega suheldes taluma piinlikkusetunnet teades, et tema kohta on avaldatud alusetuid süüdistusi ning põhjendamatuid negatiivseid hinnanguid.
14.Hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt viimase kulul väidete ümberlükkamist meediaväljaannetes, kus hageja au teotavaid andmeid avaldati või refereeriti. Selleks palub hageja kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul valeandmete ümberlükkamiseks ajalehes „Õhtuleht“ ning selle online-versiooni veebilehel https://www.ohtuleht.ee/, samuti AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee ja AS Eesti Meedia veebilehel www.elu24.postimees.ee hageja soovitud teade.
15.Kostjalt tuleb välja mõista mittevaralise kahju hüvitis. Hüvitise määramisel tuleb arvesse võtta rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja suhtumist. Kostja on meediaväljaannetele esitanud ebaõigeid andmeid. Õhtuleht, Delfi portaal ning Postimees on tuntud üleriigilised veebiväljaanded, mille kõmulisemad uudised leiavad käsitlemist teistes uudiste portaalides. Kostja valeväidete tõttu on väga suurele hulgale Eestis elavate inimesteni jõudnud info selle kohta, et hageja on „hull“, kes sõdib oma eksnaisega, soovib temalt lapsed ära võtta ja võltsib libadiplomeid. Seda valeinfot on kajastatud ühes originaalartiklis ning refereeritud veel vähemalt kahes artiklis.
16.Võttes arvesse kostja valeväidete sisu, negatiivse kajastuse ulatust ja olemasolevat kohtupraktikat, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju eest. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu õiglasel äranägemisel.
17.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kuigi kostja eitas andmete avaldamist meediaväljaannetele, pidas hageja taunivaks kostja käitumist, kes on kolmandatele isikutele, seda siis kas oma Facebooki lehel lähedastele või sõpradele on avaldanud suvalisi väljamõeldud valeväiteid hageja kohta, sh kinniseks kuulutatud tsiviilkohtumenetluse detaile. Ei ole oluline, kuidas hageja au ja väärikust kahjustavad ning mustavad andmed jõudsid avalikkuseni, kui kostja ise kinnitas, et ta vastas kinnisel Facebooki lehel ajalehes Eesti Ekspress xxx artiklis avaldatud väidetele. Järelikult on tegu kostjale kuuluvate sõnadega ning ei saa olla vaidlust, et xxx või keegi muu ajakirjanik oleks nimetatud artiklis sisalduvat informatsiooni ise välja mõelnud.
18.xxx on hagejale kinnitanud, et ta teavitas kostjat eelnevalt, et kasutab nimetatud Facebooki postitust. xxx kinnitas, et kostja oli sellega nõus. Sellest tulenevalt on väljaspool kahtlust, et valeväited jõudsid avalikkuseni kostja tahtliku tegevuse kaudu. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole andmeid meedias avaldanud. Ebaõige on kostja väide, et ta ei ole hagejat ajakirjanduses ega sotsiaalmeedias presenteerinud. Facebook on sotsiaalmeedia ning avaldades oma profiilil mistahes informatsiooni enam kui tuhandele inimesele (täpselt nii palju on kostjal Facebookis sõpru/tuttavaid), ei saa mõistlik inimene eeldada, et avaldatu jääb privaatseks. Valede levitamine põhjustasid hagejale psüühilisi kannatusi ning meeleolu langust.
19.Ebaõige on kostja arusaam, et ta ei ole avaldanud väiteid, mida kostja talle omistab. Faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei pea kostja olema avaldanud sõnaselgelt, vaid oluline on, et faktiväited järelduvad artikli sisust. Informatsiooniallikas ei ole suhetes meediaväljaandjaga küll ajaleheartikli kui terviku avaldaja, kuid teda saab lugeda andmete muus vormis avaldajaks. Hageja ei nõustunud, et hagi nõuded ei võimalda tal saavutada soovitud eesmärki. Hagi rahuldamise korral on kostjal võimalik võtta ühendust viidatud meediaväljaannete reklaamiosakondadega ning tellida tasu eest artikli sobiva tekstiga. Kostja on oma kinnitanud, et tema sõprade listis on xxx. Seega saab kostja pöörduda oma sõbranna poole, kes aitab teda avaldada uuesti vajalikku informatsiooni.
20.Kostja on leidnud, et ükski avaldatud väide ei ole sisult ebaõige, kuid kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas peaks kohus andma väärtushinnangute suhtes mingeid otsuseid, kui kostja ei ole väärtushinnanguid avalikkuses presenteerinud ja on neid avaldanud vaid Facebooki kinnisel lehel. Hageja leidis, et absoluutse sõnavabaduse raamidesse ei mahu kellegi hulluks nimetamine ega ebaõigete väidete esitamine.
21.Kostja leiab, et väide, mille kohaselt on hageja ise võltsinud libadiplomi, on õige faktiväide. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja on esitanud ebaõige väärtushinnangu, et hageja on kostja kohtusse andnud suurest kibestumusest lahutuse tõttu ja soovib kostjalt lapsed ära võtta. Tsiviilasja nr xxx menetlus on kuulutatud kinniseks Harju Maakohtu 12.12.2017 kohtumäärusega. Seega ei puutu asjasse kostja väited, et hageja justkui esitleks end avaliku elu tegelasena. Kostja läbi oma lepingulise esindaja taotles ise kohtult laste hooldusõigust puudutava tsiviilmenetluse kinniseks kuulutamist, mille kohus rahuldas. Seega mistahes kostja väited hageja taluvuskohustusest on vastuvõetamatud.
22.Kedagi kibestunud inimeseks nimetamine on halvustava alatooniga. Samuti on hageja mainet kahjustav tema nimetamine isikuks, kes soovib eksabikaasalt lapsed ära võtta. Hageja esitas avalduse muuhulgas lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, taotledes kohtult vahelduvat suhtlemiskorda. Kostja ei saa väita, et hageja laste isana soovib temalt lapsed ära võtta. Kostja ei ole väidet ühtegi tõendiga tõendanud. Selliste väidete avalikkuse ette toomine on hageja positsiooni arvestades tema au ja väärikust kahjustav. Sellised väited põhjustavad hagejale hingelist valu. Hageja patsiendid on esitanud küsimusi hageja eraelu kohta, nõudes selgitusi vaidlusaluse artikli kohta. Tegemist on äärmiselt ebamugava olukorraga, kus hageja oli sunnitud tundma piinlikkust tegude eest, mida ta ei ole sooritanud.
23.Hageja pidas kohatuks kostja hinnangut, et hageja käitumine on olnud inetu ning ta on soovinud kostja mainet avalikult kahjustada. Tegemist on paljasõnaliste väidetega. Avaldatud väidetega jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, et hageja on eraeluliselt ebamoraalse ja kõlvatu käitumise ning suhtumisega.
24.Mittevaralised tagajärjed, mis tulenevad au teotamisest, põhjustavad moraalse ja psühholoogilise heaolu kaotuse, omamata siiski füüsilisi tagajärgi ning avaldumata füüsilise valuna. Hagejale mittevaralise kahju tekitamine on tõendatud ning temale mittevaralise kahju hüvitamine on põhjendatud.
