Tallinn, L tn 6 korteriühistu avaldus P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, L tn 6 korteriühistu (registrikood xxx; asukoht L tn, 6, 10114 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee (e-post: [email protected]); Puudutatud isik: P K (isikukood xxx; elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, L tn 6 korteriühistu avaldus P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Mõista puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude põhivõlgnevus summas 5483,44 eurot (arved ajavahemiku eest alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607 kuni 12.11.2022 arve nr 2211- 63607).
3.Mõista puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks viivis seisuga 30.11.2022 summas 649,48 eurot ning alates 01.12.2022 viivis tasumata põhivõlgnevuselt (summas 5483,44 eurot) arvestusega 0.02% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.
4.Rahuldada avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada avaldajale riigilõiv summas 580 eurot ning kanda nimetatud summa Tallinn, L tn 6 korteriühistu arveldusarvele xxx, AS SEB Pank.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku P K kanda. 5.2 Määrata kindlaks ja välja mõista puudutatud isikult P K avaldaja Tallinn, L tn korteriühistu kasuks menetluskulud summas 1202 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1202 eurot) tuleb puudutatud isikul P K tasuda Tallinn, L tn 6 korteriühistule käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
2-22-18084
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDAJA SEISUKOHAD JA NÕUE
1.Tallinn, L tn 6 korteriühistu esitas 30.11.2022 avalduse puudutatud isiku P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Vastavalt kohtu nõuetele avaldaja täpsustas ja täiendas oma avaldust 09.12.2022 ja 19.12.2022.
2.Avalduse kohaselt on P K Tallinn, L tn 6 korteriühistu liige ja xxx korteriomanik (LISA 1). P K on jätnud avalduse esitamise seisuga avaldajale tasumata talle esitatud arved kokku mahus 5663.18 eurot (LISA 2). Avaldaja selgitab lisa 2 ja lisa 3 juurde, et mõlemas võlgnevuste tabelis nähtavad laekumised 31.01.2021 seisuga põhivõla summas 4331 eurot ja viivise summas 1165.01 eurot on tingitud asjaolust, et siis laekus kohtutäituri abiga P Klt väljamõistetud võlgnevus tsiviilasjas 2-19-15221 (LISA 5). Eespool nimetatu tõttu on avaldaja sunnitud pöörduma taas kohtu poole taotlusega mõista P Klt avaldaja kasuks välja tasumata arved summas 5663.18 eurot, viivise seisuga 31.10.2022 ning viivise täitmata rahalise kohustuse põhisummalt iga selle kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest alates 01.12.2022 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 0.02% (8% / 365 päeva) päevas põhisummalt.
3.KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lg 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. P K on jätnud avaldaja kui korteriühistu liikme kohustused täitmata. Avaldaja põhikiri on kinnitatud 21.12.1998 (LISA 6). Avaldaja põhikirja punktist 3.2.1. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud täitma ühistu põhikirja, ühistu koosoleku ja juhatuse otsuseid. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.6. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus ja hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Sihtotstarbelise makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite üldpinnas. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.7. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras.
4.KrtS § 34 lg 1 sätestab, et korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 35 lg 2 p 5 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas kohase suurusega remondifondi loomist. Avaldaja 22.03.2011 üldkoosoleku protokolli p 5 sätestab (LISA 7), et remondifondi
2-22-18084 makse suuruseks määratakse minimaalselt 0,469 eurot korteri ruutmeetri kohta. P K on jätnud avaldaja kui korteriühistu liikme kohustused täitmata ka remondifondi maksete tasumise osas. Avaldaja 17.11.2022 üldkoosolekul on korteriomanikud kinnitanud muuhulgas 2019-2022 aasta majanduskavad (LISA 8), mille alusel on avaldaja korteriomanikele arveid esitanud. Eeltoodust tulenevalt on P K jätnud korteriühistu liikmena oma kohustused avaldaja ees täitmata. 30.11.2022 seisuga moodustab P K põhivõlgnevus avaldaja ees 5663.18 eurot.
5.09.12.2022 esitas avaldaja avalduse täpsustuse. Avaldaja möönab, et on avaldust esitades eksinud ja täpsustab, et P K on jätnud avalduse esitamise seisuga avaldajale tasumata kõik talle igakuiselt esitatud arved alates oktoobrist 2019 (alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607) kuni novembrini 2022 (12.11.2022 arve nr 2211- 63607) kokku mahus 5483.44 eurot ja võlgnevuselt arvestatud viivise mahus 649.48 eurot (LISA 1). Avaldaja selgitas 30.11.2022 avalduse lisa 2 ja lisa 3 juurde, et mõlemas võlgnevuste tabelis nähtavad laekumised 31.01.2021 seisuga põhivõla summas 4331 eurot ja viivise summas 1165.01 eurot on tingitud asjaolust, et siis laekus kohtutäituri abiga P Klt väljamõistetud võlgnevus tsiviilasjas 2-19-15221. Selle kinnituseks esitas avaldaja Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumääruse tsiviilasjas 2-19-15221 ja 29.01.2021 täitemenetluse lõpetamise otsuse täiteasjas 011/2020/1482, mille raames eespool nimetatud kohtuotsusest tulenevaid nõudeid sundtäideti (vt avalduse lisa 5).
6.Avaldaja selgitas täiendavalt, et tsiviilasjas 2-19-15221 esitas avaldaja 01.10.2019 P K vastu põhinõude summas 4510.74 eurot ja viivise summas 615.33 eurot nõudes (LISA 2). Avaldaja 01.10.2019 avalduse kohaselt oli P K jätnud selle avalduse esitamise seisuga avaldajale tasumata talle esitatud arved ajavahemikus november 2016 (arvest oli tasumata 15.58 eurot) kuni september 2019 (12.09.2019 arve nr 1909-63607) kokku mahus 4510.74 eurot ja võlgnevuselt arvestatud viivised mahus 615.33 eurot (LISA 3). Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-19-15221 rahuldati avaldaja avaldus osaliselt ning mõisteti P Klt avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 3781.61 eurot ja viivis seisuga 01.10.2019 (s.o kohtule avalduse esitamise seisuga) 574.21 eurot. Lisaks mõisteti P Klt avaldaja kasuks välja viivis põhinõudelt 3781.61 eurolt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 02.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistis avaldaja kasuks välja ka menetluskulud summas 745.92 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt 745.92 eurolt kohtumääruse jõustumisest (s.o alates 10.11.2020) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni täitmiseni.
7.Kuivõrd P K Harju Maakohtu 08.10.2020 kohtumäärust tsiviilasjas 2-19-15221 ei täitnud, siis pöördus avaldaja 11.11.2020 täitmisavaldusega kohtutäitur xxx poole (LISA 4). Avaldaja nõue täitmisavalduse esitamise seisuga oli kokku 5409.91 eurot (igapäevaselt lisandus alates 12.11.2020 viivis summas 0.91 eurot), mis moodustus järgnevalt: - põhivõlgnevus 3781.61 eurot; - viivis põhivõlgnevuselt 01.10.2019 seisuga 574.21 eurot; - viivis põhivõlgnevuselt perioodi 02.10.2019-11.11.2020 eest, s.o kuni täitmisavalduse esitamiseni 307.87 eurot, millele lisandus alates 12.11.2020 kuni täitmiseni igapäevaselt täiendav viivis 0.76 eurot päevas; menetluskulud 745.92 eurot; - viivis menetluskuludelt perioodi 10.11.2020-11.11.2020 eest, s.o kuni täitmisavalduse esitamiseni 0.30 eurot, millele lisandus alates 12.11.2020 kuni täitmiseni igapäevaselt täiendav viivis 0.15 eurot päevas. Kohtutäitur xxx teostas P Klt sundtäidetud võlgnevuse ülekande avaldajale 22.01.2021 summas 5496.01 eurot (LISA 5) ja lõpetas seejärel 29.01.2021 täitemenetluse täiteasjas 011/2020/1482 (vt avalduse lisa 5). Avaldaja möönab, et ekslikult on 30.11.2022 avalduse lisana 2 ja 3 esitatud võlgnevuste tabelis näidatud P Klt kohtutäituri kaudu saabunud laekumised summas 5496.01 eurot 31.01.2021 seisuga põhivõla summas 4331 eurot ja viivise summas 1165.01 eurot, kuigi tegelikult oli laekunud summa 5496.01 eurot hulgas ka tsiviilasjas 2-19-15221 väljamõistetud menetluskulud 745.92 eurot ja
2-22-18084 sellelt arvestatud viivis 9.85 eurot. Laekunud summast oli põhinõue 3781.61 eurot, viivis põhivõlgnevuselt 01.10.2019 seisuga 574.21 eurot ja viivis põhinõudelt perioodi 12.10.201908.01.2021 eest summas 378.54 eurot.
