Muud

pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.02.2024. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Nxxxxxxx Vxxxxxxx esitas 27.10.2022. a kohtule maksejõuetusavalduse (tl 2-6), milles taotleb enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul on täitmata rahalisi kohustusi 4 võlausaldaja ees kogusummas 4655,10 eurot. Võlgnik ei tööta ning tema igakuine sissetulek 740 eurot koosneb peretoetusest 540 eurot ja töötutoetusest 200 eurot. Võlgnikul on kolm last, sündinud aastal xxxx, xxxxxjaxxxxx. Peale võlgniku enda ei ole peres teisi täisealisi liikmeid. Vara võlgnikul ei ole. Üks võlgniku võlgnevustest on antud maksekäsu kiirmenetlusse ja selle alusel on tehtud maksekäsk 15.11.2022.a. Ühe nõude sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Võlgniku võlgnevused on saanud alguse auto ostmiseks võetud laenust, järgmised laenud võetud igapäevakulutuste katmiseks. Võlgnikul on kavatsus esitada laste isa vastu elatisenõue, millega võlgniku sissetulek suureneb. Võlgnik kavatseb edaspidi oma kohustusi täita, kuid praegu lisanduvad jooksvad viivised ja intressid ja kohustuste täitmine käib üle jõu. Võlgnik otsib aktiivselt tööd ja usub, et tööle saamisel suudab ta arvestatavas määras võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus võttis 17.11.2022. a määrusega (tl 19-20) Nxxxxxxx Vxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Mitti. Kohus määras võlgniku vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste ja sundtäitmiste peatamise. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 14.12.2022. a kohtule FiMS § 17 andmed ja arvamuse (tl 2234) koos tõenditega. Usaldusisik on teinud kindlaks, et võlgniku vastu on võlausaldajatel nõudeid 6191,58 euro ulatuses. See summa koosneb põhinõuetest 5160,82 eurot ja kõrvalnõuetest 1030,76 eurot. Makseraskustesse on võlgnik sattunud üldise raske isikliku olukorra tõttu. Tema peamiseks sissetulekuks viinasel viiel aastal on olnud väheldane vanemahüvitis. Võlgnikul on käesoleval ajal kolm väikest last, kellele ei olnud võimalik kohe lasteaiakohta saada, mistõttu töölkäimine ei olnud võimalik. Seejärel on võlgnik pidanud võtma laenusid lastele hädavajaliku muretsemiseks ja igapäevakulutuste katmiseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu hiljemalt 2022.a teisest poolest. Selle põhjuseks on võlgniku poolt enda krediidivõimekuse ülehindamine ja tekkinud majandusraskuste ületamiseks ebasobiva abinõu (kiirlaenud ja järelmaksud) valimine. See on Pankrotiseaduse mõttes muu asjaolu. Võlgnikul puuduvad nii maksejõuetusavalduse esitamise kui ka usaldusisiku aruande esitamise aja seisuga vahendid kõikide võlakohustuste täitmiseks. Nxxxxxxx Vxxxxxxxx sissetulekud koosnevad peretoetusest (540 eurot) ja töötutoetusest (230 eurot kuus). Neile sissetulekutele ei ole võimalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks sissenõudeid pöörata. Nxxxxxxx Vxxxxxxx on avaldanud, et ema abiga saaks ta maksta võlausaldajate nõuete katteks 50 eurot kuus. Sellisel juhul kuluks võlgnikul kõikide teadaolevate võlakohustuste täitmiseks rohkem kui 10 aastat. Võlgniku tööle asumisele ja majandusliku olukorra parandamise võimalustele seavad piirid nii hariduse puudumine, senised vähesed tööalased kogemused, piiratud tööturg maapiirkonnas ja kolme väikese ülalpeetava olemasolu. Usaldusisik annab hinnangu et Nxxxxxxx Vxxxxxxx ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid ja on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Kuna Nxxxxxxx Vxxxxxxxx maksejõuetus on püsiv, siis välistab see tema suhtes FiMS § 19 järgi võlgade ümberkujundamise menetluse kohaldamise. Nxxxxxxx Vxxxxxxxx suhtes on sobivaim edasine menetlus viis pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul vara menetluskulude (usaldusisiku ja pankrotihalduri töötasu) katteks. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kaaluda, kas on alust mõista kohtu poolt põhjendatuks peetav usaldusisiku tasu välja riigi vahenditest. Usaldusisik esitas oma tööaja arvestuse.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik on avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus arutas 23.01.2023. a toimunud kohtuistungil võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Nxxxxxxx Vxxxxxxx väljendas valmidust panustada võlausaldajatele väljamaksete tegemisse. Samas ilmnes, et tema arusaam olukorra tõsidusest ja vajalikest tegevustest kohustustest vabastamise menetluse raames on pealiskaudne. Võlgnik ei ole loonud endale ülevaadet oma tegelikest igakuistest vajadustest ja väljaminekutest, samuti puudub täpne teadmine sissetulekute suurusest. Võlgnikul puudub harjumus pidada arvet oma väljaminekute üle ja oma väljaminekuid planeerida. Võlgniku plaanidesse kuulub osta lähiajal auto ja seejärel osta kinnistu, mis on pere elukoht rahvastikuregistri järgi (xxxxxkülas xxxxxxx vallas). Kohus märgib, et selle võlgniku eripäraks on, et viie aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist on ta teinud FiMS § 17 lg.3 tunnustele vastavaid tehinguid. Nii on võlgnik ostnud aastal 2018 kinnisasja hinnaga 1000 eurot ja müünud selle aastal 2020 hinnaga 6000 eurot. Aastal 2020 on võlgnik ostnud kinnistu hinnaga 7000 eurot ja müünud selle aastal 2021 hinnaga 10 000 eurot. Alates aastast 2019 on võlgniku nimele olnud registreeritud neli sõidukit, millest kolm on võõrandatud ja üks registrist kustutatud. Käesoleval ajal on võlgniku nimel üks sõiduk. Väidetavalt müüdud tegelikult vanametalliks. Võlgnikul on pangakontod kolmes krediidiasutuses, vahendeid kontodel kokku 10,38 eurot.