25.27.10.2022 täpsustas hageja oma nõudeid. Hageja palus kohustada kostjat tegema kahe päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ajalehte „Õhtuleht“ (ja selle veebiversiooni) ning ajalehte „Postimees“ (ja selle veebiversiooni) välja andvatele isikutele nõuetekohased taotlused (ka avaldamistasu maksmine) hageja soovitud teate avaldamiseks ning esitama taotluste esitamise kohta tõendid hagejale. Hageja soovitud teade peab olema avaldatud nii ajalehes „Õhtuleht“ kui ka selle veebiversioonis, samuti ajalehes „Postimees“ ja selle veebiversioonis. Veebiversioonis tuleb teade avaldada esiuudisena suletud kommentaariumiga ja püsima esiuudisena vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja valitud ajal ajavahemikul 8.00-19.00. Teade peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride vms lisamaterjalita, teate tekst ei tohi olla väiksem kui muudel esiuudistel. Teate pealkiri ja sisu peab olema järgmine: „Y Y (END X) AVALDAS X X X KOHTA VALEANDMEID. Veebilehed avaldasid xxx artikli pealkirjaga „xxx“, milles Y Y (end X) esitas meediaväljaandele X X X kohta ebaõigeid faktiväiteid. Sellega seoses teatab Y Y (end X), et X X X ei ole võltsinud libadiplomit Y Y (end X) jaoks ning et Y Y ei ole kogu ühiselt soetatud vara X X Xle jätnud ja seejuures ise tühjade kätega jäänud“.
26.Hageja palus kohustada kostjat avaldama kohtuotsuse jõustumisest arvates hiljemalt kahe päeva jooksul oma Facebooki kontol teade ning esitama avaldamise kohta hagejale tõendid. Teade tuleb avaldada kõigile nähtavalt, st nähtavuse piiranguteta, suletud kommentaariumiga ja püsima kostja Facebooki lehel vähemalt 8 tunni jooksul järjest kostja valitud ajal ajavahemikul 8.00-19.00. Teade peab olema valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonide, kommentaaride vms lisamaterjalita. Teate pealkiri ja sisu peab olema järgnev: „Valeväidete ümberlükkamine. Veebilehed avaldasid xxx artikli pealkirjaga „xxx“, mille aluseks olid minu poolt esitatud valeväited X X X kohta. Sellega seoses teatan, et X X X ei ole minu jaoks libadiplomit võltsinud, ma ei ole kogu ühiselt soetatud vara X X Xle jätnud ega ise tühjade kätega jäänud“. Lisaks eelnevale palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja õiglase mittevaralise kahju hüvitise.
27.Hageja nõustus kohtu selgitustega, et väited nagu oleks hageja soovinud kostjalt „ära võtta“ poolte ühised lapsed, algatanud kohtuvaidlusi kibestumise tõttu, hageja on otsustanud „inetumaks minna“ ja kostja mainet kahjustama hakata, on käsitletavad väärtushinnangutena. Väärtushinnangutena on need väited au teotavad ja nende väidete avaldamise eest tuleb kostjalt välja mõista õiglane kahjuhüvitis. Eraldi tuvastushuvi hagejal ei ole.
28.Väide, et kostja jättis hagejale kogu nende ühiselt soetatud vara ja kõndis ise kodunt „praktiliselt tühjade kätega“ minema, on emotsionaalsest sõnastusest hoolimata hinnatav faktiväitena. Sisuliselt väitis kostja, et hagejal ja kostjal oli märkimisväärne ühiselt soetatud vara, mille kostja hageja taunitava survestamise või enda suure lahkuse tulemusena jättis hagejale, kuigi see kuulus pooltele ühiselt. Kostja väitest järeldub, et kostja on oma varast ilma jäänud. Pooltel oli sõlmitud abieluvaraleping, mille kohaselt oli abikaasadel lahusvara vararežiim.
29.Kuna kohus on õigustatult tähelepanu juhtinud asjaolule, et kostja ei saa tagada teate avaldamist ajalehtedes, palus hageja, et kohus kohustaks kostjat tegema ajalehtedele vastavad taotlused ning esitama taotluste tegemise kohta tõendid. See oleks täitemenetluses kontrollitav ja
jõustatav. Samuti palus hageja, et kostja avaldaks vastava teate oma Facebooki lehel, kuna just sealtkaudu on toime pandud ka kogu siinse asja algpõhjuseks olev õigusrikkumine.
30.30.01.2023 seisukohas leidis hageja, et kostjal on võimalik oma tõendamiskoormust täita muul viisil, kui enda vande all ülekuulamist taotledes ning hageja ei andnud nõusolekut kostja vande all ülekuulamiseks. Kostja kinnitas 28.11.2022 vastuses, et ta on sellise sisuga postituse teinud, mida on ajakirjanduses avaldatud. Kostja ei kahetsenud oma tegu, vaid hoopis õigustas oma käitumist. Kostja väited selle kohta, et hageja on kostja suhtes vaenulik, ei vasta tõele. Samuti ei vasta tõele kostja väited, mida ta avaldas seoses suhtlemiskorraga või sellega, et isa ei lubanud lastel kostjaga suhelda.
31.Lastega seonduvad menetlused on kinnised ja seda põhjusel, et ka nende menetluste sisu soovis kostja ajakirjanduse veergudel kajastada. Kostja pöördus xxx juurde, mille tõttu oli vajalik kriminaalmenetluse algatamine kinnise menetluse asjaolude avaldamisega seoses. Kohus on määranud kostjale suhtlemiskorra lastega, kusjuures suhtlemiskorda kostjale lastega nõudis avalduse esitamisel kohtule hageja ehk laste isa. Kostja keeldus lastega kohtumisest ega olnud nõus hagejaga lastega suhtlemist kokku leppima. Kostja süüdistused, et hageja soovis temalt lapsed ära võtta, ei vasta tõele ega saa tõele vastata.
32.Menetluskuludena palus hageja 24.01.2022 taotluses mõista kostjalt välja 3177 eurot. Pärast 24.01.2022 menetluskulude nimekirja esitamist on hagejale tekkinud täiendavad menetluskulud. Hageja tasus apellatsioonkaebuse riigilõivu 665 eurot. Hagejal on tekkinud täiendavad õigusabikulud 2 322 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi hinnaga 180 eurot tunnis. Õigusabi on täiendavalt osutatud 10 h 45 min ja summa on koos käibemaksuga 2 322 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 6164 eurot ja viivise seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
33.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teatas, et tema perekonnanimi on X, muud nimevarianti kostja ei kasuta. Kostja ei ole pöördunud ajakirjanduse poole ega palunud midagi avaldada mistahes kujul ei ajalehe „Õhtuleht“ ning selle online-versiooni veebilehel https://www.ohtuleht.ee/, samuti AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee ja AS Eesti Meedia veebilehel www.elu24.postimees.ee. Ajakirjanduse poole pöördus hageja ning avaldas ise kostja suhtes ebaõigeid faktiväiteid.
