Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-132527
Kohtuasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X-le vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu EUROPARK ESTONIA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas Võlgnik X-le (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.11.2022 määrus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud.
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud Xle kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.
6.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:
6.1.Keelduda Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagiavalduse menetlusse võtmisest.
6.2.Jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud X-le kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.3.Mõista X-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks välja maksekäsu kiirmenetluse kulu 85 eurot.
6.4.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-22-132527 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale (v.a menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas) võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (avaldaja) esitas 26.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-le (võlgnik) vastu 45 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 02.09.2022 vastuväite. 19.10.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.10.2022 määrusega kohustas maakohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul alates kõnealuse määruse kättesaamisest.
2.Avaldaja selgitas 26.10.2022 esitatud menetlusdokumendis, et 25.10.2022 tasuti maksekäsumenetluses nõutud võlg. Avaldaja palus võlgnikult välja mõista menetluskulud 85 eurot, millest 65 eurot on riigilõiv ja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulu, ning menetluskuludelt viivise. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 10.11.2022 määrusega avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 alusel hagimenetlusse võtmast, kuna avaldaja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtajaks puuduseid. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda ja jättis rahaliselt kindlaks määramata.
4.Maakohus asus seisukohale, et TsMS § 172 lg 9, § 4842 ja 4881 ei kohaldu, kuna kohus ei teinud maksekäsu kiirmenetluses maksekäsku ega lõpetanud menetlust võla tasumise tõttu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati 19.10.2022 määrusega võlgniku vastuväite tõttu. Samuti ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg-d 4 ja 5, kuivõrd kohtule hagi ei esitatud. Määruskaebus
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulud võlgniku kanda.
6.Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 172 lg 9 ja jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 5. Avaldaja nõustub kohtuga, et TsMS § 172 lg-s 9 välja toodud kaks olukorda, mille puhul kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud võlgnik, ei ole antud asja lahendamisel asjakohased. Kohus jättis tähelepanuta selle, et muul juhul kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
7.TsMS § 168 lg 5 sõnastusest on selgelt arusaadav seadusandja tahe kaitsta hagejat olukorras, kus ta pöördub kohtusse põhjendatud nõudega, mis rahuldatakse pärast vastuväite esitamist ja puuduste kõrvaldamise määruse tegemist kohtu poolt, kuid enne hagi esitamist ja menetlusse
2-22-132527 võtmist. Säte on analoogia korras kohaldatav ka olukorras, kus nõuetekohast hagiavaldust ei ole veel esitatud, kuid võlgnik on nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 4 ja 5 kohaldatavuse hindamisel tuleb lähtuda mh sellest, et hagejale tehtud sooritus vastab eesmärgile, mida hageja hagiga soovis saavutada. Võlgniku poolt võla tasumise tagajärjeks ei saa olla see, et avaldaja peab tasuma võlgniku tõttu tekkinud kulud, kui on pöördunud kohtusse võlgniku passiivsuse tõttu kohtueelselt. TsMS-s puuduvad erinormid, mida tuleks antud tsiviilasjas tekkinud situatsioonis kohaldada ja seega kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lg 5. Menetluse edasine käik
8.Võlgnik ei esitanud määruskaebuse osas seisukohta.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võlgniku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
11.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Avaldaja esitas määruskaebuse menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi menetlusse võtmisest keeldus. Eeltoodud osas on maakohtu määrus jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus, kas maakohtu määratud menetluskulude jaotus on seaduslik ja põhjendatud.
12.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohaldada tuleb TsMS § 168 lg 5 ja jätta menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 168 lg 1.
13.Asja materjalidest nähtuvalt nõudis avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avalduses võlgnikult 45 euro (30 eurot leppetrahv ja 15 eurot sissenõudmiskulu) väljamõistmist. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Kohus lõpetas 19.10.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.10.2022 määrusega kohustas maakohus avaldajat esitama vormikohase hagiavalduse. Hagiavalduse esitamise tähtaeg oli 03.11.2022. Avaldaja ei esitanud nõuetekohast hagi põhjusel, et võlgnik tasus avaldajale 45 eurot, mille tõenduseks esitati 26.10.2022 kohtule maksekorraldus. Avaldaja teavitas 26.10.2022 kohut võla tasumisest ja esitas taotluse menetluskulude hüvitamiseks.
14.Kuigi kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast ning selles osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, nähtub eeltoodud asjaoludest, et avaldaja ei pöördunud kohtusse põhjendamatult. Seetõttu on maakohtu poolt TsMS § 168 lg-le 1 tuginemine ebaõige, kuna nimetatud sätte kohaldamine eeldanuks sisuliselt edutu avalduse kohtusse esitamist.
15.Avaldaja jättis nõuetekohase hagi kohtule esitamata pärast võlgniku poolt võla tasumist, s.t loobus hagi esitamisest olukorras, kus võlgnik esialgu nõudele vastu vaidles, kuid pärast asja hagimenetlusse üleandmist siiski nõude täielikult rahuldas. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui
2-22-132527 hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sellises olukorras on põhjendatud jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 4842 ette nähtud ulatuses võlgniku kanda.
16.Kuivõrd hagimenetlus ei ole veel alanud, siis TsMS § 4842 teise lause järgi muid kulusid ei hüvitata, s.t need jäävad menetlusosaliste endi kanda. Samal põhjusel jäävad ka määruskaebusega seonduvad kulud menetlusosaliste endi kanda.
17.Ringkonnakohus saab määrata kulud rahaliselt kindlaks, kuna TsMS §-s 4842 piirab selgelt hüvitatavate kulude suuruse ja võlgnik ei esitanud kuludele ka vastuväiteid. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse esitamisel riigilõivu 65 eurot, mis on riigilõivuseaduse § 59 lg 6 järgi vajalik kulu. Lisaks tuleb talle hüvitada 20 eurot, s.o kokku 85 eurot.
18.Avaldaja taotlusel kuulub TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Ringkonnakohus selgitab, et kuna määruskaebus kuulub rahuldamisele ja ringkonnakohus ei jäta määruskaebemenetluse kulu võlgniku kanda, siis on määruskaebuse esitajal õigus TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotleda määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 70 euro tagastamist TsMS § 150 lg-s 4 sätestatud korras.
20.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuigi maakohus ei ole hagi menetlusse võtmisest keeldumisel viidanud TsMS §-le 371, saab käesoleva määruse peale edasi kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise lause alusel. Menetluskulude kindlaksmääramist eraldi ei saa vaidlustada, kuna määratud summa jääb alla TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud piirmäära.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.