Profixer OÜ hagi Hara OÜ vastu võlgnevuse, viivitusintressi, kohtueelse õigusabikulu, võla sissenõudmiskulu ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 4 732,20 eurot. Hageja: Profixer OÜ (registrikood 11112618, asukoht J.Koorti 12-17, 13623 Tallinn, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Anton Filjaev (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Hara OÜ (registrikood 14909292, asukoht Pirita tee 20a/1-15, 12011 Tallinn, seaduslik esindaja O T, e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja: Carlo Kask (Õigusbüroo TK OÜ. Registrikood 12409757, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 16. jaanuaril 2023. a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Profixer OÜ hagi Hara OÜ vastu võlgnevuse, viivitusintressi, kohtueelse õigusabikulu, võla sissenõudmisekulu ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Hara OÜ-lt Profixer OÜ kasuks võlgnevus summas 2 283,60 eurot.
Välja mõista Hara OÜ-lt Profixer OÜ kasuks viivitusintress seisuga 22.08.2022. a summas 1 552,85 eurot.
4.Välja mõista Hara OÜ-lt Profixer OÜ kasuks kohtueelne õiguabikulu summas 125 eurot.
5.Välja mõista Hara OÜ-lt Profixer OÜ kasuks võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.
6.Välja mõista Hara OÜ-lt Profixer OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 2 283,60 eurolt) alates 23.08.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,5% iga võlgnevuse tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 730,75 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta Hara OÜ kanda.
2.Välja mõista Hara OÜ-lt menetluskulud summas 2 291,34 eurot Profixer OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Hara OÜ-l tasuda Profixer OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 291,34 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada Profixer OÜ-le hagi tagamise taotluselt makstud tagatis summas 193,07 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 23.08.2022. a esitatud hagiavalduse ja selle 10.10.2022. a täienduse kohaselt paigaldas hageja 2022. a aprillis kostja tellimusel köögimööbli 2283,60 EUR (sh KM) eest. Kostja ja lõppklient võtsid töö märkusi esitamata vastu ja 14.04.2022 lubas kostja maksta hagejale "järgmiseks reedeks" ehk 22.04.2022. 25.04.2022 vormistasid pooled tööde vastuvõtuakti. Kostja pole tööde eest maksnud ja nüüd nõuab hageja töövõtutasu ja viivise maksmist.
2.16.03.2022 sõlmisid pooled alltöövõtulepingu, millega kostja Hara OÜ tellis ja hageja Profixer OÜ kohutus teostada alltöövõtuna köögimööbli paigalduse korteris, mis asub xxx (registriosa xxx) ja kuulub nimetatud tööde lõpptellijale, pr L L. Kostja kohustus tasuma hagejale paigaldustööde eest ajatasu 23 € suuruse tunnimäära alusel, millele lisandub KM, millist kohustust kinnitab Hara OÜ juhatuse liikme O T 16.03.2022 e-kiri Profixer OÜ juhatuse liikmele. 25.03.2022 lõpetas hageja paigaldustööd, v.a ühe defektse kapiukse paigaldus ning teatas kostjale ja tööde lõpptellijale (korteriomanikule), et töö on kõigis olulistes aspektides valmis ja köök on kasutamiskõlblik, defektse kapiukse saab vahetada esimesel võimalusel. Korteriomaniku L. L esindaja I L võttis töö vastu tingimusel, et defektne kapiuks vahetatakse nõuetekohase vastu.
3.06.04.2022 väljastas hageja kostjale arve tehtud töö eest, mille kohaselt läks mööbli paigaldamiseks kokku 84 inimtundi ja 22 € suuruse tunnitasu alusel moodustab tööraha 1848 € (84*22), töörahale lisanduvad lisatarvikute soetamise kulud summas 55 €. Töövõtutasu kokku on 1903 € (1848+55), millele lisandub käibemaks 20% ja seega kokku on tasumiseks
2283,6 €. Arve tasumise tähtajaks oli 08.04.2022 ja maksega viivitamise korral pidi tasuma viivist 0,5% päevas. 06.04.2022 seisuga ei olnud kapiuks veel vahetatud.
4.Kostja jättis arve tähtaegselt maksmata, kuid 14.04.2022 saatis kostja hagejale sms-sõnumi, millega kostja vabandas [palus vabandust hageja arve tasumisega viivitamise pärast] ja lubas, et [arve saab] järgmiseks reedeks [ehk 22.04.2022] makstud. 05.05.2022 tegi kostja hagejale meeldetuletuse defektse kapiukse kohta. 06.05.2022 paigaldas hageja nõuetekohase ukse, informeeris sellest kostjat ning sai korteriomaniku esindajalt, Indrek Loidult viimase poolt allkirjastatud tööde vastuvõtuakti, millega korteriomanik kinnitas, et ta võtab mööbli paigalduse märkusteta vastu, kõik vead on parandatud ja korteriomanikul ei ole pretensioone tööde osas. Nimetatud tööde vastuvõtuakt on kuupäevastatud 25. aprilliga 2022. Tegelikult sai hageja selle akti kätte lõppkliendi korteris 06.05.2022 ja teatas kostjale telefonitsi, et kõik tööd, sh järeltöö on teostatud täies ulatuses.
5.Hageja töös ei olnud olulisi puudusi. Töö oli piisavalt kvaliteetne. Kostja pole pisidefektiga ukse vahetamisele järgnenud tööde vastuvõtmisel ühelegi muule puudusele viidanud ega esitanud hagejale ühtegi pretensiooni töö kvaliteedi või tasu suuruse osas. Ka pärast maksekäsuavalduse saamist pole kostja ühtegi konkreetset pretensiooni või vastuväidet hagejale esitanud. Pealegi on kostja andnud 14.04.2022 sms-sõnumiga hagejale võlatunnistuse, millega lubas töövõtutasu maksta.
6.Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletused: 25.04.2022, 05.05.2022 ja juristi kaudu 10.06.2022, kuid kostja pole võlga tasunud. Seejärel esitas hageja 13.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3368,31 euro saamiseks.
7.Töö on vastu võetud, võlg on tunnistatud ja kuulub tasumisele. Pooled sõlmisid lepingu köögimööbli paigaldamiseks ehk tulemuse saavutamiseks (VÕS § 24 lg 1) ja poolte vaheline leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Kuigi pooled leppisid 16.03.2022 kokku tunnitasus 23 €, vähendas hageja vabatahtlikult tunnitasu määra 1 € võrra 22 euroni. Hageja paigaldas mööbli ja teatas kostjale viivitamatult töö valmimisest. VÕS § 644 lg 1 kohaselt pidi kostja paigaldatud köögimööbli üle vaatama ja samal ajal teatama hagejale ilmsetest puudustest. Kostja lasi lõpptellijal (korteriomanikul) mööbli üle vaadata, kes töö on üle vaadanud ja vastu võtnud kirjaliku aktiga. Kostja ei ole tööde vastuvõtmisel ega pärast seda ühtegi pretensiooni teinud. Pooled küll leppisid kokku, et hageja vahetab ühe defektse kapiukse, mida hageja ka tegi järeltööna. Pärast defektse kapiukse vahetust pole kostja esitanud ühtegi pretensiooni töö või tasu suuruse suhtes ja lisaks väljastas 14.04.2022 võlatunnistuse, millega lubas hagejale töövõtutasu maksta.
8.VÕS § 644 lg 3 näeb ette, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega on kostja (tellija) minetanud õiguse viidata väidetavatele puudustele ja keelduda töö eest maksmast väidetavatele puudustele tuginedes ja hageja (töövõtja) võib nõuda oma tasu edukalt tehtud töövõtu eest.
9.14.04.2022 saatis hagejale sõnumi, millega kostja vabandas [palus vabandust hageja arve tasumisega viivitamise pärast] ja lubas, et [arve saab] järgmiseks reedeks [ehk 22.04.2022] makstud. Osundatud sõnumi näol on tegu deklaratiivse võlatunnistusega, mis pöörab töövõtutasu nõude tõendamiskoormise ümber kostja kahjuks ja paneb kostjale kohustuse tõendada, et võlatunnistuse aluseks olevat võlga ei ole. Kostja pole esitanud kohtueelses kirjavahetuses või maksekäsimenetluses ühtegi selgitust kas ja miks ei ole tal võlga kõnealuse töövõtu tegemise eest. Seega tuleb hagi rahuldada.
10.Viivise võlg on 1 552,85 €. Pooled leppisid kokku viivise päevamääras 0,5%. Nimetatud tasumäär on mööblipaigalduse valdkonnas tagatiseta järelmaksude puhul tavapärane ning pooled leppisid kokku 0,5% suuruses viivises, mis on kajastatud hageja arves ning on aktsepteeritud kostja poolt, sh kostja 14.04.2022 sõnumiga. Viivise määra õigustab ka jooksev inflatsioon. Eesti inflatsioon oli juunis 22 protsendiga euroala kiireim ja tõenäoliselt hakkab lähitulevikus tõusma. Arve tasumise tähtaeg saabus 08.04.2022. Viivise päevamäär on 11,418 € (2283,6*0,5%=11,418 päevas). Viivitatud periood on seisuga 22.08.2022 136 päeva ja viivise suurus 1 552,85 €. Ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni mõistab kohus TsMS §-le 367 tuginedes kostjalt hageja kasuks põhivõlalt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla suuruseni ehk (juba tekkinud viivist arvestades) mitte rohkem kui 730,75 €.
11.Lisaks nõuab hageja sissenõudekulu 40 € VÕS § 1131 lg 1 alusel, mille kohaldamise eelduseks on, et võlgnik oleks majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik ja millise seaduse eesmärgiks on mh sätestada minimaalse hüvitise suurus, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Hageja saab nõuda 40 € ega pea tõendama, millised kulud tal tekkisid (vt nt TRKo 2-21-14376 p 24) . Kostja peab hüvitama kohtueelse asjaajamise kulud VÕS § 128 lg 3 järgi (RKTK 3-2-1-19-13). Hageja nõuab kohtueelse nõude esitamise kulude hüvitamist summas 125 €. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks. Kahju kindlakstegemise kulud on samuti hüvitatavad VÕS § 128 lg 3 alusel (nt 3-2-1-19-13 p 11 ja 12). Iseenesest võib võlausaldaja võlgniku makseviivituse korral tõepoolest nõuda kahju hüvitisena ka mõistlike sissenõudmiskulude hüvitamist ning selleks võivad olla ka mõistlikud inkassokulud (2- 17-280). Kostja vastus
12.Kostja on seisukohal, et hageja poolt kohtusse esitatud hagiavaldus ning selles esitatud asjaolude alusel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ega hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, mille tõttu tuleb jätta see läbivaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud ja vastupidist tuleb hagejal tõendada. Kostja hinnangul ei ole pooltel kokkulepet ei tasus ega viivise määras, veelgi enam tehtud töö mahus. Seega puudub kostja hinnangul pakkumine ja selle kinnitus.
14.Hageja esitatud e-kiri võib puudutada poolte läbirääkimisi, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millal ja kuidas pooled lepingu sõlmisid ja milles kokku leppisid.
Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et hageja on kostjale esitanud arve ning väidab, et tema teenuse tasu vastab mingile suurusele, ei saa kostja hinnangul lugeda pooltevahelise lepingu sõlmituks. Seega tuleb hagejal täiendavalt välja tuua ja tõendada, kelle vahel, millal ning millistel tingimustel leping sõlmiti.
15.Kostja on arvamusel, et tööde lõpptellijal oligi õigus jätta tööde eest tasumata lisatud arve alusel, kuna see on esitatud oluliselt varem, kui tasunõue muutus sissenõutavaks, sest töödes esinesid puudused arve 06.04.2022 esitamise seisuga, milliseid hageja kirjeldas oma menetlusdokumendis.
16.Tööde vastuvõtuakt on kuupäevastatud 25.04.2022. Kostja hinnangul on tegemist fabritseeritud tõendiga, kus selles toodud kinnitused ja kuupäevad ei vasta tegelikkusele. Seega ei saanud tööde lõpptellija kinnitada 25.04.2022, et kõik vead on ära parandatud ning pretensioone ei ole (hagile lisatud akt). Lõpptellijal oli õigus keelduda tasumisest seni, kuni puudused on kõrvaldatud, kuid hageja esitas kostjale arve 06.04.2022. Kostja kinnitab, et pole arves toodud töid tellinud. Hagejal saab olla nõue lõpptellija vastu, kellele teenust osutati ja kes omakorda selle vastu võttis hageja väitel. Hageja selgitas, et paigaldas ukse alles 06.05.2022 (hagiavalduse punkt 2.6). Seega ei saanud hageja poolt esitatud arve muutuda sissenõutavaks selles toodud kuupäeval. Järelikult on ka arve esitatud ebaõigete andmetega, nii sisult tasu osas, kui ka maksetähtaja ja viivise määra osas ning teostatud inimtundide osas. Asjas esitatud tõendeid hinnates leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud töövõtutasu sissenõutavaks muutumist. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lisaks eeltoodule vaidlevad pooled käesolevas asjas selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesolevas asjas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, kas tema tasunõue pidi muutuma poolte kokkuleppe kohaselt sissenõutavaks alates töö valmimisest või alates selle vastuvõtmisest kostja poolt. Kostja eitab töö tellimist sellises mahus nagu seda on välja toonud hageja ning nende vastuvõtmist. Samuti jääb kostjale selgusetuks, millise töö osas sõlmisid pooled kokkuleppe, hageja ei ole tõendanud antud töö tegemist ja valmimist ega kostja poolt vastuvõtmist, seega ei kuulu rahuldamisele hageja tasunõue arve nr 2-04-2022 alusel. Hageja ei ole tõendanud ühtegi tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldust. Ilma täiendavate põhistuste ja tõenditeta ei saa rahuldada hageja tasunõuet tellimuse nr 2-04-2022 alusel ainuüksi põhjusel, et hageja on selle kostjale esitanud.
17.Hageja väitel on poolte vahel kokku lepitud viivisemäär 0,5% päevas vastavalt arvel nr 2042022 märgitud määrale. Kostja hageja väitega ei nõustu ja leiab, et kokkulepe viivise osas puudub. Kostja märgib, et ainuüksi arve väljastamist ning kostja poolt sellele reageerimata jätmist, ei saa tõlgendada VÕS § 20 sätestatud nõustumusena viivisemäära kokkuleppe sõlmimiseks. Seega leiab kostja, et poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära osas. Kohtu põhjendused
18.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
19.Võlaõigusseaduse (VÕS) §§ 8 lg 1 ja 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2022. a märtsikuus suulise töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja teostama köögimööbli paigaldamise tööd aadressil xxx ning kostja tasuma teostatud töö eest 23 eurot tunnis (lisandub käibemaks)(dtl 26).
20.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud paigaldustööd vastavalt kokkulepetele. Töid teostati perioodil 22.03.2022. a kuni 24.03.2022. a, kokku 69 töötunni ulatuses. Lõpptellija võttis töö pretensioonideta vastu. Hageja väljastas teostatud tööde eest 06.04.2022. a arve nr 14909292 summas 2 283,60 eurot (dtl 29), mille kostja jättis tasumata. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja ega lõpptellija hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole.
21.Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega kostja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja ja kostja vahel puudub leping, tööd ei ole vastu võetud, hageja pole tõendanud töövõtutasu sissenõutavaks muutumist. Kostja hinnangul ei ole 14.04.2022. a kinnitus võlgnevuse tasumise kohta võlatunnistus.
22.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
23.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Hageja on esitanud tööaja arvestamise tabelid ja ekirjavahetuse (dtl 124-133). Kostja väiteid lepingu puudumise kohta, kohus veenvaks ei pea.
24.VÕS § 638 teise lause järgi tuleb töövõtjal tõendada, et töövõtja on tööd üleandmiseks tellijale esitanud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et kostja on lõpptellijale töö üle andnud. Tellijal tööde osas pretensioone ei ole. Kahetsusväärselt ei ole kostja akti alusel tellijale üle antud tööde eest hagejale tasunud. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale tööde osas pretensioone esitanud. Kostja on lubanud 14.04.2022. a hagejale tööde eest tasuda järgmiseks reedeks (dtl 32), kuid 22.04.2022. a oli võlgnevus siiski tasumata. Võlgnevus oli tasumata ka 05.05.2022. a, mil hageja saatis kostjale vastava meeldetuletuse (dtl 35-36).
25.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. VÕS § 644 lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
26.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud teostatud tööde akt, millega lõpptellija on töö kätte saanud (dtl 33). Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja arvest nr 2-04.2022 tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
27.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
28.Hageja on esitanud enda viivisenõude kujunemise kronoloogia. Seisuga 22.08.2022. a on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 1 552,85 eurot. Kostja vaidleb hageja viivisenõudele vastu, kuivõrd hageja ja kostja vahel puudusid igasugused kokkulepped ning üksnes arve esitamine ei loo kostja jaoks viivise tasumise kohustust. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama
sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Asjaolu, et pooltevaheline leping oli suuline ei välista kohtu hinnangul kostja kohustust tasuda viivist. Puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale esitanud arve nr 204.2022. Pretensioone arve sisu osas kostjal ei olnud ning 14.04.2022. a lubas kostja arve tasuda. Vaidlusalusel arvel on viivisemäär kajastatud 0,5% päevas. Riigikohus on lahendis 3-2-1-144-09 asunud seisukohale, et arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Kohtu hinnangul on kostja käesoleval juhul aktsepteerinud arvetel näidatud tingimusi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
29.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele seisuga 22.08.2022. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 552,85 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 23.08.2022. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,5% päevas iga viivituses oldud päeva eest.
30.Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja arvet ei tasunud ja hageja olid sunnitud võlgnevuse sissenõudmiseks lisakulutusi tegema (dtl 38). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-138-10 ja 3-21-84-14 asunud seisukohale, et ka kohtueelne õigusabikulu kuulub hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõuded põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 560 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 4 732,20 eurot tasumisele riigilõiv 560 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 560 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses enamtasutud riigilõiv sumas 101,05 eurot, kuulub hagejale tagastamisele. Hageja on tasunud hagi tagamise taotlustelt riigilõivu 140 eurot ja hagi tagamise tagatise summas 193,07 eurot. Hageja taotlusel kohus tagastab hagejale hagi tagamise tagatise summas 193,07 eurot. Tasutud riigilõiv summas 140 eurot jääb taotluste rahuldamata jätmise tõttu hageja enda kanda.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 1 731,34 eurot. Arvelt MA2300004 nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha esitamiseks, kompromissi pakkumise koostamiseks, kohtuistungil osalemiseks (dtl 79-84. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
35.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu juristi õigusteenuse eest summas 95 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.