34.Hagiavaldusest ei selgu, kuidas ja millega on tõendatud hageja veendumus kes, mil viisil ja millal pöördus ajakirjandusväljaannete poole sooviga avaldada hagejat puudutavaid artikleid. Esmalt pöördus ajakirjanduse poole tõenäoliselt hageja ise kas otse või kasutades kellegi vahendust, avaldas suvalisi väljamõeldud väiteid ja süüdistas ajakirjanduse vahendusel alusetult kostjat. Kostja sõbrad ja lähedased nägid Eesti Ekspressis xxx artiklit ja sõprade-lähedaste rahustamiseks vastas kostja hageja valeväidetele oma Facebooki lehel, millel on ligipääsu piirang vaid valitud sõpradele ja lähedastele. Kostja vastas kinnisel Facebooki lehel ajalehes Eesti Ekspress xxx artiklis avaldatud väidetele. Hageja väide, et kostja avaldas meedias hagejat puudutavaid alusetuid süüdistusi, ebaõigeid faktiväiteid, väärtushinnanguid ja tõele mittevastavaid asjaolusid, ei vasta tõele.
35.Kostja nõustus, et tema sõprade nimekirjas on xxx, kes võttis kostjaga ühendust ning küsis, kas võib kostja Facebooki lehel avaldatud seisukohad avaldada Elu24.ee lehel. Kostja vastas xxx eitavalt ja kirjutas, et kui xxx soovib tema suhtes midagi avaldada, peab kostja seda enne
nägema. Kostja esitab sellekohase kirjavahetuse esimesel võimalusel. Sellest tingimusest ei pidanud xxx kinni ning avaldas kostja teadmata ja temalt nõusolekut saamata artikli väidetega, mille põhjal jäi mulje, nagu oleks kostja ise ajakirjanduse poole pöördunud.
36.Kostja on hageja lahutatud abikaasa. Kostja on enda seltskonnameedias ja viimasel ajal ka televisioonis sageli presenteeriv isik, samuti armastab hageja ennast filmida-salvestadajäädvustada, mistõttu võivad ajakirjanikud ja fotograafid omada hagejast ja kostjast erinevast ajast erinevaid fotosid. Seega on artiklid avaldatud ilma kostja teadmata ja ilma tema nõusolekuta. Koos artiklitega avaldatud fotod pärinevad eelnevast ajaperioodist.
37.Hagi on tõendamata, sest puuduvad tõendid, et ajakirjandusse pöördus kostja, mitte hageja ise või keegi kolmas. Kostja on kohatu kostja. Kui hagejal on hagiavalduses kajastatud artiklite kohta etteheiteid, tuleb esitada kõik või osa nõuded õige kostja vastu, kelleks ei ole Y X.
38.Hagi nõuded ei võimalda hagejal saavutada soovitud eesmärki. Hageja nõue ei ole selle rahuldamise korral täitemenetluses täidetav, sest kostjast ei sõltu ajakirjandusväljaannetega seonduvalt midagi. Kui hageja eesmärk on saada ajakirjanduses avalik artikkel mingite väidete ümberlükkamiseks või kinnitamiseks, saab hageja soovi täita üksnes ajakirjandusväljaanne. Kostjal ei ole puutumust ega seost ühegi hagis märgitud väljaandega. Kostja ei saa isegi jõustunud lahendi põhjal korraldada ühegi ajakirjandusväljaande tööd. Kuna ajakirjanduse väljaanded ei ole menetlusse kaasatud, pole nad kohustatud täitma neid mitte puudutavat kohtulahendit. Jõustunud kohtulahend peab olema reaalselt täidetav. Kostjal ei ole võimalik hageja nõudeid täita, sest kostja ei ole seotud ajakirjandusväljaannetega ning kostjal puudub võimalus nende väljaannete tööd reguleerida või dikteerida.
39.Ükski väide, mille ümberlükkamist hageja nõuab, ei ole sisult ebaõige. Hagi rahuldamise korral oleks kostja kohustatud valetama. Puudub vaidlus selle üle, et hageja ja kostja abielu on lahutatud, poolte suhted ei ole sõbralikud, lahutatud abikaasade varasuhted on lahendamata ning jätkub kohtumenetlus laste hooldusõiguse küsimuses. Kelle kasuks asjad kohtus liiguvad, selgub pärast lõpplahendite jõustumist. Asjade inetuks muutumist tõendab ringkonnakohtu toimiku tõendusmaterjal ja X X suhtes alustatud kriminaalasi. Hagi rahuldava lahendi korral oleks kostja sunnitud avaldama ajakirjandusväljaannetes hagiavalduses toodud vormis, kujul ja viisil ebatõeseid andmeid.
40.Kostja vaidles vastu ka alternatiivsele nõudele. Alternatiivne nõue on ebaselge, arusaamatu ning tingimuslik. TsMS § 320 lg 2 kohaselt on kohtul kohustus rahuldada alternatiivnõue vaid siis, kui kohus esimest nõuet ei rahulda. Tegu ei ole alternatiivse nõudega, vaid kahe eraldiseisva nõudega. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas peaks kohus väärtushinnanguid hindama, kui kostja ei ole väärtushinnanguid avalikkuses avaldanud, vaid on väiteid avaldanud oma kinnisel Facebooki lehel. Kinnisel lehel avaldatud väärtushinnang on kostja individuaalne arusaam ja käsitlus. Pole võimalik otsustada, kas inimese mõtted on õiged või väärad.
41.Väide libadiplomi võltsimise kohta ei ole väärtushinnang, vaid on faktiväide. Hageja on kostjale teadmata koostanud diplomi, millel on hageja enda allkiri. Väidetavalt esitles hageja seda kostjale kui ametlikult väljastatud diplomit. Kostjal puudus kuni hageja kostjat halvustava artikli avaldamiseni teave, et tegemist on hageja enda väljaantud diplomiga. See on kostjale suurem üllatus kui hagejale. Tänaseks on selgunud, et diplomi väljastas hageja, mida kinnitab hageja allkiri diplomil. Eelduslikult on tegemist KarS § 344 lg 1 kvalifitseeritava süüteoga, karistusmääraga rahaline karistus või kuni üheaastase vangistus.
42.Väide, mille kohaselt on hageja andnud kibestumuse tõttu kostja kohtusse, et temalt lapsed ära võtta, on samuti õige faktiväide. Hageja andis kostja kohtusse laste hooldusõiguse küsimuses, mida ta ise avaldas ajakirjanikele. Kohtumenetlus on avalik. Puudub teave, et menetlus oleks vahepeal kinniseks kuulutatud, selle andmed on poolte tahtest sõltumata avalikult leitavad ja kättesaadavad. Vaidlust pole selles, et hageja esitleb ja presenteerib end avaliku elu tegelasena, mistõttu on ajakirjanikud tema ettevõtmistest ja käekäigust huvitatud. End ise avaliku elu tegelasena presenteerival hagejal on meediahuvi suhtes talumise kohustus. Tõele vastab väide, et kostja andis lahutuse sisse ning hageja polnud lahutusega nõus. Seega ei ole tegemist ebaõige faktiväitega. Kuidas saab seda tõest fakti käsitleda kui kostja ebaõiget väärtushinnangut, pole arusaadav.
43.Tõele vastab väide, et kohtus on asjad liikunud kostja kasuks ning hageja on läinud veelgi inetumaks. Hageja esitas kohtusse kostja vastu avalduse laste hooldusõiguse reguleerimiseks. Kohus ei rahuldanud avaldust piisava kiirusega või soovitud kujul, mistõttu hageja pöördus ajakirjandusse ilmselt lootes kohut mõjutada asja soodsaks lahendamiseks.
