Credit.ee OÜ hagi EMP RENOVEER OÜ ja T. T. vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
7713,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Credit.ee OÜ (registrikood 11898079) Hageja esindaja J. B. Kostja EMP 12762459)
RENOVEER
OÜ
(registrikood
Kostja seaduslik esindaja T. T. Kostja T. T. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungita lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Mõista EMP RENOVEER OÜ-lt ja T. T. lt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 3488,59 eurot, intress 346,19 eurot ja viivis 695,36 eurot.
3.Mõista EMP RENOVEER OÜ-lt ja T. T. lt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja viivised 0,25% päevas tasumata põhisummalt 3488,59 eurolt alates 08.07.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid T. T. lt kokku koos resolutsiooni punktis 2 nimetatud summadega mitte rohkem kui 12 150 eurot.
Jätta menetluskulud solidaarselt EMP RENOVEER OÜ ja T. T. kanda.
Mõista EMP RENOVEER OÜ-lt ja T. T. lt solidaarselt Credit.ee OÜ kasuks välja menetluskulud 685 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Credit.ee OÜ esitas Tartu Maakohtule 07.07.2022 hagiavalduse, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlg 3488,59 eurot, intress 346,19 eurot, viivis 695,36 eurot ning edasiulatuv viivis viivisemääraga 0,25% päevas alates 08.07.2022. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja EMP RENOVEER OÜ 23.09.2021 laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 5000 eurot perioodiga 360 päeva. Laenulepingu eritingimuste kohaselt on aastane intressimäär 27%, krediidi kulukuse määr 39,78%, viivise määr 0,25% päevas ning viimase osamakse tähtpäev 23.09.2022. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja T. T. 23.09.2021 käenduslepingu. Käenduslepingu järgi on kostja vastutuse maksimumsumma 12 150 eurot. Alates esimese osamakse tasumisest on kostja olnud makseviivituses. Kuna kostja oli 23.05.2022 nelja laenumakse tagastamisega viivituses, ütles hageja 23.05.2022 laenulepingu üles. EMP RENOVEER OÜ on tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisena kokku 2245,82 eurot. Kostja on tasunud laenu põhiosa katteks 1511,41 eurot. Hageja leidis, et koroonapandeemia puhul ei saa rääkida vääramatust jõust. Lepingu sõlmimise hetkeks oli koroonapandeemia kestnud juba rohkem kui aasta ning kostjatele oli viirusest tingitud olukord teada. Lisaks ei tule üldjuhul rahaliste kohustuste täitmise puhul kõne alla vääramatu jõu regulatsioonile tuginemine.
KOSTJATE VASTUVÄITED
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate vastuväidete kohaselt sõlmis EMP RENOVEER OÜ hagejaga laenulepingu seoses Covid pandeemiaga vältimaks pankrotti. Seisuga 28.05.2022 on EMP RENOVEER OÜ täitnud oma lepingulisi kohustusi summas 2245,82 eurot. Kostja makseviivitus seisuga 22.02.2022 oli 1479,63 eurot. 02.03.2022 kuni 28.05.2022 tasus ta lisaks 1150 eurot. Jätkuv makseviivitus on seotud Covid pandeemiaga ja olukorraga Ukrainas, mõlemad on vääramatud jõud. Kõik pandeemiaga seotud tegelikud mõjud hakkasid ilmnema 2021. aasta teises pooles. Praegune olukord on jätkuvalt väljaspool kostjate mõjusfääri. Võlgniku kohustuste rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgi. Kostjad põhjendasid menetluse kestel makseraskuste tekkimist sellega, et Covid pandeemia tõttu kehtestatud piirangud takistasid tööjõu vaba liikumist. Lisaks tekkis kvalifitseeritud tööjõu puudus tulenevalt sõjalisest olukorrast Ukrainas. Kohalik tööjõud ei vastanud nõutud kvalifikatsiooni tingimustele. Tekkisid ehitusmaterjalide tarneraskused ning teenuste ja materjalide hüppeline hinnakasv, mida tellijad ei nõustunud kompenseerima. Kostjatel ei olnud sellist olukorda võimalik ette näha, sellest tingitud makseraskusi ei saa liigitada ettevõtja poolt kantavate riskide alla. Kostjad selgitasid, et tuginevad vastuväidete esitamisel VÕS § 103 lg-le 2. Kostja ei vaidlustanud laenu põhiosa tagasimaksmist. 2/5
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et sõlmitud on järgmised lepingud: • hageja andis EMP RENOVEER OÜ-le 23.09.2021 laenulepinguga laenu 5000 eurot perioodiga 360 päeva (dtl 32-39, 44-46); • laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja T. T. 23.09.2021 käenduslepingu (dtl 40-43). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 3488,59 eurot, intressi 346,19 eurot, viivised 695,36 eurot ning edasiulatuva viivise viivisemääraga 0,25% päevas alates 08.07.2022.