8.Oluline on, et jaanuari 22.01.2021 laekumise arvelt summas 5496.01 eurot ei tasutud mitte ühtegi P Kle igakuiselt esitatud arvetest alates oktoobrist 2019 (alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607) või nende tasumata jätmisest arvestatud viivisest. Eespool nimetatu tõttu palub avaldaja jätta 30.11.2022 avalduse lisana 2 esitatud põhivõlgnevuse tabeli ja lisana 3 esitatud viivisvõlgnevuse tabeli tähelepanuta ja lähtuda võlgnevuse arvestamisel 09.12.2022 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud tabelist, kus on vastavalt kohtunõudele toodud üksikasjalikult välja konkreetsed arved, millises mahus on P Kl avalduse esitamise seisuga need tasumata ning millise konkreetse arve tasumisega viivitamise eest on viivist arvestatud ja missuguses mahus. Eespool nimetatust tulenevalt palub avaldaja jätta tähelepanuta ka 30.11.2022 avalduse lisa 4 hulgas esitatud arved 2019 jaanuari eest (15.02.2019 arve nr 190263607) kuni 2019 augusti eest (12.09.2019 arve nr 1909-63607), kuivõrd selles osas on võlgnevus väljamõistetud juba tsiviilasja 2-19-15221 raames.
9.Eeltoodust tulenevalt moodustab seisuga 30.11.2022 P K põhivõlgnevus avaldaja ees 5483.44 eurot. Avaldaja nõuab P Klt lisaks tasumisele kuuluvate arvete tasumisega viivitamisest tingitud viivise tasumist. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. Avaldaja nõuab P Klt KrtS § 42 lg 1 alusel viiviseid 0.02% tasumata põhivõlgnevuselt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 30.11.2022 moodustab P K viivisvõlgnevus avaldaja ees 649.48 eurot. Avaldaja palub kohtul lisaks 30.11.2022 avalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivisele mõista P Klt avaldaja kasuks välja viivise määras 0.02% põhinõudelt 5483.44 eurot päevas alates 01.12.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Igapäevane viivisvõlgnevus suureneb alates 01.12.2022 summas 1.10 eurot.
10.19.12.2022 esitas avaldaja täiendavad tõendid majandamiskulude osas. Avaldaja esitas tõendid kantud majandamiskulude osas, mis on seotud kolmandate isikute poolt teenuse osutamisega (prügivedu, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter).
11.Avaldaja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtted elektrikulu maksetest xxx AS-ile ajavahemikus september 2019 kuni november 2022 (LISA 1). Avaldaja on tasunud ajavahemikul septembrist 2019 kuni novembrini 2022 elektri eest xxx AS-ile kokku 3791.45 eurot, s.h 2019. aasta septembrist detsembrini 245.31 eurot, 2020. aastal 798.70 eurot, 2021. aastal 1125.72 eurot ja 2022. aastal kuni novembrini 1621.72 eurot. Kantud üldelektri kulu jaotatakse 45 korteri vahel ruutmeetri põhiselt arvestusega 3391 m2 kogu maja kohta. Üldelektri kulu on olnud kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kokku 3791.45 eurot / 3391 m2 = 1.12 eurot/m2. Kuivõrd P K korteri pindala on 70.90 m2, siis on tema kohustus kanda kokku 79.41 eurot üldelektri kuludest ajavahemikus septembrist 2019 kuni novembrini 2022.
12.Avaldaja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtted prügiveo maksetest xxxAS-ile ajavahemikus september 2019 kuni november 2022 (LISA 2). Avaldaja on tasunud ajavahemikul septembrist 2019 kuni novembrini 2022 prügiveo eest xxx AS-ile kokku 9144.09 eurot, s.h 2019. aasta septembrist detsembrini 703.37 eurot, 2020. aastal 2806.96 eurot, 2021. aastal 2908.30 eurot ja 2022. aastal kuni novembrini 2725.46 eurot. Prügiveo kulu jaotatakse 45 korteri vahel ruutmeetri põhiselt arvestusega 3391 m2 kogu maja kohta. Prügiveo kulu on olnud kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kokku 9144.09 eurot / 3391 m2 = 2.70 eurot/m2.
2-22-18084 Kuivõrd P K korteri pindala on 70.90 m2, siis on tema kohustus kanda kokku 191.43 eurot prügiveo kuludest ajavahemikus septembrist 2019 kuni novembrini 2022.
13.Avaldaja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtted soojusenergia maksetest xxx ASile ajavahemikus september 2019 kuni november 2022 (LISA 3). Avaldaja on tasunud ajavahemikul septembrist 2019 kuni novembrini 2022 soojusenergia eest xxx AS-ile kokku 124 683.54 eurot, s.h 2019. aasta septembrist detsembrini 7545.81 eurot, 2020. aastal 29 193.97 eurot, 2021. aastal 35 772.26 eurot ja 2022. aastal kuni novembrini 52 171.50 eurot. Soojusenergia kulu jaotatakse 45 korteri vahel ruutmeetri põhiselt arvestusega 3391 m2 kogu maja kohta. Soojusenergia kulu on olnud kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kokku 124 683.54 eurot / 3391 m2 = 36.77 eurot/m2. Kuivõrd P K korteri pindala on 70.90 m2, siis on tema kohustus kanda kokku 2606.99 eurot soojusenergia kuludest ajavahemikul septembrist 2019 kuni novembrini 2022.
14.Avaldaja esitas tõendina oma pangakonto väljavõtted vee- ja kanalisatsioonimaksetest xxx AS-ile ajavahemikus september 2019 kuni november 2022 (LISA 4). Avaldaja on tasunud ajavahemikul septembrist 2019 kuni novembrini 2022 vee- ja kanalisatsioonimakseid xxx ASile kokku 19 418.42 eurot, s.h 2019. aasta septembrist detsembrini 2654.13 eurot, 2020. aastal 5829.04 eurot, 2021. aastal 5793.23 eurot ja 2022. aastal kuni novembrini 5142.02 eurot. Veeja kanalisatsioonikulu jaotatakse 45 korteri vahel korteripõhiselt. Vee- ja kanalisatsioonikulu on olnud kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul kokku 19 418.42 eurot / 45 korterit = 431.52 eurot/korter. Seetõttu on P K kohustus kanda kokku 431.52 eurot vee- ja kanalisatsioonikuludest ajavahemikus septembrist 2019 kuni novembrini 2022.
15.27.12.2022 esitas avaldaja oma menetluskulude nimekirja. Avaldaja palus määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas 2-22-18084 õigusabi eest kokku 2184 eurot (käibemaksuga). Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kokku on avaldaja menetluskulude maht 2184 + 50 = 2234 eurot. Avaldaja kinnitas, et avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ning on seega õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
16.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määrusega toimetanud puudutatud isikule kätte, kuid puudutatud isik ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks avaldusele vastanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja esitatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on puudutatud isik P K Tallinn, L tn 6 korteriühistu liige ja xxx korteriomanik (tl 5-6). Seega on puudutatud isik Tallinn, L tn 6 korteriühistu liige korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
2-22-18084
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
19.Vastavalt täpsustatud avalduses esitatule nõuab avaldaja puudutatud isikult majandamiskulude põhivõlgnevuse tasumist summas 5483,44 eurot (arved ajavahemiku eest alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607 kuni 12.11.2022 arve nr 2211- 63607). Kohus leiab, e avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (tl 9-12, tl 21-75, tl 78-90, tl 92-110). Muuhulgas on avaldaja tõendanud majandamiskulude suurust ning asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (RKTKo 3-21-181-12, p 15). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud põhinõude ja viivise arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused.
