Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Edasiskaebamise kord
Menetlusosalised ja nende esindajad
Pärnu Maakohus Leanika Tamm Jaanika Juurik 16. veebruar 2023, Pärnu kohtumaja, kell 16.00 2-22-18694 A.K. maksejõuetusavaldus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks Pankroti väljakuulutamine, kohustusest vabastamise menetluse algatamine, usaldusisiku määramine. Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Pärnu Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule Võlgnik: A.K., ik xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxx, epost xxxxxxxxxx Usaldusisik: Pankrotihaldur Andrus Õnnik,
RESOLUTSIOON
Kuulutada välja A.K. (K., ik xxxxxxxxxx) pankrot 16.02.2023 kell 16.00. Algatada võlgnik A.K. (K., ik xxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Nimetada võlgniku A.K. pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected] pankrotihalduritunnistus nr 36, välja antud 22.06.2004). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 16. veebruaril 2024. Pankrotihalduril tuleb koostada 10 päeva jooksul kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06. märts 2023 kell 15.00 (Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja, Rüütli tn 19, I korrus, saal nr 1), kuhu kutsuda võlgnik ja usaldusisik. Võlgniku osalemine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul on kohustuslik. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas
2-22-18694 need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
9.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).
10.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg).
11.Jätta menetluskulud võlgniku kanda.
11.1.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot.
11.2.Anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks xxxxxxxxxxx euro ja lisanduva käibemaksu xxxxxxxxxxx euro ulatuses, kokku summas xxxxxxxxxxx eurot ning maksta see välja riigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX).
11.3.Jätta usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (sh 20% käibemaks xxxxxxxxxxx eurot) võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (OÜ Pärnu Pinker Albert, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX).
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
13.Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.K. esitas 13.12.2022 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse ja 01.01.2023 kõrvaldas avalduses esinenud puudused. Maksejõuetusavalduse kohaselt palub A.K. algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgniku selgituse kohaselt sattus makseraskustesse sest kui ta veel xxxxxxxxxxx-s tööl käis, siis paljud tuttavad suutsid pähe määrida, et ta enda nimele laene võtaks või käendajaks hakkaks firmale. Kõik lubasid, et maksavad ausalt raha tagasi, et probleeme ei ole. Alguses maksidki natuke, kuid varsti kadusid kõik ära. Võlgnik küll proovisin enda töötasudest neid maksta aga ei suutnud üksinda lõplikult neid maksta. Kui ta selle töö kaotas, siis see oli ainult aja küsimus kui kõik kokku variseb. Ja nii läkski. Tasus viimase hetkeni ja kõikidest vahenditest laenumakseid. Viimases hädas pöördus OÜ HUGO poole, sai kaks tundi tasuta õigusabi. Sealt soovitati võimalikult kiiresti pöörduda kohtusse. Kuna on saanud ametlikult tööle, siis soovib oma võlgnevused tasuda. Kuna võlgnevused suurenevad igapäevaselt, siis palub, et kohus peataks võlgnevuste suurenemise ja võimalusel neid vähendada kasvõi täitemenetluste osas. Täiendavalt näeb, et tasub 350,00 – 400,00 eurot ühes kuus võlgnevuste katteks ja saab nii palju, kui see tänases olukorras võimalik on, vähegi inimväärset elu edasi elada. Ei soovi pankrotti vaid soovin kohtu abi võlgnevuste ümberkujundamiseks. Hetkel läheb suur osa töötasust kohtutäiturile ja kuna võlgnevused suurenevad igapäevaselt, siis hetke olukorras sellest ilma kohtu abita välja tulla tundub võimatu ja lootusetu. Sellepärast palub kohtu abi võlgnevuste ümberkujundamisel. Pankroti väljakuulutamine ei ole võlgniku hinnangul lahendus ja samas ka selleks puudub põhjus. On 2/4
2-22-18694 alati teinud kõik selleks, et oma võlgnevused tasuda. Hetkel on täitemenetluste tasu väga suur ja jooksvalt võlgnevused suurenevad. Soovib kasutada kõiki võimalusi, mis seadus võimaldab, et võlgnevused ümber kujundada ja need aja jooksul tasuda.