44.Hagejale tekitatud kahju on tõendamata ja nõue ebaselge. Kostja ei ole ise ajakirjanduse poole pöördunud. Hagiavaldusest ei selgu, millal ja kuidas avaldas kostja ebaõigeid faktiväiteid ja/või ebaõigeid väärtushinnanguid. Hagiavaldusel lisatud artiklite väljatrükkidest ei ole võimalik tuvastada, kas ja milline oli kostja osalus ajakirjandusväljaannetes teabe avaldamisel. Seetõttu puudub alus mittevaralise kahju hüvitamiseks.
45.15.11.2021 seisukohas jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja ei ole ühelegi hagis osundatud meediaväljaandele xxx avaldatud artiklite osas mistahes infot ega kommentaare jaganud. Õhtulehe xxx artikkel baseerub kostja Facebooki postitusel. Delfi ja Postimehe xxx artiklite allikaks on Õhtulehe xxx artikkel. Kostja ei ole andnud Õhtulehele nõusolekut xxx artiklis esitatu avaldamiseks.
46.Kostja Facebooki postituse sisu ei ole hageja tõendanud. Kostja ei eita, et ta esitas enda kinnisel Facebooki lehel kommentaari xxx Eesti Ekspressis ja seejärel Eesti Ekspressi artiklile viidates Õhtulehe ja Postimehe xxx avaldatud artiklitele, kuid ei mäleta täna enam, mida ta sõnasõnalt vastas. Küll aga saab kostja öelda, et xxx avaldasid mitmed üleriigilise levikuga väljaanded, mh Eesti Ekspress, Õhtuleht ja Postimees andmeid selle kohta, justkui oleks kostja esitanud ebaõigeid andmeid talle Kanadas toitumisnõustamisega seoses väljastatud sertifikaadi kohta. Eesti Ekspress pidas seda nii kehtivuse kaotanuks kui üldse mitte kunagi vastava ühingu poolt kostjale väljastatuks ning Postimees libadiplomiks. Kostjat kujutati viidatud artiklites valelikuna.
47.Hageja kasutas xxx meedias ilmunud artikleid ära, esitades samal päeval xxx kell 10:59 oma vandeadvokaadist esindaja Senny Pello vahendusel pooleli olnud laste hooldusõiguse vaidluses kohtule e-kirja, millele lisas artiklite lingid ja hinnangu, pidades artiklitele tuginedes tõendatuks, et kostja on valelik ning kostja hooldusõiguse vaidluses kohtule esitatud asjaolud seetõttu tervikuna ebausaldusväärsed. Samal ajal oli hagejale teada, et tema tõi poolte abielu ajal kõnealuse sertifikaadi kostjale kui kingituse ja sertifikaadil on kostja allkiri. Seega kui Kanada vastav ühing väitis Eesti Ekspressile, et nemad ei ole sertifikaati kostjale väljastanud, pidi selle väljastama mingil põhjusel hageja ise.
48.Kui sertifikaat oli Postimehe hinnangul libadiplom, pidi see asjaolu hagejale teada olema. Hageja on ise oma käitumisega taolisele ajakirjanduslikule järeldusele loa andnud. Kuna hageja püüdis poolte laste hooldusõiguse vaidluses xxx avaldatud artikleid ära kasutada, on iseenesest
õiged või hagejat mitte kahjustavad xxx Õhtulehe, Postimehe ja Delfi d artiklites väidetavalt kostja esitatud väärtushinnangud poolte lahutusele ja hooldusõiguse vaidlusele.
49.Eesti Ekspressi ajakirjanik xxx pöördus seoses xxx artikliga xxx kostja poole märkides, et sertifikaat võib olla kehtetu. Seega ei tekkinud ajakirjandusel äkki huvi kostja isiku ja tegevuse vastu, vaid see huvi tekitati kolmanda isiku poolt. Arvestades, et kostja toitumisnõustajana sellel ajal sisuliselt ei tegelenud ega ole oma tegevust reklaaminud (va kostja aegunud koduleht), ei ole eluliselt usutav, et kostja passiivsel kodulehel teiste diplomite, tunnistuste kõrval olnud ja väidetavalt 2018. aprilliks kehtivuse kaotanud sertifikaat oleks neutraalsele kolmandale isikule kuidagi huvi pakkunud.
50.Seega on kostja hinnangul eluliselt usutav, et hageja püüdis xxx kostjat ajakirjanduses halvustada eesmärgiga mõjutada hooldusõiguse vaidluse kulgu. Kostja kinnisel Facebooki lehel jagatud kommentaar artiklitele on igati kohane isegi juhul, kui eeldada, et kostja Facebooki kommentaar just ajakirjanduses väidetud hinnanguid sisaldas. Kostja Facebooki kommentaar ei tekkinud nö tühjalt kohalt ega olnud esitatud hageja halvustamiseks, vaid esitas vastuväited xxx ajakirjanduses kostja vastu suunatud nö laimukampaaniale.
51.Kostja esitas oma väidete tõendamiseks tõendid. Kostja esitas xxx talle Eesti Ekspressi ajakirjaniku xxx saatud e-kirja. E-kiri tõendab, et xxx sai sertifikaadi kehtetuse osas e-kirja kolmandalt isikult. Samuti tõendab e-kiri, et sertifikaat, millest Eesti Ekspressi xxx artikkel rääkis, oli xxx poolt väidetavalt xxx numbriga xxx kostjale väljastatud sertifikaat. Artiklis peeti kehtetuks ja kostjale mitte väljastatuks nimelt seda sertifikaati.
52.Kostja esitas 01.01.2010 xxx sertifikaadi xx, mis tõendab, et üheks sertifikaadi väljastajaks oli hageja ise, kes on sertifikaadi allkirjastanud. Kui Eesti Ekspressis avaldatud väide, et ühing ei ole kostjale sertifikaati üldse väljastanud ning see on Postimehe sõnul nn libadiplom, on sellega otseselt seotud libadiplomi allkirjastanud hageja. Sertifikaat tõendab väidetavat kostja faktiväidet ehk seda, et hageja väljastas kostjale libadiplomi. Hageja ei ole vaidlustanud Eesti Ekspressis xxx esitatud väiteid selle kohta, et sertifikaati kostjale kunagi ühingu poolt väljastatud ei ole.
53.Kostja esitas hageja esindaja Senny Pello xxx e-kirja Harju Maakohtule poolte laste hooldusõiguse vaidluses. E-kiri tõendab, et hageja soovis xxx artikleid kostja vastu hooldusõiguse vaidluses ära kasutada. Tõend tõendab kostja väidetavate väärtushinnangute kohasust või vähemalt seda, et vastavad kostja väited ei saa hagejat mistahes moel kahjustada. Ekspress ja Õhtuleht on artiklid kostja nõude peale eemaldanud, mistõttu ei ole kostjal võimalik eelnimetatud väljaannete artikleid kohtule esitada
54.Kostja esitas xxx väljaandes Postimees ilmunud artikli „xxx.“ Artikkel tõendab mh Eesti Ekspressi xxx artikli sisu ja seda, et libadiplomi sõnastuse on sertifikaadile andnud hinnanguna Postimees, mitte kostja. Kui eeldada, et xxx artiklites esitatud kostja faktiväited ja/või väärtushinnangud on need, mida xxx artiklites on kajastatud kui kostja väiteid ja hinnanguid, tõendab artikkel, et kostja vastas Postimehe libadiplomi väitele. Kostja tugines teadmisele, et hageja tõi sertifikaadi kostjale ning asjaolule, et Ekspressi xxx artikli kohaselt Kanada ühing eitas, et oleks kunagi kostjale sertifikaati väljastanud. Samuti tugines kostja asjaolule, et hageja on sertifikaadi allkirjastanud.
