Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 18. november 2025
Tsiviilasja number
2-24-143086
Tsiviilasi
AS-i ÜHISTEENUSED hagi Sergei Kuklini vastu leppetrahvi 57 eurot, võla sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. aprilli 2025. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Sergei Kuklini apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS
ÜHISTEENUSED
(registrikood 11052490), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja Sergei Kuklin (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. aprilli 2025. a otsus muutma.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Sergei Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Kuklini
kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 26. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergei Kuklinilt (kostja) 100 euro 28 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus andis 17. detsembril 2024 kostja vastuväite tõttu asja üle Viru Maakohtule.
2.Hageja esitas 30. detsembril 2024 Viru Maakohtule kostja vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 57 eurot, võla sissenõudmiskulu 20 eurot, viivise 18 eurot 6 senti ja viivise leppetrahvilt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni leppetrahvi tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja parkis 13. detsembril 2021 sõiduki, registreerimismärgiga XXXXXXX (sõiduk), hageja opereeritavale parkimisalale P. Kerese 3, Narva (parkimisala). Parkimisalal olid infotahvlid, milledel olid märgitud parkimistingimused. Parkimistingimuste rikkumise eest oli ette nähtud leppetrahv 57 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi. Ta parkis invakohale. Hageja määras kostjale selle eest leppetrahvi 57 eurot. Kostja ei ole leppetrahvi tasunud. Kostjal tuleb lisaks hüvitada võla sissenõudmiskulu ja viivis.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei rikkunud liikluskorralduse nõudeid. Liiklusmärk numbriga 874 "Puudega inimese sõiduk" oli paigaldatud kõrval asuvale territooriumile, s.o aadressile A. Puškini tn 19, Narva. Liiklusmärgi juures ei olnud teekattemärgistust, mis kehtestaks liiklusmärgi kehtivuse ala. Teekattemärgistuse puudumise tõttu ei olnud aru saada, kus asub liiklusmärgi nr 874 kehtivuse ala. Kostja sõiduk oli pargitud ca viis meetrit liiklusmärgist paremale. Kostja on töötu. Tal on kolm alaealist last. Kostjal ei ole võimalik hüvitada teise poole menetluskulusid.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas 28. aprilli 2025. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi 57 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20 eurot 13 senti ning viivise leppetrahvilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29. 2
aprillist 2025. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 600 eurot koos viivisega. Kostja oli sõiduki omanik. Ta parkis 13. detsembril 2021 kell 15:45 sõiduki hageja opereeritavale parkimisalale. Hageja parkimisalal olid parkimistingimused nähtavad. Tingimuste kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja poolt hageja parkimisalale sõiduki parkimisega tekkis poolte vahel seega leping. Parkimistingimused nägid ette, et parkida võib vastavalt paigaldatud liikluskorraldusvahenditele (viidad, teemärgistus, liiklusmärgid), keelatud on parkida kohtades, mis on tähistatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Parkimistingimuste kohaselt on parkimistingimuste rikkumise eest ette nähtud leppetrahv kuni 57 eurot. Kostja rikkus parkimistingimusi. Ta parkis vastavalt tähistatud invakohal, omamata selleks õigust. Kostja pidi sellest rikkumise ajal aru saama. Hageja koostas kostjale rikkumise eest leppetrahvi 57 eurot. Kostja ei väida, et ta ei saanud leppetrahvi kätte. Hageja võib VÕS § 108 lg 1 alusel seega nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Hageja saatis enne kohtusse pöördumist kostja rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressile nõudekirjad. Kostja ei väida, et ta ei saanud kirju. Hageja võib VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulu 20 euro tasumist. Hageja viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhjendatud. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist, ei ole. Kostja pidi leppetrahvi vaidlustamisel arvestama, et poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, tuleb kanda teise poole menetluskulud. Hageja riigilõivu ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu kokku 120 eurot on põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldab suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Hageja esitab tüüphagisid. Ajakulu on põhjendatud neli tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus peab 169 euro suurust tunnihinda põhjendatuks vandeadvokaadi puhul. Hagejat ei esinda vandeadvokaat. Tunnitasu on põhjendatud 120 eurot (käibemaksuta). Esindajatasu on kokku seega põhjendatud 480 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Riigil on kohustus kaitsta võlasuhtes nõrgemat poolt, s.o võlgnikku. Maakohtu poolt väljamõistetud menetluskulude suurus on ebaproportsionaalselt suur, võrreldes põhinõudega – nõue on 57 eurot ja menetluskulud 600 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole põhjendatud. Tegemist on standardse asjaga. Hagejat esindas jurist, kelle tunnitasu ei ole lihtsas asjas põhjendatud enam kui 80 eurot.
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu. Erandlikud asjaolud puuduvad. Menetlusosaline, kelle kasuks otsust tehti, võib saada väikese rahalise väärtusega vaidlustes hüvitist mõistlike ja vajalike menetluskulude ulatuses, isegi kui need ületavad oluliselt vaidluse rahalist väärtust. 3
Menetluskulude hüvitamise piirmäära ei saa siduda tsiviilasja hinnaga. Kulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata konkreetsete asjaolude põhjal. Tartu Ringkonnakohus on pidanud mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (käibemaksuta). Keerulistes ja mahukates asjades on olnud tunnitasu 140 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väiteid ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
8.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääratud rahalise suuruse osas. Osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Vaidlustamata ulatuses on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
9.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud jätma hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel tema enda kanda. Hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud, sh hageja menetluskulud, TsMS § 162 lg 1 järgi üldjuhul kostja kui vaidluse kaotanud pool. TsMS § 162 lg 4 annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
1.TsMS § 162 lg 4 kohaldamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus (nt RKTKm 27.11.2019, 2-17-18531/37, p 20), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Jättes TsMS § 162 lg 4 asjas kohaldamata, ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul diskretsioonipiire rikkunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et asja materjalidest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
2.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohus on oma praktikas olnud järjelindlalt seisukohal, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard – menetluskulude väljamõistmine peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-6689/47, p 13). Kostja viide Riigikohtu 27. veebruari 2012. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 (p-le 12) ei ole menetluskulude jaotuse määramise seisukohalt asjakohane. Osutatud lahend oli tehtud töösuhteid puudutavas vaidluses ning lahendis TsMS § 162 lõike 4 kohta väljendatud seisukohad seonduvad töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitsmise vajadusega. Töösuhtes on nõrgemaks pooleks töötaja, kelle õiguste kaitseks on töölepingu seaduses ette nähtud mitmeid kaitsvaid norme. Eelnevast ei saa aga järeldada, et võlgnikku tuleb alati pidada võlasuhte nõrgemaks pooleks.
10.Samuti ei anna apellatsioonkaebuse väited alust muuta kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalise suuruse osas.
maakohtu
otsust
1.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi 4
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). TsMS § 175 lg 1 alusel tehtud kaalutlusotsusse saab kõrgema astme kohus samuti sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu arvates hindas maakohus hageja lepinguliste esindajate kulude (sh ajakulu) põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu TsMS § 175 lg 1 kohasesse kaalutlusotsustusse sekkuda.
2.Varasemas praktikas oli Riigikohus seisukohal, et teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus võib ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades (nt RKTKm 27.02.2012, 3-2-1-143-11, p 14). Kuid seda seisukohta, nagu ka kostja ise õigesti märgib, on Riigikohus hiljem muutunud (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324/42, p 19), leides, et menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri range sidumine tsiviilasja hinnaga pole põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 ega ükski teine säte ei näe ette menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalist piirmäära. Esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb Riigikohtu hinnangul tõlgendada selliselt, et ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.
3.Samuti ei ole maakohus teinud selget kaalutlusviga, pidades mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Selline tunnitasu vastab ringkonnakohtu hinnangul praeguse asja keerukusele ja mahukusele ning hageja esindaja koostatud menetlusdokumentide sisule ja mahule.
11.Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellatsioonkaebuse esitaja) kanda.
12.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 teises lauses sätestatule määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses enda menetluskuluse nimekirja esitanud, kuigi ringkonnakohus määras 22. septembri 2025. a määruses selleks pooltele tähtaja. Hagejal menetluskulude tekkimine ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.