2.Pankrotihaldur Andrus Õnnik esitas 04.01.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Võlgnik 04.01.2023 kinnitas, et nõustub kohtu välja pakutud usaldusisikuga.
3.Kohus võttis 06.01.2023 A.K. avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku A.K. usaldusisikuks kuni pankroti väljakuulutamiseni kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku.
4.Usaldusisik esitas 01.02.2023 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 17 lg 2 sätestatud hinnangu. 4.1 Üldised asjaolud. Usaldusisik tõi välja, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik aastatel 2019- 2023 saanud tulu järgmiselt:
kokku bruto 9 712,04 € kuu keskmine 809 €, neto 724€/kuus
kokku bruto 11 510,17 € kuu keskmine xxxxxxxxxxx9 €, neto 840€/kuus 2021* kokku bruto 9 519,51 € kuu keskmine 793 €, neto 670€/kuus
kokku bruto 14 280,43 € kuu keskmine 1 190 € neto 1037€/kuus *2021.a. brutosissetulekust oli töötasu 4644,31 €, II samba osakute summa 2 817,86€ ning jaanuar-mai Töötukassast saadud töötutoetus kokku 2057,34€. Usaldusisikule on pankade poolt esitatud kontode väljavõtted alates 01.01.2020 Kontode väljavõtetest nähtub, et: Laene/liisingut oli võlgnik võtnud juba enne 2020 aastat, sh TF Bank p.l.c, Inbank AS, Esto AS, Lumonor Liising AS, LHV Finance AS Jaanuaris 2020 tasus ta oma kontolt laenude tagasimakseid 850,96€. Märtsis 2020 laekus tema kontole sissetulekuna 911,59€ ( töötasu, TVT ja sostsiaaltoetus), laenumakseteks kulus 883,09€. Detsembris 2020 laekus sissetulekuna kontole 743,02€ ja laenude tagasimakseteks kulus xxxxxxxxxxxx€. Eriti aktiivselt hakkas võlgnik laene võtma alates juunist 2020, kui 7 kuu jooksul laekus viiest laenufirmast kaheksa maksega ca 12 000 €. Uute laenude arvelt tegi võlgnik makseid R.L.ele ( venna elukaaslane ja äripartner), vähemal määral teistele eraisikutele ning oma laenude tagasimakseteks. Vaadeldud perioodil tegi võlgnik R.L.ele erinevate selgitustega makseid vähemalt ca 15 780€ ulatuses. Samal perioodil tegi R.L. võlgnikule tagasikandeid ca 8250€ ulatuses, st ca 7530€ võrra vähem. A.K. peab oma maksejõuetuse põhjuseks seda, et võttis tuttavate jaoks omal nimel laene või käendas teistele isikutele kuuluva firma laene. Tuttavad lubasid, et maksavad raha ausalt tagasi. Algul natuke maksidki, kuid varsti kadusid kõik ära. Oma töötasudest ei suutnud ta laene tasuda. Samuti on tekkinud tal küsimus, kuidas talle üldse laene anti ja käendustega nõustuti, ilma et oleks temalt isegi panga väljavõtet küsitud. Võlgniku sõnul on ettevõtted ja isikud, kelle laene käendas või kelle jaoks laene võttis, tänaseks sisuliselt pankrotis. Võlgniku poolt antud käenduste algsete asjaolude kohta usaldusisikule täpsemaid andmeid pole esitatud, kuna on edastatud käenduste alusel tehtud kohtulahendid. Kogutud andmetele tuginedes saab järeldada, et võlgnik ja R.L. käendasid Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx, kohustusi. Käesoleval ajal on Xxxxxxxxxxx OÜ ainuomanik ja ainuke juhatuse liige võlgniku vend A. K.. Kuni 14.10.2022 oktoobrini olid ühingu omanikeks ja juhatuse liikmeteks A. K. ja R.L.. Ühingul on alates juunist 2021 maksuvõlg summas 4921,71€. 3/4