55.Kostja esitas Õhtulehe xxx artikli, mis tõendab Eesti Ekspressi xxx artikli sisu. Artiklis on märgitud, et kui Eesti Ekspress diplomi asjus Kanadasse pöördus, vastati sealt, et ühing ei ole diplomit väljastanud.
56.28.11.2022 seisukohtades kordas kostja, et ta ei ole ajakirjanduse poole pöördunud ega ajakirjandusele kommentaare jaganud. Hageja oleks pidanud tõendama, et kostja palus sellise artikli teha või andis selleks loa. Kostja avaldas oma nägemuse Facebooki lehel oma sõpradele ajakirjanduses kostja kohta avaldatud valeinfole vastamiseks. Kostja sõprade nimekirjas oli xxx, kes võttis kostjaga ühendust ning küsis, kas võib Facebooki lehel avaldatud seisukohad avaldada Elu24.ee lehel. Kostja vastas xxx eitavalt ja ütles, et kui ta soovib midagi avaldada, peab kostja seda kindlasti enne nägema. Sellest tingimusest ei pidanud xxx kinni ning avaldas kostja teadmata ja nõusolekuta artikli, mille põhjal jäi mulje, nagu oleksin ise ajakirjanduse poole pöördunud.
57.Kostja ei ole avaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Kostja avaldatu vastas tõele. Hageja on kostja kui eksabikaasa ja laste ema suhtes erakordselt vaenulik ning teinud tookord ja teeb käesoleva ajani kõik endast oleneva, et kostja ja laste suhtlus oleks minimaalne. Hageja on taotlenud kostja ja laste suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et suhtlusaeg oleks võimalikult minimaalne. Hageja on pidevalt takistanud kostja ja laste suhtlust, rikkudes esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorda ja jõustunud suhtluskorda. Kostja poeg on kartnud emaga suhelda, kuna isa keelas seda. Kostja ei saa hageja nõudel teha uue postituse informatsiooniga, mis ei vasta tõele.
58.Kostja elab juba uut elu uue elukaaslasega, kellega on ühine laps ja kostja ei soovi, et meedias ega mujal lahataks kostja üle viie aasta tagasi lõppenud suhet hagejaga. Pigem kahjustaks taoline postitus rohkem hagejat ennast ja poolte ühiseid lapsi ning kostjat. Lisaks ei saa ajalehte midagi avaldama kohustada. Hageja nõude muutmiseks 28.10.2022 menetlusdokumendis esitatud viisil kostja nõusolekut ei anna.
KOHTU PÕHJENDUSED
59.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
60.Käesolevas tsiviilasjas tehtud 03.02.2022 Harju Maakohtu otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus 22.04.2022 tühistas varasema maakohtu lahendi ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Tallinna Ringkonnakohus leidis 22.04.2022 otsuses, et hageja esitatud nõuete eelduseks on asjaolu, et kostja on avaldanud andmeid hageja kohta. Nõude rahuldamise eeldusi peab tõendama hageja. Ringkonnakohus nõustus maakohtu selgitusega tavapärase tõendamiskoormuse kohta. Üldreeglina ei pea kostja tõendama, et ta ei ole andmete avaldaja, kuna tegemist on negatiivse asjaoluga, mida ei ole kostjal võimalik tõendada. Maakohus aga ei arvestanud kostja väitega, et viimane on keeldunud andmast ajakirjanikule nõusolekut oma Facebooki lehel avaldatu avaldamiseks ajakirjanduses.
61.Ringkonnakohus leidis, et seda väidet on kostjal võimalik tõendada, mistõttu on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse. Kostja on vastuses hagile väitnud, et tal on olemas tõendid vastuväite tõendamiseks. Ringkonnakohus ühtlasi ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja ei ole tõendanud, et kostja avaldas väiteid meediaväljaandele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud selle kohta esitatud tõendid hindamata. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata ainult põhjusel, et ei olnud tõendatud, kes on meediaväljaandele esitatud andmete
avaldaja, ei olnud kohus tuvastanud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu saadeti asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
62.Asja uuel läbivaatamisel maakohtus on hageja nõuet muutnud. Hageja 27.10.2022 menetlusdokumendist nähtub, et hageja on loobunud algses hagis esitatud alternatiivsest nõudest. Samuti on hageja loobunud nõudest kohustada kostjat ümber lükkama väited „xxx“ ning „xxx“. Samuti on hageja loobunud nõudest kohustada kostjat esitama hagiavalduses toodud kujul ümberlükkav teade AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee.
63.Nõuetest loobumine tuleb kohtul vastu võtta ning loobutud nõude osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Nõudest loobumiseks ei ole kostja nõusolek vajalik. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
64.Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi. Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest, tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12). Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis, kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 32-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis.
65.Kohus võtab vastu hageja loobumise alternatiivsest nõudest, nõudest kohustada kostjat ümber lükkama väited „xxx“ ning „xxx“ ning nõudest kohustada kostjat esitama hagiavalduses toodud kujul ümberlükkav teade AS Ekspress Meedia veebilehel www.publik.delfi.ee. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas asjas.
66.Algses hagiavalduses nõudis hageja, et kostjat kohustataks esitama hagiavalduses märgitud kujul ümberlükkavad teated veebiväljaannetes Õhtuleht ning elu24.ee. Samade nõuete juurde täpsustatud kujul jäi hageja ka 27.10.2022 menetlusdokumendis. Arvestades kohtu selgitusi, muutis hageja nõuet viisil, kus ta palus kostjat kohustada esitama meediaväljaannetele taotlused teadete avaldamiseks ning tõendid taotluste esitamise kohta hagejale. Samuti esitas hageja täiendava nõudena nõude kohustada kostjat avaldama hageja soovitud viisil teade oma Facebooki kontol. Kostja vaidles hageja nõuete muutmisele vastu.
67.TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 näeb ette, et kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
68.Kohus annab nõusoleku hagi muutmiseks 27.10.2022 menetlusdokumendi punktis 1 esitatud hagi nõude osas. Kohus leiab, et muudetud nõuet on võimalik säästlikumalt menetleda ning nõude muutmisel on hageja vähemalt osaliselt lähtunud kohtu selgitustest. Kohus ei anna aga nõusolekut hagi täiendamiseks uue nõudega, mis on toodud 27.10.2022 menetlusdokumendi punktis 2. Tegemist on nõudega, mida hageja ei esitanud algses hagiavalduses ning hageja ei ole välja toonud selle nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk seda, millal ja kellele kostja milliseid väiteid on Facebooki lehel avaldas. Sellisel viisil hagi muutmisega nõustumine tähendaks menetluse venimist, sest kohus peaks hagejale selgitama vajadust esile tuua ja tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostjale omakorda andma võimaluse nõudele vastata. Kostja ei andnud nõusolekut hagi muutmiseks ning uue nõude esitamisega ei nõustu ka kohus.
69.Sisulise vaidluse osas ei vaidle pooled selle üle, et meediaväljaanded „Õhtuleht“, elu24.ee ja Delfi avaldasid xxx hageja viidatud artiklid, milles tsiteeriti kostjat. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja esindaja taotlusel eemaldas väljaanne „Õhtuleht“ oma portaalist xxx artikli.
70.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab esitama meediaväljaannetele „Õhtuleht“ ja „Postimees“ hageja soovitud sõnastuses teate kahe hageja hinnangul ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks ning kas kostja peab hüvitama hagejale mittevaralise kahju.
71.Hageja leidis, et kostja avaldas artiklites tema kohta kaks ebaõiget faktiväidet. Kostja avaldas ebaõigesti, et hageja on tema jaoks diplomit võltsinud. Kostja on avaldanud ebaõigesti, et kostja jättis kogu ühiselt soetatud vara hagejale ning lahkus tühjade kätega. Nende faktiväidete tõendamiseks ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja esitas väiteid meediaväljaandele. Kostja avaldas ebakohase väärtushinnanguna, et hageja algatas kohtuvaidluse kostja vastu lahutusest tulenevast kibestumisest ja soovib temalt lapsed ära võtta. Kostja avaldas ebakohase väärtushinnanguna, et kohtus on asjad liikunud kostja kasuks ja sellega seoses on hageja otsustanud veel inetumaks minna ja kostja mainet avalikult kahjustama hakata. Hageja algatas kohtuvaidluse seetõttu, et kostja püüdis hagejalt ära võtta võimaluse lapsi ise kasvatada. Hageja ei soovinud kostjalt lapsi ära võtta, kuid kostja nõudis hooldusõigust endale.
72.Avaldatuga on kostja teotanud hageja au, rikkunud tema mainet ja põhjustanud mittevaralise kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Hageja mainest sõlmitavad temaga seotud töösuhted, kuivõrd hageja hea nimi ja maine omavad olulist rolli tema suhetes klientidega. Seega hageja on sunnitud klientidega suheldes taluma piinlikkusetunnet. Kostja avaldas valeväiteid väga suurele hulgale inimestele. Kostja kinnitas ise, et ta avaldas neid väited oma Facebooki kontol ja järelikult on tegu kostja sõnadega.
73.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et ta ei ole ajakirjandusel palunud midagi avaldada. Ajakirjanduse poole pöördus hageja ise Eesti Ekspressi vahendusel. Kostja lükkas ajalehes ilmunud väited ümber oma kinnisel Facebooki lehel, kuigi väitis, et ta ei mäleta enam täpselt postituse sisu. Kostja Facebooki sõprade hulgas oli xxx, kes soovis kostja avaldatut avaldada elu24.ee lehel, kuid kostja keeldus sellest. Väited avaldati kostja teadmata ja temalt nõusolekut saamata. Lisaks ei saa soovitud kujul kostja hageja nõuet täita, vaid seda saab teha ainult ajakirjandusväljaanne. Diplomit on võltsinud hageja ise, sest sellel on hageja allkiri ja diplomi esitas kostjale hageja. Ainult tänu hagejale võis Eesti Ekspress pöörduda diplomi väljastaja poole. Hageja andis ise kostja kohtusse laste hooldusõiguse vaidluses ega nõustunud lahutusega. Kuna kohus avaldust piisavalt kiiresti ei lahendanud, pöördus hageja ajakirjanduse poole. Lisaks saatis hageja esindaja vaidlusalused artiklid kohtule selleks, et mõjutada hooldusõiguse vaidlust endale kasulikul moel.
74.Kohus leiab vaidluse lahendamisel, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et temale omistatud laused avaldati meediaväljaannetes ilma tema nõusolekuta. Kuna kostja ei ole seda tõendanud, saab teda pidada isikuks, kes avaldas andmeid meediaväljaande vahendusel. Kostja ei ole ka tõendanud, et hagis ebaõigeteks peetud faktiväited oleksid tõele vastavad. Vaatamata eeltoodule ei pea kohus võimalikuks rahuldada hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.
75.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
76.VÕS § 1047 lg 6 järgi võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Eeltoodust lähtuvalt näeb seadus ebaõigete andmete avaldamisel korral ühekordse õiguskaitsevahendi kasutamise. Kannatanu saab nõuda kas ümberlükkamist või parandamist ning parandamiseks saab lugeda ka ebaõigete andmete kustutamist või nende avaldamise lõpetamist.
77.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi saab kannatanu nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati (RK TKo 2-17-17140, p 11, 2-19-2709 p 15, 3-2-1-140-14, p 14). Järelikult ei saa kannatanu ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda omal äranägemisel uutel viisidel, mis ei ole varasema avaldamisega analoogilised või ületavad mahult, sisult ja ulatuselt varasemat avaldamist.
78.Riigikohus on samuti leidnud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist meediaväljaande ees (RK TKo 2-17-17140, p 11, 3-2-1-166-12, p 13). Järelikult isik, kes midagi meedia kaudu avaldas, vastutab avaldatu eest.
79.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et väljaandes „Õhtuleht“ ilmus xxx artikkel pealkirjaga „xxx“ (toimiku lk 8-9). Artiklis oli viidatud väljaande „Eesti Ekspress“ xxx uudisele. Õhtulehe artikli kohaselt oli Eesti Ekspressi artiklis väidetud, et kostja 01.01.2010 Kanada ühingult xxx sertifikaat xxx tegutsemiseks kehtis vaid tingimusel, et seda on uuendatud. Kui Ekspress kostja diplomi asjus Kanadasse pöördus, vastas doktor xxx, et ühing ei ole sellist paberit väljastanud.
80.Järgnevalt on väljaandes „Õhtuleht“ otseselt tsiteeritud kostjat, kes on avaldanud: „xxx“.
81.Kohus leiab, et kuna artiklis on otseselt tsiteeritud kostjat, saab kostjat pidada meediaväljaande kaudu väidete avaldajaks. Artiklist võib järeldada, et kostjaga on ühendust võetud ning ta on meediaväljaandele avaldanud kommentaari, mille viimane on lisanud artiklile.
82.Portaalis Delfi ilmus xxx samuti artikkel „xxx“ (toimiku lk 10), kus oli lisaks väljaandes „Õhtuleht“ avaldatule märgitud kostja tsitaadina: „xxx“. Ka antud osas võib järeldada, et kostja on avaldanud ise väiteid meediaväljaandele.
83.Portaalis elu24.ee ilmunud artiklis „xxx“ (toimiku lk 11-12) on märgitud, et kostja oli andnud
vastuse Õhtulehele. Edasi on tsiteeritud samu varasemalt avaldatud kostja lauseid. Portaalis elu24.ee ilmunu artiklis ei ole märgitud, et kostjale omistatud laused oleksid olnud pärit kostja Facebooki lehel tehtud postitusest. Portaalis elu24.ee ilmunud artiklis (toimiku lk 75) „xxx“ viimases lõigus on märgitud, et Eesti Ekspress märkas kostja veebileheküljel olevat diplomit, millega kostja tõestas kuulumist maailmatasemele, ent mis pole asjakohane.