5.Kostjate vastuväidete kohaselt on võlgniku kohustuste rikkumine vabandatav VÕS § 103 lg 2 järgi. Kostjad on viidanud COVID-19 pandeemiale ja Ukraina sõjale. VÕS § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on leidnud, et rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul (Riigikohtu 12.06.2006 otsuse nr 3-2-1-50-06 p 15 ). Erialakirjanduses on leitud, et maksmise kohustuse rikkumise korral on vabandatavus teatud juhtudel põhimõtteliselt võimalik (muuhulgas nt sõja puhkemise korral), kuid selle tagajärjeks on üksnes viivisenõude välistatus (K. Sein. Mis on vääramatu jõud? – Juridica 2004, nr 8, lk 517-518). Seega tuleks kõne alla vastuväited viivistele, aga mitte põhivõla kohta. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kui kostjad soovivad esitada rikkumise vabandatavusest tulenevaid vastuväiteid, peaks nad tõendama vääramatu jõu olemasolu. Lisaks peaks kostjad ära näitama, et võlgniku poolne lepingu rikkumine oli kuidagi vääramatu jõuga seotud. Kohus leiab, et kostjad ei ole viimast asjaolu tõendanud. Üldteadaolevalt jõudis COVID-19 Eestisse 2020. aasta algul ja WHO kuulutas selle pandeemiaks 2020. aasta märtsis. Ukraina sõda algas 24.02.2022. Kostjad sõlmisid laenu- ja käenduslepingu 23.09.2021 ning on olnud maksete tegemisega viivituses juba alates 23.10.2021 maksest (dtl 47). Kostjad ei ole välja toonud, mil moel COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõda on takistanud kostjal laenulepingu järgsete maksete tegemist. Kostjad on viidanud üldsõnaliselt tööjõupuudusele ja probleemidele ehitusmaterjalidega. Kostjad ei ole selgitanud ega tõendanud, et võlgniku tegevus oleks ehitusega üldse seotud või et tal oleksid olnud vääramatust jõust tulenevad probleemid töötajatega. Kohtule ei ole selge, kas kostja makseviivitus tekkis mõne ehitusobjekti lõpetamata jätmise pärast või näiteks rahade laekumata jäämise pärast. Kostja pidi COVID-19 olemasoluga arvestama, kuna see kuulutati pandeemiaks juba poolteist aastat enne laenulepingu sõlmimist. Võlgnikul tekkisid maksmisega probleemid juba enne Ukraina sõja algust. Seega ei ole kostjad tõendanud, et võlgnik oleks maksegraafikus toodud laenu tagastamise kohtustust rikkunud vääramatu jõu tõttu. Kostjad ei saa tugineda VÕS §-le 103. 3/5
6.Kostjad on esialgses vastuses tuginenud ka VÕS §-le 97 (lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine), kuid nad ei ole selle sätte kohta täpsemaid selgitusi esitanud ning hoolimata kohtu tähelepanu juhtimisest vajalikke täpsustusi ja tõendeid esitanud. Esitatud dokumentidest ja seisukohtadest ei nähtu, et kohtul oleks võimalik VÕS § 97 kohaldada. Kostjad ei ole selgelt välja toonud, millist lepingupunkti ja kuidas nad muuta soovivad ning mis on täpsemalt muudatuse põhjuseks. Kohus jätab kostjate viite lähemalt analüüsimata.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ütles 23.05.2022 laenulepingu üles (dtl 4849). Kostjad ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud. Lepingu lõppemisega muutuvad kõik tasumata summad sissenõutavaks. Hageja on esitanud maksegraafiku (dtl 44) ja võlgniku tasutud summad (dtl 47). VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Järelikult võis hageja arvestada kostja tasutud summad esmalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste ja intressi katteks ning viimasena tuli järele jäänud summa arvestada põhivõla katteks. Hageja esitatud viivise arvestusest nähtuvalt (dtl 50) on hageja seda ka teinud. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud hageja nimetatud summasid, ei kontrolli kohus hageja arvutusi. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus võlgnikult nõuda tasumata põhivõla 3488,59 euro maksmist. Kohus rahuldab hageja nõude.
8.Lisaks põhivõlale on hageja palunud võlgnikult välja mõista enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi 346,19 eurot. Hagejal on VÕS § 94 kohaselt õigus nõuda kostjalt intressi poolte vahel kokku lepitud määras. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressi arvestust ning kohus mõistab kostjalt intressi välja hageja nõutud suuruses. Kuna hageja ütles lepingu 23.05.2022 üles, tekkis kostjal kohustus tasuda alates sellest ajast põhivõlalt arvestatud viivist. Hageja on viivise määraks nimetanud 0,25% päevas ja summaks 695,36 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuskäiku vaidlustanud ning kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel. Lisaks mõistab kohus TsMS § 367 alusel välja edasiulatuv viivise alates 08.07.2022 viivisemääraga 0,25% päevas.
9.Hageja ja T. T. vahel on sõlmitud käendusleping. Kohus on kontrollinud, et sõlmitud tarbijakäendusleping vastab VÕS §-le 143, lepingus on toodud käendaja vastutuse maksimummäär. VÕS § 145 lg 1 alusel mõistab kohus kõik summad välja kostjatelt solidaarselt. Arvestades, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingus on käendaja vastutuse maksimummäär 12 150 eurot, tuleb tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summat piirata nii, et viivis koos teiste hageja kasuks välja mõistetavate nõuetega kokku ei ületaks 12 150 eurot.
10.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud riigilõivu 665 eurot ning menetluskulu summas 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842.
4/5
Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 665 eurot. Seadusest tulenevalt on maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud seadusest tulenevad. Kokku kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 685 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.