2-22-18694 Esitamata on 2021.a. majandusaasta aruanne. Alates 2022 aasta kolmandast kvartalist käivet deklareeritud ei ole. Usaldusisikule on võlgnik teatanud, et laene võttis ta R.L.e ja oma venna A. K. ́i soovil. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et ta on korduval kontole laekunud laenusummad koheselt suuremas ulatuses R.L.ele üle kandnud. Selgituses on peamiselt kas „ük“ või “ülekanne“. Usaldusisiku poolt vaadeldud viimase 3 aasta jooksul on võlgnik R.L.ele kandnud ca 7530€ rohkem, kui R.L. talle tagasikandeid on teinud. Avalikest andmetest on nähtav, et R.L.e suhtes on algatatud täiteasju ja alates novembrist 2021 on välja kuulutatud enampakkumisi talle kuulunud Xxxxxxxxxxx OÜ ja Sander Grupp OÜ osakute müügiks. A. K. ́ile laenude üleandmise ja võimalike tagasisaamiste osas tõendid puuduvad. Kokkuvõtteks: Võlgniku kohustused ületasid tema maksevõimet juba 2020 aasta alguses, kui laenude tagasimaksed moodustasid 97% tema netosissetulekust. Samal ajal jätkas ta aktiivselt uute laenude võtmist peamiselt teise isiku tarbeks ( R.L.), kuid ka oma varasemate kohustuste tasumiseks. Alates 2021 aasta algusest asusid võlausaldajad selleks ajaks tekkinud võlgu sisse nõudma ning kohtulahendid tehti alates juunist 2021. Võlgnik osales aktiivselt maksekäsu kiirmenetlustes ja hagimenetlustes ning ning teadaolevast 10-st kohtuasjast 9-l on sõlmitud võlausaldajatega võlgnevuste tasumiseks kohtulikud kokkulepped. Ajavahemikul 17.06.202114.03.2022 sõlmitud kokkulepete alusel oli võlgnik võtnud kohustuse tasuda igakuiselt graafikujärgseid makseid kokku 1571,70€. 4.2 Hinnang võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta. A.K. ́i teadaolevad kohustused kokku on 66 846,26 €, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest ca 61 660 € on põhiosa nõuded ja ca 5 189 kõrvalnõuded. Nõuetest 34 504,50€ võlgniku ainukohustused ja 32 341,76€ solidaarkohustused. Võlgnikul teadaolevalt turuväärtust omav vara puudub. Tema töölepingust tulenev sisetulek on arvestuslikult 1320€ ( Kuus on 15 tööpäeva x 8h tööpäevas = 120h/kuu. 120h x 11,00 eur/h = 1320 eurot. Kokkuleppel tööandjaga kolm nädalat tööl ja nädal kodus). Töötasule lisandub töövõimetoetus 277€/kuus, ehk kokku arvestuslik sissetulek 1597€/kuus. Detsembris 2022 laekus töötasuna 1833,16€, kuna võlgnikul oli võimalus teha lisatööd. Samas sõlmiti tööleping alles 07.11.2022 ning katseaeg lõppeb 07.03.2023. Tagasivõitmise võimalused: Võlgnik on viimase 3 aasta jooksul võõrandanud oma isale : 1) 31.07.2020 lepinguga korteriomandi registriosa nr 1926236, asukohaga Xxxxxxxxxxx, eriomandi ese eluruum nr 2, hinnaga 1000,00€; 2) 15.12.2020 sõiduauto Ford Mondeo, 2012 vl; 3) 16.12.2020 sõiduauto Ford Mondeo Turnier, 2002 vl ja 4) 17.12.2020 mootorratta Kawazaki , 19xxxxxxxxxxx vl Võlgnik on selgitanud, et tema nimel oli isa korter ja sõidukid, mis läks isa nimele tagasi, kui isa sai oma võlgnevused tasutud. Käesoleval hetkel on ebaselge, kas ja mis ulatuses võib olla tegemist tagasivõidetavate tehingutega. Samuti pole käesoleval ajal veel selge, kas ja mis ulatuses on alus nõuete esitamiseks R.L.e, A. K. ́i ja Xxxxxxxxxxx OÜ vastu ja kas nõuete esitamine võiks olla perspektiivne. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kõik tema vastu olevad nõuded on muutunud sissenõutavaks ning tal puuduvad vara ja vahendid, nõuete tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. 4.3 Hinnang makseraskuste või maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisiku hinnagul on A.K. ́i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematu oma maksevõimet ületavate laenude võtmine (sh laenude võtmine teiste isikute soovil ja nende jaoks) ning kolmandatele isikutele kuuluva äriühingu kohustuste käendamine. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2020 aasta alguses, kui võetud laenude tagasimaksed moodustasid ca 90% tema sissetulekust.
4/4
2-22-18694 4.4 Hinnang edasise menetluse osas, sh, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivsusest. Võlgnik on maksejõuetusavalduses soovinud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Usaldusisikule on võlgnik täpsustanud, et soovib võlgade ümberkujundamist selliselt, et ümberkujundamiskava tähtaeg oleks 5-10 aastat, kõrvalnõuded kustutatakse 100% ja põhiosad käendustest tulenevatel kohustustel vähendatakse 50% ja teistel laenudel 25% võrra. Igakuiste maksete summa võiks olla 350-400€. Võlgniku soovitud tingimustel oleks ümberkujundatavate nõuete suuruseks 38 780,83€ ja 8-aastase tähtaja puhul oleks igakuise makse suuruseks 403,97€ ( vt Võlanimekirja lk 9 olev tabel). Taolistel tingimustel kava võiks olla võlgnikule jõukohane. Samas on küsimus, kas võlausaldajad võiksid selliste tingimustega nõustuda? Usaldusisikule vastas võimaliku ümberkujundamise kava osas 9-st võlausaldajast 3. Neist 2 olid nõus 8-aastase tähtajaga, kuid vaid üks neist põhinõuete vähendamisega soovitud määral. Vastanutest 1 ei olnud nõus põhinõudeid üldse vähendama ning nõustus vaid 3-aastase kavaga. Isegi kui õnnestuks leppida kokku nt 5-aastases kava pikkuses ja nõuete vähendamises võlgniku poolt soovitud ulatuses, oleks igakuine makse 646,35€, mis oleks võlgniku jaoks liiga suur. Usaldusisiku hinnangul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kaalumisel arvestada ka järgmiste asjaoludega: - Võlgnik on olnud pikaajaliselt, st vähemalt 2 aastat, maksejõuetu; - Ta võttis laene juurde ka siis, kui tagasimakset ületasid tema sissetulekut, mis näitab, et ta ei tunnistanud probleeme ja ei osanud olukorda õigesti hinnata; - ta sõlmis kohtuasjades võlausaldajatega 2021- 2022 aastal maksegraafikuid, kuigi oli selge, et kõigi maksegraafikute täitmine ei ole võimalik ( kõik maksed kokku 1571,70€/kuus), millest järeldub, et võlgnik on kokkulepete sõlmimisel kas põhjendamatult optimistlik või ei taju tegelikku olukorda; - tema praegune sissetulek on arvestatud töölepingus fikseeritud töötasu alusel, kuid tal on praegu alles katseaeg, mis lõppeb 07.03.2023; - 2 võlausaldajat ( sh suurim võlausaldaja) on juba usaldusisikule teatanud, et nad ei ole nõus võlgniku poolt soovitud ulatuses põhiosa nõuete vähendamisega ning üks neist on nõus kuni 3-aastase kavaga, mis tähendab, et tegelikkuses kujuneks ümberkujundatavate kohustuste summa võlgniku poolt pakutust suuremaks ning kava tähtaeg jõukohasest tähtajast lühemaks; - 5-8 aastase tähtajaga kava oleks võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt koormav, arvestades, et käesoleval ajal on pankrotimenetlusega koos algatatava kohustustest vabastamise menetluse pikkuseks keskmiselt 3 aastat. Eeltoodust lähtuvalt tuleks usaldusisiku hinnangul võlgniku suhtes algatada praegu pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega. Juhul, kui pankrotimenetluses saab selgeks, et kõik võlgade ümberkujundamiseks vajalikud tingimused on võlgniku poolt täidetavad (võlgniku sissetulek on arvestatud suuruses vähemalt 6 kuu jooksul, sellest jääb igakuiselt piisavalt vahendeid pankrotivarasse ja võlgnik suudab talle allesjääva summa arvelt kõik oma igapäevased kohustused tasuda) on võimalik taotleda võlausaldajatelt kompromissi sõlmimist pankrotimenetluses. Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). A.K. on maksejõuetusavalduses taotlenud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid on usaldusisikule vastuses märkinud, et usaldab kohtu ja usaldusisiku hinnangut. Käesoleval ajal 5/4
