2-22-13716/20 - Pankrotiõigus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

- Swedbank AS arvelduskonto nr XXX, mille jääk on 0,71 eurot. Kontol on broneering 28,00 eurot kaardi kuutasudest. Nõudeõigused 03.12.2021 sõlmisid BRINZA OÜ müüjana ja BioOil OÜ (rg-kood 11104122) ostjana müügilepingu, mille kohaselt kohustus BRINZA OÜ müüma BioOil OÜ 77l rapsiõli hinnaga 1300 eurot/tonn. Kokkulepitud kauba kogumaksumus on 100 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20 020 eurot, kokku 120 120 eurot. BRINZA OÜ küsis BioOil OÜ-lt lepingu alusel ettemaksu kokku summas 59 524,75 eurot, mille lisandub käibemaks 11 904,95 eurot, kokku 71 429,70 eurot. 14.09.2022 esitas BioOil OÜ BRINZA OÜ-le 03.12.2021 sõlmitud müügilepingust taganemise avalduse. BioOil OÜ nõuab BRINZA OÜ-l lepingu ja ettemaksuarvete alusel tasutud 59 524,75 euro tagastamist. Asjas 19.10.2022 toimunud istungil selgitas BRINZA OÜ ja T.-T.K. a lepinguline esindaja, vandeadvokaat A.K. BioOil OÜ sõlmitud müügilepingu osas, et tegelikkuses oli tegemist laenuga ettevõtete vahel, vormistati aga tehinguna. Juhul, kui 03.12.2022 sõlmitud müügileping on näilik ning tegelikult on tegemist laenuga, siis vastav käive ei ole KMS § 16 lg 21 p 2 järgi käibemaksuga maksustav. Viimasest tulenevalt võib BioOil OÜ-l olla õigus vähendada oma käibemaksukohustuse ettemaksu arvete XXX alusel deklareeritud tasumisele kuuluv käibemaksu (so 11 904,95 eurot) võrra. Juhul, kui vastav käive on aga siiski käibemaksuga maksustav, võib Brinza OÜ-l olla BioOil OÜ lepingust taganemise tagajärjel õigus esitada ettemaksu arvetele nr XXX krediitarved. Kohustused Täitemenetluse registri andmetel BRINZA OÜ vastu käimasolevaid täitemenetlusi ei ole. Maksu-ja Tolliameti saldoteatise kohaselt BRINZA OÜ-l on maksuvõlg 01.11.2022 seisuga summas 35 089,97 eurot, millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 1883,82 eurot, kokku 36 973,79 eurot. Töötajate töölepingutest tulenevad nõuded Võlgniku juhatuse liige avaldas, et tema teadaolevalt lõpetamata töölepinguid ei ole. Ees- ja perekonnanimi

Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustuste suuruseks on 126 817,27 eurot. Võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 29 lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 21.11.2022 määrusega BRINZA OÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtule ei ole teatatud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumisest, samuti ei ole kohtule esitatud makse tegemise kontrollimist võimaldavaid andmeid ning keegi ei ole teatanud makse tegemise kavatsusest. Kohus leiab, et kuna BRINZA OÜ-l ei ole vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada BRINZA OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. BRINZA OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu seadusliku esindaja T.-T.K. Seoses pankrotiavalduse menetluse lõpetamisega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, tühistab kohus 19.10.2022 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks seatud abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu osas Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määruse nr 116, töötasu alammäära kehtestamine, § 1 kohaselt on alates 01.01.2022.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 654 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tasu hüvitamiseks, milles palub määrata BRINZA OÜ ajutise halduri tasuks 960 eurot (ilma käibemaksuta). Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 7 tundi, 20 minutit, tasuga 130 eurot tunni kohta. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu summas 1152 eurot (sh käibemaks 192 eurot) välja BRINZA OÜlt ning määrata ajutise halduri tasu osaline, so summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130.80

eurot, kokku 784,80 eurot hüvitamine riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri tasu määrata FIE-le Tartu kohtutäitur O.K., so büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, konto nr XXX. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Justiitsministri 01.02.2021. määrusega nr 2 kehtestatud ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulud poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Vastavalt sama määruse §-le 2 lg 1 kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33,00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö ja seadusega ja tuleb rahuldada. Kohus määrab ajutise pankrotihalduri tasu suuruseks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot, kokku 1152 eurot. Ajutise halduri tasu mõistab kohus välja võlgnikult. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul varast ei jätku ajutise halduri tasu maksmiseks ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud summas 784,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigivahenditest. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitavad kulutused tuleb ajutise halduri taotluse alusel määrata FIE-le Tartu kohtutäitur O.K., mille kaudu haldur tegutses. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas PankrS § 3 lõike 2 kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 122 kohaselt on pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses, hagita asjad. TsMS § 172 lõike 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lõike 2 esimene lause sätestab, et kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik