2-21-12404/66 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Ligikaudu 14 aastat tagasi aset leidnud sündmuste kajastamiseks koos hageja isikuandmetega ei eksisteeri ülekaalukat avalikku huvi. Hageja ei ole andnud luba oma isikuandmete avalikustamiseks. Kostja on ka varem hageja karistusandmeid avaldanud. Eesti Rahvusringhääling (ERR) avaldas 6. oktoobril 2019 kell 21.00 alanud saates Aktuaalne Kaamera (AK) loo Rakvere linnapea vahetumisest, kus mh näidati kostjaga tehtud intervjuud, milles kostja kommenteeris hageja määramist abilinnapeaks järgmiselt: "Kui keegi on süüdi mõistetud korruptsioonivastase seaduse rikkumise pärast, siis meie arvates teda ei saa abilinnapeaks panna" (intervjuu). Pärast mõlemat andmete avaldamise juhtumit on hageja edastanud kostjale pretensiooni ja kahju hüvitamise nõude. Pärast AK-s andmete avaldamist edastatud nõudekirjas selgitas hageja, et registrist kustutatud karistusandmete avaldamine on õigusvastane ning nõudis kostjalt seeläbi tekitatud kahju hüvitamist summas 1500 eurot. Kostja hagejale tekitatud kahju ei hüvitanud. Pärast FB postitust pöördus hageja samuti kostja poole nõudega hüvitada hagejale andmete õigusvastase avaldamisega tekitatud kahju. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud, vaid hoopis võimendas hagejale tekitatud kahju, kirjeldades ja tsiteerides hagejalt saadud nõudekirja, sh hageja isikuandmeid Riigikogu 10. juunil 2021 toimunud infotunnis. Andmete avaldamine kahjustab hagejat ülemääraselt ja ebaproportsionaalselt ning seda ei saa õigustada ka sõnavabadusega. Neid andmeid avaldades on kostja teotanud hageja mainet, au ja väärikust ning kahjustanud tema head nime. Kuigi hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks, on kostja siiski lubatud taluvuse piiri ületanud, kui avaldas hageja nime ja aegunud karistusandmed. Hageja aegunud karistusandmete avaldamine kahjustab hageja õigusi eriti raskelt ka seetõttu, et hageja on olnud tegev poliitikas ja soovib seda ka edaspidi olla. Kostja poolt andmete õigustamatu avaldamise tõttu võib see võimatuks osutuda. Olukorras, kus karistus on kantud ja andmed karistusregistrist kustunud, peab isikul olema võimalik alustada n-ö puhtalt lehelt ning ta ei pea taluma seda, et kauges minevikus tehtud tegusid õigustamatult järjepidevalt esile tuuakse ning sellega hageja praegusele elule ja tegevusele halba valgust heidetakse. Aegunud karistusandmete piiramatu avaldamine ei ole lubatud, eriti kui seda ei ole tehtud avalikke huve silmas pidades ja debatti algatades, vaid pelgalt soovist poliitilisele konkurendile halba varju heita või muudel hagejale teadmata põhjustel. Hüvitise suuruse määramisel palus hageja kohtul arvestada, et tegemist on hageja õiguste korduva rikkumisega, ning sellega, et kostja on teadlikult hagejale tekitatud kahju võimendanud, avaldades vaidlusaluseid andmeid hoolimata sellest, et hageja on pöördunud kostja poole korduvalt pretensioonidega, milles on selgitatud kostja teo lubamatust. Kostjat ei mõjutaks edaspidi hagejale kahju tekitamisest hoiduma kahjuhüvitis, mis oleks kostja jaoks tühine.

süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid delikaatseteks isikuandmeteks). IKÜM art 10 järgi töödeldakse süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmeid sama määruse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis, kui töötlemine on lubatud EL-i või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks. Artikkel 6 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks samas lõikes loetletud tingimustest, mh võib töötlemine õiguspärane olla juhul, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil (art lg 1 p a) või kui isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps (art 6 lg 1 p f). Samuti võib isikuandmeid IKS § 4 kohaselt andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. IKS-i nõuded isikuandmete avalikustamiseks kehtivad olenemata sellest, millisel põhjusel ei soovi isik oma andmete avalikustamist. Eelmärgitut arvestades pidi kostjal hageja isikuandmete avalikustamiseks olema andmesubjekti ehk hageja nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et kostjal hageja nõusolekut andmete avaldamiseks ei olnud. Arvestades IKÜM-i ja IKS-i sätteid, siis kogutakse isikuandmeid vähesel määral ja andmete töötlemine peab olema seaduslik ja eesmärgipärane. Maakohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud hageja isikuandmete korduv avalikustamine kostja poolt õigustatud. Ainuüksi sellest, et isikuandmed on seaduse alusel ilma andmesubjekti nõusolekuta varem mingis vormis avalikustatud (nt andmete avaldamine asja avalikul arutamisel kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt), ei saa järeldada, et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise põhimõtetega (IKS § 6 p-d 2–4). Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine trükiväljaannetes, televisioonis jm avardab oluliselt teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed. Kohus leidis, et kostja poolt hageja isikuandmete avaldamise õigusvastasus ei sõltu vastavate andmete õigsusest, st kuna eraeluliste andmete avaldamine on lubatud üldjuhul puudutatud isiku nõusolekul, võib selliste andmete avaldamine nõusoleku puudumisel olla õigusvastane ka juhul, kui avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Selliste andmete avaldamine võib siiski olla lubatud avaliku elu tegelase puhul. Hagejat saab pidada avaliku elu tegelaseks, seda möönis ka hageja ise kohtuistungil. Siiski on ka avaliku elu tegelase puhul erinev see, mida avaliku elu tegelane peab taluma ja mida mitte ning kas avalik huvi prevaleerub avaliku elu tegelase eraeluliste huvide ees. Käesoleva kaasuse kontekstis on oluline ka see, et hageja on n-ö kohalik poliitik. Kostja on enne kohalike omavalitsuste valimisi avaldanud hageja isikuandmeid, mh selle kohta, et hageja on süüdi mõistetud korruptsioonis. Kuigi korruptsioonikuritegu on raske õigusrikkumine ja sellele tähelepanu juhtimine ei ole alati õigusvastane, ei nõustunud kohus kostja seisukohaga, et ei ole vahet mitu aastat tagasi on isik süüteo toime pannud. Kohtu hinnangul oli oluline just see, et kostja avaldas hageja kohta aegunud karistusandmeid. Selliste andmete avaldamine ei teeni avalikkuse huve, vaid pigem kostja enda poliitilist (era)huvi, mistõttu nende andmete korduv taasavaldamine ei ole õiguspärane, s.o andmete korduvaks taasavaldamiseks ei esine ülekaalukat ega õigustatud avalikku huvi. Kostja ei ole ajakirjandusväljaanne, kellel võiks avaliku ülekaaluka huvi 5(13)

korral olla õigustus hageja andmete avaldamiseks. Kostja ei saa aegunud karistusandmete avaldamist õigustada ka poliitilise debati ning sõnavabadusega, veel vähem sellega, et ühiskonda huvitab, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ja kas isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest, ning et hageja peabki arvestama selliste andmete avaldamisega juhul, kui ta kandideerib juhtivale ametikohale. Lisaks ei ole sõnavabadus piiramatu ning avaldades isikuandmeid tuleb sellega arvestada. Kohus märkis, et karistatus on olemuselt ajutise iseloomuga õiguslik seisund, mis lõpeb karistuse kehtivuse kustumise või kustutamisega. Karistuse kehtivusajal on isiku süütegu ühiskondlikult taunitav ja tema õigusi võib karistatusest tingituna põhjendatud juhtudel seadusega mõnevõrra ulatuslikumalt piirata. Juhul, kui isik on naasnud õiguskuulekale teele, kaalub teatud ajahetkel õigus unustusele üles ka ühiskondliku hukkamõistu ning kaasneva häbimärgistamise. Karistuse kustumine kannab endas seega taasühiskonnastamise eesmärki (võimalust alustada n-ö puhtalt lehelt), mistõttu üldjuhul ei tohi isiku õigusi ja vabadusi varasema karistatuse tõttu piirata. Kohus ei tuvastanud, et hageja kohta kriminaalasjas tehtud otsus on avalikkusele kättesaadav. Kui sisestada Riigi Teataja kohtulahendite otsingusse hageja nimi, annab otsing kümne erineva kohtuasja numbri, samas tuleks kõik viidatud kohtuasjad läbi uurida, et jõuda viiteni, milles sisalduvad hageja karistusandmed – need andmed saavad teatavaks läbi otsingu tulemustes kajastuva teise kohtulahendi. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja kohta käiv süüdimõistev otsus on avalikkusele kättesaadav ning seetõttu hageja karistatuse välja toomine ei saa olla kostjale keelatud olukorras, kus hagejaga seonduv asjaolu puudutab aktuaalset teemat. Kokkuvõttes leidis kohus, et hageja isikuandmete avaldamiseks puudus ülekaalukas avalik huvi, seega ei oma kostja tegevuse kvalifitseerimisel enam tähtsust see, kas avaldatu oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja kui suurel määral andmete avalikustamine kahjustab hageja õigusi. Hageja nime avaldamine koos andmete avaldamisega tema aegunud karistatuse kohta on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Kostja ei ole andmekaitse norme järginud, mistõttu vastutab kostja rikkumise eest. Juhul kui IKS-i nõudeid on rikutud, ei saa andmete avalikustamise õigusvastasuse puudumise põhjendamisel tugineda VÕS §‐le 1046. Kui on tuvastatud VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormi rikkumine, võib kostja tegevuse õigusvastasuse välistada vaid VÕS § 1045 lg 3 alusel asjaolu, et rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Praegusel juhul seda õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine, kuna IKS-i sätted on mõeldud kaitsma kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest.

4.Kostja palub 15. augustil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kostja on toime pannud VÕS § 1045 lg 1 p-s 7 sätestatud delikti andmekaitsereeglite (IKS-i ja IKÜM-i) rikkumisega. Karistusandmete kehtivusel või aegumisel ei ole IKS-i ega IKÜM-i alusel karistusandmete avaldamise õiguspärasuse hindamisel tähendust. Samamoodi ei oma karistusandmete kehtivus õiguslikku tähendust VÕS § 1046 alusel isiku eraelu puutumatuse rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel. Riigikohtu mitmest lahendist tuleneb, et kustutatud karistusandmetele on keelatud tugineda ainult juhul, kui andmetel on iseseisev õiguslik tähendus ehk peamiselt teo korduvuse arvestamisel. Samas karistamise fakt on püsiva tähendusega ning iseloomustab isikut terve elu (nt Riigikohtu üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-4-1-7-01, p-d 18 ja 20; kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 1-14-10087/66, p 35; ja määrus asjas nr 2-20-1208/172, p 41). Järelikult puudub maakohtu poolt otsuses andmekaitse reeglite rikkumise sisustamisel ja sidumisel hageja karistusandmete aegumisega seaduslik alus. Karistusandmete kehtivus või kustutatus ei oma tähendust ka andmete avaldamise erialusena toimiva IKS §-s 4 sätestatud avaliku huvi kontrollimisel. Maakohus on IKS § 4 ebaõigesti kohaldanud. Nimetatud sättest ega muust õigusaktist ei tulene avaldajale õigust avaldada meedias üksnes kehtivaid karistusandmeid. Vastupidi, enamikel juhtudel on IKS § 4 järgi õigustamatu ka kehtivate karistusandmete avaldamine, kuna n-ö tavainimese (st avalikus sfääris mittetegutseva isiku) karistusandmete avaldamiseks puudub reeglina avalik huvi. Seega IKS § 4 alusel isiku karistusandmete avaldamise lubatavuse kontrollimisel on oluline avaliku huvi olemasolu kustutatud karistusandmete avaldamiseks ning teiste sättes viidatud tingimuste täidetus. Kostja leiab jätkuvalt, et hageja kui avaliku elu tegelase varasemate karistusandmete avaldamiseks esines avalik huvi. Maakohtu otsuses esitatud kohtu järeldused poliitikuks oleva hageja karistusandmete avaldamisega põhjustatud andmekaitsereeglite rikkumise ning IKS §-s 4 sätestatud eelduste mittetäidetuse osas on selges vastuolus senise avaliku elu tegelase kohta andmete avaldamist ning poliitilist debatti puudutava Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga ning selle alusel välja kujunenud andmekaitse põhireeglitega. EIK praktika kohaselt tähendab ajakirjanduslik eesmärk ideede ja informatsiooni levitamist, mis aitavad edendada debatti demokraatlikus ühiskonnas. Need on teemad, mis on avaliku huvi orbiidis. Eelduslikult on kõik avaliku elu tegelase avalikku sfääri kuuluva tegevusega seotud andmed ja teave IKS §-s 4 sätestatud avaliku huvi objektiks, mistõttu võib vastavaid andmeid avaldada ka andmesubjekti nõusolekuta. Hageja on ise menetluses kinnitanud ning maakohus otsuses ka tuvastanud, et hageja on jätkuvalt avaliku elu tegelane – hageja on tegevpoliitik ning ta osaleb aktiivselt poliitilises ja ühiskondlikus elus. Vaatamata sellele asus kohus otsuses aga seisukohale, et jätkuvalt avaliku elu tegelaseks olev ning kõrgele ametikohale (abilinnapea) kandideeriva hageja varasemat korruptsioonikuritegu puudutavate karistusandmete avaldamiseks puudus IKS § 4 kohane avalik huvi, kuna need karistusandmed olid aegunud ning kuna selliste andmete avaldamist ei saa õigustada poliitilise debati ega sõnavabadusega. Need kohtu järeldused on arusaamatud ning otseses vastuolus IKS §-s 4 sätestatud eelduste ning seda sisustava kohtupraktikaga. Senise kohtupraktika kohaselt on just õigustatud üldsuse 7(13)

kõrgendatud huvi poliitiku või täidesaatvat riigivõimu teostava kõrgema riigiametniku isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). Maakohtu seisukoht, et ühiskonda ei huvita, milline on isiku taust, kes kandideerib abilinnapeaks ja kas isik on õige seisma kohaliku omavalitsuse või mistahes organisatsiooni huvide eest, on seega väär ja elukauge. Küsimusi kandidaatide ja erakondade (võimalikust) korruptiivsest taustast käsitletakse valimiste eelselt alati ning seda nii poliitilises debatis kui ka ajakirjanduse poolt. See näitab, et isikute ja erakondade taust on ilmselgelt oluline valijale valikute tegemiseks. Postituses ning intervjuus avaldatud karistusandmed puudutavad otseselt hageja varasemal ametipositsioonil toime pandud rasket õigusrikkumist (korruptsioonikuritegu), mitte hageja eraeluga seotud detaile. Lisaks on EIK mitmel korral väljendanud seisukohta, et poliitikud peavad taluma veelgi ulatuslikumat kriitikat kui lihtsalt avaliku elu tegelased. EIK on omistanud kõige kõrgemat tähtsust väljendusvabadusele just poliitilise debati kontekstis ning leidnud, et poliitiliste kõnede piirangute õigustamiseks on nõutavad väga tugevad argumendid. Samuti on põhjendamatu maakohtu otsuses andmete avaldamise eesmärgile antud hinnang, mille järgi on kostja tegutsenud FB postituses ning intervjuus karistusandmete avaldamisel lähtuvalt enda "poliitilisest erahuvist". Mõlemal juhul teostas kostja poliitilist debatti ning selle kvalifitseerimine "isiku erahuviks" on väär. Kostja on edastanud üksnes enda poliitilisi vaateid ning tema erakonda esindavatele väärtustele tuginevat arvamust. Kohus on vääralt leidnud, justkui võiks ajakirjandusväljaandel nimetatud sätte kohaselt esineda võrreldes kostjaga suurem või kaalukam avalik huvi hageja isikuandmete avaldamiseks. IKS § 4 reguleerib andmete avaldamist oma eesmärgi, mitte avaldaja isiku kaudu. Seega ei ole nimetatud sättes esitatud aluse tuvastamise seisukohalt vahet, kes on andmete avaldajaks. Kuna õigusvastasuse hindamine ka eraelu puutumatuse isikuõiguse (VÕS § 1045 lg 1 p 4) rikkumisel eeldab IKS §-ga 4 samasugust eelnevalt kirjeldatud vastandlike õiguste omavahelist kaalumist, ei olnud kostja poolt hageja karistusandmete avaldamine õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 kohaselt. Isegi kui kostja oleks hageja karistusandmete avaldamisel