2-22-18694 ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ülaltoodu alusel tuleb usaldusisiku hinnangul:
1.kuulutada välja A.K. ́i (isikukood xxxxxxxxxx) pankrot;
2.nimetada pankrotihaldur;
3.Võtta A.K. ́ilt võlgniku vanne;
4.algatada A.K. ́i kohustustest vabastamise menetlus.
5.Kohus korraldas FIMS § 18 lg 1 teisest lausest tulenevalt võlgniku ja halduri ärakuulamise 06.02.2023. Ärakuulamisel võlgnik A.K. selgitas kohtule enda makseraskuste tekkimise asjaolusid, mille kohaselt võttis ta laenud venna tarbeks ja venna kaasabiga laenutaotluste esitamisel. Laenatud rahad läksid suuremas osas vennale, tema sai natuke mõnest võetud laenust ka enda kasutada. rahast sai osa endale, suuremas osas läks raha venna käsutusse. Varad (sõidukid, kinnisvara), mida võlgnik oli halduri aruandest nähtuvalt võõrandanud, kuulusid väidetavalt võlgniku isale. Võlgnik oli isa varade hoidjaks, kuna ka isal olid võlgniku sõnul makseraskused. Ise makseraskustesse sattudes tagastas võlgnik varad isale. Võlgnik A.K. avaldas kohtule, et ta ei soovi võlgade ümberkujundamise menetlust vaid soovib pankrotimenetlust. Usaldusisik jäi kohtule 01.02.2023 esitatud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ning tema suhtes tuleks algatada pankrotimenetlus koos kohustustest vabastamise menetlusega ning nõustus sellega, et võlgade ümberkujundamisest loobumine tuleb vastu võtta, kuna ümberkujundamise menetluse tulemuse saavutamine ja sellest tulenevalt menetluse läbiviimine ei ole reaalsed ega võimalikud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Pankroti väljakuulutamine
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku Andrus Õnniku koostatud ja 01.02.2023 kohtule esitatud võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku poolt kohtule esitatud varanimekirja kohaselt on A.K. teadaolevad kohustused kokku 66 846,26 eurot, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Nõuetest 34 504,50 eurot on võlgniku ainukohustused ja 32 341,76 eurot solidaarkohustused. Usaldusisik on kogutud andmetele tuginedes järeldanud, et võlgnik ja R.L. käendasid Xxxxxxxxxxx OÜ, registrikood xxxxxxxxxxx, kohustusi. Käesoleval ajal on Xxxxxxxxxxx OÜ ainuomanik ja ainuke juhatuse liige võlgniku vend A. K.. Kuni 14.10.2022 oktoobrini olid ühingu omanikeks ja juhatuse liikmeteks A. K. ja R.L.. Ühingul on alates juunist 2021 maksuvõlg summas 4921,71€. Esitamata on 2021.a. majandusaasta aruanne. Alates 2022 aasta kolmandast kvartalist käivet deklareeritud ei ole. Usaldusisikule on võlgnik teatanud, et laene võttis ta R.L.e ja oma venna A. K. ́i soovil. Võlgniku konto väljavõttest nähtub, et ta on korduval kontole laekunud laenusummad koheselt suuremas ulatuses R.L.ele üle kandnud. Selgituses on peamiselt kas „ük“ või “ülekanne“. Usaldusisiku poolt vaadeldud viimase 3 aasta jooksul on võlgnik R.L.ele kandnud ca 7530€ rohkem, kui R.L. talle tagasikandeid on teinud. Avalikest andmetest on nähtav, et R.L.e suhtes on algatatud täiteasju ja alates novembrist 2021 on välja kuulutatud enampakkumisi talle kuulunud Xxxxxxxxxxx OÜ ja Sander Grupp OÜ osakute müügiks. Ajavahemikul 17.06.2021-14.03.2022 sõlmitud kokkulepete alusel oli võlgnik võtnud kohustuse tasuda igakuiselt graafikujärgseid makseid kokku 1571,70€. Usaldusisiku aruande kohaselt on A.K. arvestuslik sissetulek hetkel 1597 eurot kuus. Vastavalt maksejõuetusavaldusele on tema igakuised hädavajalikud kulud 841 eurot. Võlgnikul vara, sh koduse majapidamise esemed, puudub. Viimase kolme aasta jooksul on võlgnik oma isale võõrandanud korteriomandi 6/4