84.Kostja esitas kohtule väljaande „Eesti Ekspress“ ajakirjaniku xxx e-kirja xxx (toimiku lk 72) kostjale. E-kirjas on ajakirjanik märkinud, et talle on teada informatsioon, et kostjale väljastatud sertifikaat ei kehti. Ajakirjanik on saatnud oma telefoninumbri ning teatanud, et soovib selle kohta esitada küsimusi.
85.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates ei saa kohus teha muud järeldust, kui et ajakirjanikud pöördusid kostja poole kommentaari saamiseks ning kostja on need kommentaarid ise vabatahtlikult ajakirjandusväljaandele andnud. Kostja on väitnud, et Elu24.ee toimetaja xxx avaldas ilma tema nõusolekul Facebooki kinnises grupis avaldatud postituse, kuid neid väiteid ei ole kostja millegagi tõendanud. Üheski artiklis ei ole viidatud kostja Facebooki lehe postitusele. Elu24.ee artikkel on ilmunud pärast väljaande „Õhtuleht“ artiklit ning viitab sellele. Seega ei saa kohus lugeda usutavaks, et esimeseks kostja väidete avaldajaks oli tema Facebooki sõbralistis olnud portaali elu24.ee toimetaja. Seda, et kostja vastava postituse üldse tegi ja millise sisuga see oli, ei ole kostja samuti ühegi tõendiga tõendanud.
86.28.09.2022 pöördumises selgitas kohus (toimiku lk 116) kostjale, et kui kostja enda väidete kohaselt keelas ajakirjandusväljaandel väidete avaldamist, tuleb tal seda tõendada. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tõendite kogumist kohtu abil, tuleb tal põhistada, miks tal endal ei olnud võimalik soovitud tõendeid esitada. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja täiendavaid tõendeid ega tõendite kogumise taotlusi. Kohus leiab, et kostja väidetud asjaolude tõendamine oleks kostjal olnud võimalik. Kostja Facebooki leht ja selles avaldatu on kostja kontrolli all. Kostjal oleks olnud võimalik esitada kohtule ajakirjanike pöördumisi ja nende vastuseid või taotleda ajakirjandusväljaannetelt vajalike tõendite väljanõudmist, kui kostjal endal ei oleks õnnestunud neid tõendeid saada. Kuna kostja ei ole oma väiteid tõendanud, tuleb kostjat pidada vaidlusaluste väidete avaldajaks meediaväljaande kaudu.
87.Hageja pidas ebaõigeks faktiväiteks väidet, et hageja on kostja jaoks diplomit võltsinud. Käesolevas asjas ei vaidle pooled sisuliselt selle üle, et diplom osutus võltsituks. Kostja esitas kohtule foto sertifikaadist (toimiku lk 73), millel oli hageja allkiri. Ainuüksi hageja allkirjast sertifikaadil ei saa kohus järeldada, et dokumendi võltsis nimelt hageja. Seega on kostja avaldanud hageja suhtes ebaõige väite, et diplom on võltsitud. Kohus iseenesest nõustub hagejaga, et tegemist oli hageja au teotava faktiväitega, sest dokumendi võltsimine ei kuulu tavapäraselt mõistlikult ja ausalt käituva isiku tegude hulka.
88.Hageja pidas ebaõigeks faktiväiteks kostja väidet, et xxx. Väite avaldanud kostjal oleks tulnud tõendada, et hagejal ja kostjal oli ühiselt soetatud vara, mille kostja jättis hagejale. Neid asjaolusid ei ole kostja tõendanud, mistõttu on tegemist ebaõige faktiväitega. Küll aga ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist oleks olnud hageja au teotava faktiväitega. Asjaolu, kuidas pooled pärast abielu jaotavad ühise vara või kellele see jääb, on oma olemuselt neutraalne asjaolu, mis ei saa sõltumata vara olemasolust, puudumisest või suurusest kellegi au teotada.
89.Hageja pidas ebakohaseks väärtushinnanguks kostja lauset: „xxx“. Kohus ei ole erinevalt
hageja 27.10.2022 menetlusdokumendis väidetust viidanud sellele, et kahte hagiavalduses vaidlustatud lauset saaks tervikuna pidada väärtushinnanguteks. Kohus on juhtinud hageja tähelepanu vajadusele eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid.
90.Eelmärgitud lauses on kohtu hinnangul põimunud faktiväited ja hinnangud. Lauseosa „xxx“ kujutab endast hinnangut. Kostja on avaldanud hinnangu, et hageja alustas uut kohtuvaidlust tema suhtes kibestumuse tõttu. Lauseosas „xxx“ kujutab esimene osa endast hinnangut hageja käitumisele ja teine osa faktiväidet. Asjaolu üle, et kohtuvaidluse laste hooldusõiguse üle algatas hageja, pooled ei vaidle. Lause viimast osa „xxx“ võib kohtu arvates antud vaidluse puhul pigem pidada hinnanguks kui faktiväiteks. Olukorras, kus pooled vaidlevad kohtus laste hooldusõiguse üle, võib õigusharidust mitteomavale vanemale tunduda, et tema otsustusõiguse piiramine laste üle kujutab endast laste äravõtmist. Seda, mille üle pooled tegelikult kohtus vaidlevad, ei ole käesolevas asjas tõendanud kumbki pool.
91.Kogumis leiab kohus, et kuigi kostja on eelviidatud lauses avaldanud hinnanguid ja faktiväiteid, ei ole faktiväide ebaõige ning hinnanguid ei saa pidada ebakohasteks. Omavahelistes isiklikes suhetes võis kostja eeldada ja loota vaidluste lahendamist kokkuleppel ja ilma kohtus käimata, mistõttu ei saa pidada ebakohasteks hinnanguid, mida ta hageja käitumisele kohtuvaidluse algatamisel andis. Kostja hinnangud ei ole au teotavad, sest neil puudub Eesti kultuuriruumis otseselt halvustav tähendus. Kohtuvaidluse alustamine võib õigusharidust mitteomavale isikule olla sedavõrd häiriv, et ta võrdleb olukorda sõjaga, kuid otseselt ei ole see hagejat halvustav. Hinnang, et keegi on lahutuse tõttu kibestunud, ei ole samuti otseselt halvustava tähendusega.
92.Hageja pidas ebakohaseks väärtushinnanguks kostja lauset „xxx“. Kohus leiab, et ka selles lauses on põimunud väärtushinnangud kaudse faktiväitega. Lause osas „xxx“ on kostja andnud oma hinnangu kohtuvaidluse käigule. Sõltumata sellest, kas faktiliselt on kohtuvaidluses tehtud mõni otsustus kostja kasuks või mitte, võis kostja kohtuvaidluse sisule sellise subjektiivse hinnangu anda ning kohtu arvates ei saa sellist subjektiivset hinnangut pidada hageja au teotavaks. Hinnang ei puuduta hagejat, vaid kohtuvaidluse kulgemist. Lauseosas „xxx“ on kostja andnud hinnangu hageja tegevusele, mida ta pidas taunitavaks. Kostja on selliseks taunitavaks tegevuseks pidanud enda maine avalikku kahjustamist. Seejuures ei ole kostja avaldanud, millise tegevusega täpselt hageja kostja mainet kahjustas, kuid järeldada võib, et kostjale on teada asjaolud, mis võimaldasid sellise kaudse väite avaldamist.