andmekaitse norme rikkunud, on maakohus eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja sisustamisel. Mittevaralise kahju tekkimist avaliku elu tegelasel saaks jaatada vaid juhul, kui isikuõiguste rikkumine on eriliselt raske (nt kui avaldatud valeinformatsioon on isiku au ja head nime eriti teotav). Otsuses esitatud põhjendus on aga vastupidine – kohus on käsitlenud hageja poolt avaliku elu tegelaseks olemist just mittevaralist kahju sisustava ning seda suurendava asjaoluna. Samuti on nii hageja kui ka maakohus sisustanud väidetava andmekaitsenormide rikkumisega põhjustatud mittevaralist kahju (negatiivsed tagajärjed) valede asjaoludega. Andmekaitse normid, mida kostja on väidetavalt rikkunud, on suunatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud eraelu puutumatuse (privaatsuse) põhiõiguse kaitsele. Andmete õigustamatu avaldamisega põhjustatud privaatsusõiguse rikkumise korral peaksid hageja üle-elamised ja hingelised kannatused olema seotud hageja privaatsuse õigustamatust kaotusest tingitud üleelamistega (teiste kõrgendatud tähelepanuga tema suhtes jms). Hageja ja kohus on aga sisustanud hageja karistusandmete avaldamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi (mittevaralist kahju) aga PS §-s 17 sätestatud au ja hea nime rikkumisega (maine kahjustamisega) põhjustatud tagajärgedega. Riigikohus on oma praktikas korduvalt kinnitanud, et reeglina ei ole tõeste andmete avaldamisega võimalik isiku au teotada. Kuna kostja poolt avaldatud andmed hageja karistatuse kohta on tõesed, siis ei ole kostja hageja au ja head nime õigusvastaselt teotanud. 8(13)

Vaidluse sisuks on erinevate kaitstavate hüvede olulisuse hindamine ja sellest lähtuva otsuse tegemine (ühelt poolt kostja õigus väljendusvabadusele (sõnavabadusele), teiselt poolt hageja õigus tema eraelu puutumatusele ning au ja hea nime kaitsele). See toimub kohtu poolt hüvede võrdleva kaalumise teel. Kaalutlusotsusse sekkumise võimalused kõrgema astme kohtu poolt on piiratud. Maakohus on äärmiselt põhjalikult oma seisukohti põhjendanud ning ei ole hageja hinnangul rikkunud menetlusõiguse normi, ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud ka diskretsiooni põhimõtteid. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hageja andmete avaldamisega isikuandmete kaitse reeglite vastaselt rikkus kostja hageja eraelu puutumatust ja selline rikkumine ei ole õigustatud. Hageja jääb kõigi maakohtu menetluses esitatud väidete ja seisukohtade juurde, paludes nendega täies mahus arvestada. Maakohtu otsus ei ole vastuolus EIK-i praktikaga ning see ei muuda väljakujunenud printsiipe vastandlike põhiõiguste vahel tasakaalu leidmisel (nagu väidab kostja). Vaidluse õigeks lahendamiseks oli oluline tuvastada andmete avaldamise eesmärk ning seda on maakohus ka teinud ning õigesti leidnud, et avalik huvi hageja andmete avaldamiseks puudus. Hageja ei nõustu kostja etteheitega maakohtule, et kohus sidus hageja karistusandmete avaldamise lubatavuse ebaõigesti nende andmete kehtivusega. Karistusandmete mittekehtivusele (aegumisele) viitamisega on kohus üksnes täiendavalt põhjendanud avaliku huvi puudumist. Aegunud andmete avaldamise õigust ei saa eeldada. Isikul on õigus nõuda, et teda puudutavaid aegunud andmeid, eriti veel laiendatud kaitse all olevaid eriliigilisi isikuandmeid ei avaldata määramatu aja jooksul korduvalt üha uuesti. Maakohus ei eksinud mittevaralise kahju tuvastamisel ja selle sisustamisel. Maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud hüvitis on põhjendatud ja maakohus ei ole hüvitise väljamõistmisel rikkunud menetlusõiguse norme ega ületanud diskretsiooni piire (VÕS § 127 lg 6 esimene lause ja TsMS § 233 lg 1, § 366). Kohtu järelduste kujunemine on loogiline ja jälgitav. Kostja peab hageja väiteid seotuks au teotamise ja maine kahjustamisega. IKS-is sätestatud andmekaitse reeglite eesmärgiks on kaitsta kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Mittevaralise kahju olemasolu tuleb sisustada ning hageja ongi seda teinud, kirjeldades talle kostja poolt andmete avaldamisest tekkinud negatiivseid tagajärgi.