20.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on esitanud korteriühistu üldkoosoleku protokolli 2019-2022 majanduskavade kinnitamise kohta (tl 70-75, tl tl 9-12). Lisaks tuleneb avaldaja põhikirja punktist 3.2.1., et P K on ühistu liikmena kohustatud täitma ühistu põhikirja, ühistu koosoleku ja juhatuse otsuseid. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.6. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus ja hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (sealhulgas prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud korras ja suuruses. Sihtotstarbelise makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite üldpinnas. Avaldaja põhikirja punktist 3.2.7. tuleneb, et P K on ühistu liikmena kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (tl 66-68). Kuivõrd käesoleval juhul on olemas kehtiv põhikiri, kus on mh sätestatud kulude jaotamise kord, siis vastavalt KrtS § 40 lõikele 2 tuleb puudutatud isikul ka sellest lähtuda. Isegi kulude jaotuse osas majandamiskava puudumine ei vabasta korteriomandi omanikku kulude tasumisest (vt Riigikohtu 20.06.2022 määruse nr 2-19-8045 p 11).
21.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda kohustuse täitmist.
2-22-18084 VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
22.Avaldaja esitatud viivisenõudele kohaldub KrtS § 42 lg 1, mille kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega avaldaja saab nõuda ka edasiulatuvat viivist. Avaldaja viivisenõue jääb seaduses sätestatud raamidesse. Siiski märgib kohus, et ebavajalik on kohtuotsuse resolutsioonis eraldi näidata igapäevase viivise suurust. Viivise suurus on igal hetkel arvestatav ka põhivõlgnevuse summa ja viivise määra järgi.
23.Kohus rahuldab Tallinn, L tn 6 korteriühistu avalduse P K vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistab puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks välja majandamiskulude põhivõlgnevuse summas 5483,44 eurot (arved ajavahemiku eest alates 14.10.2019 arvest nr 1910-63607 kuni 12.11.2022 arve nr 2211- 63607). Samuti mõistab kohus puudutatud isikult P K välja Tallinn, L tn 6 korteriühistu kasuks viivise seisuga 30.11.2022 summas 649,48 eurot ning alates 01.12.2022 viivise tasumata põhivõlgnevuselt (summas 5483,44 eurot) arvestusega 0.02% päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni.
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kogu võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
25.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja palub määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks tsiviilasjas 2-22-18084 õigusabi eest kokku 14 töötunni eest 2184 eurot (käibemaksuga). Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kokku on avaldaja menetluskulude maht 2184 + 50 = 2234 eurot (tl 119124). Avaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ning on seega õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele.
26.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku (sh analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses. Kohus leiab, et vandeadvokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud lisakulusid). Lisaks võtab kohus arvesse, et
2-22-18084 avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel korduvalt täiendama. Kohus märgib, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud isikult välja mõista. Kohus leiab samuti, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos käibemaksuga 144 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1152 eurot (144 x 8). Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõista 1202 eurot (1152+50) eurot ning menetluskuludelt (1202) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
27.Avaldaja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas. Kuivõrd hagita menetluses avalduse esitamisel tasutakse vastavalt RLS § 59 lõikele 5 riigilõivu 50 eurot, on avaldaja käesoleval juhul tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem (630-50) 580 euro ulatuses. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama sätte lg 6 järgi riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus on seisukohal, et avaldaja taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asjas enam tasutud riigilõiv summas 580 eurot tuleb tagastada vastavalt avaldaja taotlusele Tallinn, L tn 6 korteriühistu arveldusarvele xxx, AS SEB Pank.
28.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.