2-22-18694 registriosa nr 1926236, sõiduauto Ford Mondeo, 2012 vl, sõiduauto Ford Mondeo Turnier, 2002 vl ja mootorratta Kawazaki, 19xxxxxxxxxxx vl. Käesoleval hetkel on ebaselge, kas ja mis ulatuses võib olla tegemist tagasivõidetavate tehingutega. Samuti pole käesoleval ajal veel selge, kas ja mis ulatuses on alus nõuete esitamiseks R.L.e, A. K. ́i ja Xxxxxxxxxxx OÜ vastu ja kas nõuete esitamine võiks olla perspektiivne. Käesoleval ajal on tal pooleli kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-21-3076, hagis Helmemetal IMS OÜ vastu seoses vallandamisega. Usaldusisik ei ole võlgniku vara hulka lugenud konto jääke, kuna võlgnikul ei ole keelatud konto kasutamine ilma usaldusisiku nõusolekuta ning seega konto jääk võib olla käesolevaks ajaks muutunud. Eeltoodud andmete põhjal on kohus seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik oli maksejõuetu hiljemalt 2020 aasta alguses, kui võetud laenude tagasimaksed moodustasid ca 90% tema sissetulekust.
7.Kohus, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.PankrS § 31 lg 6 alusel kohus määrab määruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks pankrotivara nimekirja.
10.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
11.Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 66 lg 1). Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavaks tegemisest (PankrS § 41). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
12.FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
7/4
2-22-18694
13.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus võlgniku A.K. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1-2).
14.Lähtudes FiMS §-st 15 nimetab kohus usaldusisiku, kellele teeb ülesandeks täita FiMS §-s 17 sätestatud kohustused. Võlgnik on kohtule 04.01.2023 kinnitanud, et on nõus pankrotihaldur Andrus Õnniku määramisega usaldusisikuks. Pankrotihaldur esitas 04.01.2023 kohtule kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks määramiseks milles kinnitab, et vastab FiMS § 15 ja Pankrotiseaduse (PankrS) § 56 sätestatud nõuetele ning on võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur. Usaldusisiku ülesannetes olev pankrotihaldur nõustab võlgnikku ja teostab võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalvet (FiMS § 46). Kohus on seisukohal, et Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks Andrus Õnniku.
15.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FiMS § 47 lg-d 3-7). FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. veebruariks 2024.
16.Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustab kohus ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Menetluskulud
17.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda. 8/4
2-22-18694
18.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 130,80 eurot.
20.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot (käibemaksuga).
21.PankrS § 23 lg 51 sätestab, et PankrS § 23 lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
22.Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni 9/4
2-22-18694 pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
23.PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.
24.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
10 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.