Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Renovum OÜ esitas Viru Maakohtule hagi A. A. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 05.10.2022 hagiavalduse menetlusse. 16.11.2022 esitas kostja hagile vastuse, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja ei nõustunud hageja nõuetega, kuivõrd kostja ei ole laenulepingut allkirjastanud ega nõustunud lepingu tingimustega. Lepingus puuduvad andmed kostja pangakonto ja laenuväljamakse kohta. 17.11.2022 seisukohas jäi hageja hagiavalduse juurde ja palus hagi rahuldamist. Kohus määras tsiviilasjas nr 2-22-131074 kohtuistungi 17.01.2023. Kostja sai kohtuistungi kutse TsMS § 3141 lg 2 alusel e-kirja teel kätte 30.11.2022. Kohtukutses on selgitatud kohtuistungilt puudumist mõjuva põhjuse olemasolul ning kohustust tõendada mõjuvat põhjust. Samuti on kohtukutses selgitus, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks kohtuistungile, muuhulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. 17.01.2023 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil TsMS § 413 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemist. 2(4)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus ei ole tuvastanud TsMS § 413 lg-s 3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kostja ei teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on saadetud e-posti aadressile, mille kostja on ise kohtule oma vastuses avaldanud. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei teavitanud, et ta oleks olnud nõus kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus peab otstarbekaks kostjale selgitada, et juhul kui kostja ei ilmu kohtuistungile, hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist ja muud tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, ei arvestata TsMS § 413 lg 1 järgi hagiavalduse õigusliku põhjendatuse hindamisel kostja vastuses esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu 02.11.2010 lahend nr 3-2-1-91-10, p 21, 29.01.2008 lahend nr 3-2-1-143-07, p 15). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja Ühisraha OÜ ja kostja vahel 24.08.2021 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 441,13 eurot, intressivõlgnevuse 50,80 eurot, hooldustasu 5,58 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 34,88 eurot ja edasiulatuva viivise põhinõudelt 441,13 eurolt 38% aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt määrab kohus, et kostja kohustub väljamõistetud nõuded tasuma Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV Pank ja maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „A. A., isikukood: xxxxxxxxxxx, tsiviilasja nr 2-22-131074“. 3(4)

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub 17.11.2022 seisukohas kostjalt välja mõista menetluskulud summas 675 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ning õigusabikulu 480 eurot, käibemaksuta). Õigusabikulud koosnevad järgnevast: dokumentidega tutvumine, analüüs, hagiavalduse koostamine ja materjalide komplekteerimine 3 h x 120=360 eurot; kohtumäärusega ja kostja seisukohaga tutvumine, päringu vormistamine ning seisukoha koostamine 1 h x 120= 120 eurot, kokku on õigusabikulud: 4 h x 120= 480 eurot, käibemaksuta. Hageja on palunud menetluskulud kostjal üle kanda Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV Pank. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja põhjendatud menetluskulud summas 675 eurot (sh riigilõiv 175 eurot, maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu 20 eurot ja õigusabikulu 480 eurot, käibemaksuta). TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus, et kostja kohustub tasuma hageja menetluskulud Renovum OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX LHV Pank. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse hagiavalduses ja 17.11.2022 seisukohas esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.