Võlgniku kohustused 6191,58 eurot koosnevad laenukohustustest kiirlaenuandjate ees, laen Swedbank AS-le, võlgnevustest tasumata teenuste eest (Ragn Sells AS, Eesti Energia AS ja 220Energia OÜ, Rendin OÜ), kohtutäituri tasu ja kulud kohtutäitur Oksana Kutšmei ees. Võlgnikule kuuluva vara 10,38 eurot arvelt ei ole ka võimalik täita kohustusi summas 6191,58 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et Nxxxxxxx Vxxxxxxx on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Pankrotihaldur Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Nxxxxxxx Vxxxxxxxx pankroti välja 08.veebruaril 2023. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Mitti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.02.2023. a algusega kell 11.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS

§ 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 01.02.2024. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

• •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 14.12.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt (tl 26). Usaldusisik taotleb tasu 19 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, kokku 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot. Kokku 752,40 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist tema büroo Õigusbüroo Faktootum OÜ arvelduskontole. Kohus on kontrollinud, et Õigusbüroo Faktootum OÜ, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab FiMS § 54 lg 4 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 5 ettenähtud piirmäära. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lgs 11 sätestatust. Kohus määrab usaldusisiku tasu taotletud ulatuses ehk 752,40 eurot. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu hüvitamine tuleb määrata riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 esimeses lauses sätestatu kohaselt. Viidatud sätte teine lause sätestab, et riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Käesoleval juhul on usaldusisiku tasu määratud kohtu poolt viidatud sättes lubatu piiresse jäävas summas. Pankrotihaldur on taotlenud menetlusabi võlgnikule (tl 26) usaldusisiku tasu riigi kanda jätmiseks vastavalt TsMS § 183 lg-le 2. TsMS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot.

Kohus leiab, et võlgniku menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Nxxxxxxx Vxxxxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 752,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.