93.Kostja on välja toonud, et vaidlusalusel sertifikaadil oli hageja allkiri. Kostja on tõendanud, et ajakirjanik pöördus tema poole küsimusega sertifikaadi kehtivuse kohta. Kostja on kohtu hinnangul eluliselt usutavalt põhistanud, miks tema arvates võis ajakirjanik saada teabe sertifikaadi võimalikust kehtetusest hagejalt. Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et xxx on hageja esindaja Senny Pello saatnud kohtule tsiviilasjas nr xxx e-kirja (toimiku lk 74). E-kirjas on leitud, et kuna kostja on avalikkust petnud, esitlenud end kui sertifitseeritud toitumisnõustajat, kuigi sertifikaat ei ole kehtiv, on ta püüdnud kohut eksitada. E-kirjale olid lisatud lingid vaidlusaluste artiklitega. Seega on iseenesest õige kostja väide, et hageja asus oma esindaja kaudu hageja mainet kahjustama. Artiklid sertifikaadi võltsimisest kahjustasid kostja mainet ning kohtule laste hooldusvaidluses saadetud kirjadega üritas hageja samuti kostja mainet kahjustada. Seda, et kohtuvaidlus oleks kuulutatud kinniseks, ei ole hageja tõendanud.
94.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Kostja on ebaõigesti avaldanud, et diplomi võltsis hageja ja poolte ühine vara jäi hagejale. Sellele vaatamata ei saa kohus hageja ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõuet
rahuldada. Esmalt osundab kohus, et selgitas hagejale 28.09.2022 pöördumises (toimiku lk 116), et tema nõue ei ole esitatud kujul sundtäidetav, sest kostja ei saa objektiivselt tagada, et ümberlükkav teade oleks esiuudisena avaldatud vähemalt 8 tunni jooksul ilma kommenteerimise võimaluseta. Vaatamata kohtu selgitustele ja nõude osalisele korrigeerimisele jäi hageja sisuliselt oma nõude juurde.
95.Kohus on juba selgitanud, et ebaõigete andmete ümberlükkamisel saab nõuda ümberlükkavate andmete avaldamist vaid samas ulatuses ja vormis nagu avaldati ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole tõendanud, et tema vaidlustatud kaks faktiväidet oleksid olnud avaldatud ajalehtede „Õhtuleht“ ja „Postimees“ paber- ning veebiversioonis. Kohtule on esitatud üksnes veebiuudised. Hageja ei ole ühelgi viisil tõendanud, et tegemist oleks olnud artiklitega, mis oleksid olnud avaldatud ajavahemikul 08.00 kuni 19.00 väljaannete esiuudistena, ilma kommentaarideta või muude materjalideta. Seega ei ole hageja tõendanud, et tema ümberlükkamise nõue on kooskõlas sellega, mida avaldati.
96.Lisaks ei saa vaatamata kõigele hageja nõuda kostjalt, et viimase teate alusel oleks hageja soovitud tekst avaldatud ajakirjandusväljaannete esilehel, esiuudiste hulgas ja hageja soovitud ajavahemikul. Seda, mis üldse omab uudisväärtust ja milline on uudise olulisus, otsustab ajakirjandusväljaande toimetus. Ajakirjandusväljaande toimetusvabadusse ei saa kostja sekkuda. Esiuudiseid ei saa osta. Ajakirjandusväljaandelt ei saa keegi nõuda millegi avaldamist nimelt uudistena ja nimelt esilehel kellegi soovitud ulatuses ja ajal. Järelikult ei ole hageja endiselt esitanud sundtäidetavat nõuet.
97.Samuti on hageja ise kinnitanud, et ajalehes „Õhtuleht“ ilmunud artikkel on eemaldatud. Järelikult on ebaõiged andmed juba sisuliselt parandatud ehk kustutatud. Kohus leiab, et seega on sisuliselt hageja nõue täidetud. Seadus ei näe ette, et kord juba kustutatud või parandatud andmeid peaks mitu korda ümber lükkama.
98.Hageja on 27.10.2022 nõudes soovinud enda koostatud teate avaldamist nii „Õhtulehes“ kui ka ajalehes „Postimees“, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja ei ole ise väitnud ega tõendanud, et vaidlusaluseid lauseid oleks kunagi avaldatud väljaandes „Postimees“. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega artikli, mis ilmus veebiportaalis Elu24.ee (toimiku lk 11-12). Antud väljaandes ilmunud artiklis aga ei olnud avaldatud kostja lauseid diplomi võltsimise ja ühiselt soetatud vara hagejale jätmise kohta. Kuna hageja ei ole tõendanud, et väljaandes „Postimees“ oleksid kunagi olnud avaldatud kostja laused, milliste ümberlükkamist ta soovib, ei saa hageja nõuda, et kostja taotleks selles väljaandes ümberlükkava teate avaldamist. Eeltoodut kokku võttes ei rahulda kohus hageja andmete ümberlükkamise nõuet.
99.Kohus leiab, et ka hageja mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuigi kostja avaldas hageja suhtes ühe au teotava faktiväite, ei ole kohtu arvates ainult selle avaldamine piisav mittevaralise kahju nõude rahuldamiseks. VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Poolte omavahelisi suhteid ja rikkumise raskust arvestades ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt ühe au teotava faktiväite avaldamise eest välja rahalise hüvitise. Rikkumise raskus, samuti muud asjaolud seda ei õigusta. Kostja väiteid sisaldanud artikkel on eemaldatud ning hageja ei ole vaatamata kohtu 01.11.2021 ja 28.09.2022 selgitustele tõendanud asjaolusid, milliste esinemisega ta mittevaralise kahju nõude sidus. Hageja ei ole tõendanud hagiavalduses väidetud erakorralisi asjaolusid, mis tema arvates toovad kaasa vajaduse mõista kostjalt välja mittevaralise kahju rahaline hüvitis. Hageja ei ole tõendanud, kui kaua oli vaidlusalune artikkel ajalehes „Õhtuleht“ tegelikult avaldatud, kui
paljude inimesteni avaldatud teave jõudis ja kuidas on avaldatu tegelikult hageja tööalaseid või muid suhtes
100.Hageja ja kostja näol on tegemist isikutega, kellel on ühised lapsed. Vanemate omavahelises suhtluses oleks olnud mõistlik lahendada vaidlus kokkuleppe teel ilma pikaajalise kohtuvaidluse ning rahaliste nõuete esitamiseta. Mõistlikuks ei saa lugeda hageja 27.10.2022 kompromissettepanekut, milles hageja nõudis kostjalt sisuliselt hagi nõude rahuldamist. Kohus leiab, et poolte omavahelistes suhetes on piisavaks hageja õigusi taastavaks meetmeks kohtu hinnang avaldatule. Vanemate omavaheliste vaidluste lahendamine rahaliste hüvitiste väljamõistmise teel ei ole laste huvides. Laste huvides on vanemate omavahelised mõistlikud suhted, mis arvestavad teise-teise arvamusi ning võimaldaksid edaspidi erimeelsusi lahendada ilma kohtu abita. Eeltoodut kokku võttes jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
101.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 2 ja 4 järgi jäävad hageja kanda ka need menetluskulud, mis seonduvad loobutud nõuetega ja nõudega, mida kohus menetlusse ei võtnud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja ei esitanud kohtule taotlust enda menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks, ei määra kohus kindlaks kostjale rahaliselt hüvitatavaid menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.