Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants hagi J. P. vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 07.12.2022 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 07.12.2022 menetlusse võtmise kohtumäärus 23.12.2022 kätte (kostja on menetlusdokumentide kättesaamise osas edastanud 23.12.2022 kinnituse e-posti aadressilt: xxx; viidatud e-posti aadressi kasutades on kostja kasutanud ka avalduse esitamisel tsiviilasjas nr xxx). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 06.01.2023 hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 2(5)

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 650 eurot, intressivõlgnevus 49,72 eurot (1. osamaksest, so alates 11.02.2022 kuni 4. osamakseni, so 11.04.2022; 21,59+14,02+14,11=49,72 eurot; intressimäär 29,90% aastas), sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 118,74 eurot (põhinõudelt 650 eurolt, periood: 28.04.2022 kuni 06.12.2022, viivisemäär 29,90% aastas) ning edasiulatuv viivis alates 07.12.2022 29,90% aastas põhinõudelt 650 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 02.01.2022 kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 650 eurot. 18.01.2022 võttis Viru Maakohus tsiviilasjas nr xxx J. P. pankrotiavalduse menetlusse, kohus nimetas ajutise halduri, peatas kostja suhtes toimuvad sundtäitmised, ajutise halduri nõusolekuta kogu vara käsutamise. Kohtumäärus jõustus 03.02.2022. 09.02.2022 kuulutas Viru Maakohus tsiviilasjas nr xxx välja J. P. pankroti (määrus jõustus 26.02.2022). 02.09.2022 kohtumäärusega lõpetas kohus J. P. (pankrotis) pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Kohus algatas J. kohustustustest vabastamise menetluse. Viidatud kohtumäärus jõustus 12.11.2022. Võlausaldajad, kelle tunnustatud nõuded jäid välja maksmata olid OÜ Võlamenetleja ja Swedbank. Seega hageja oma nõuet pankrotimenetluses ei esitanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 167 lg 1 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuet ei või esitada, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu vastavalt käesoleva seaduse §-s 176 sätestatule lõppenud. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 05.11.2014 asja nr 3-2-1-92-14 p-s 12 leidnud, et PankrS § 167 lg 1 esimene lause reguleerib nõuete esitamist pärast pankrotimenetluse lõppu ja selle kohaselt võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras. Sama otsuse p-s 15 rõhutas kolleegium, et pankrotimenetluse eesmärgiks ei ole lõpetada kõiki võlgniku vastu eksisteerivaid nõudeid. Kohtu hinnangul sätestab PankrS § 167 lg 1 selgelt ja üheselt, et pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõudeid, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, esitada võlgniku vastu üldises korras. Seejuures on PankrS § 167 lg 1 nimetatud nõuete esitamine PankrS § 167 lg 2 kohaselt keelatud vaid juhul, kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu lõppenud. Selline käsitlus on kooskõlas PankrS § 167 3(5)

lg 1, lg 2, koosmõjus PankrS § 176 lg 1 mõtte ja eesmärgiga ning eelnevalt käsitletud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi PankrS § 167 rakendamise käsitlusega, aga ka nt Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi vaidlusaluste sätete tõlgendusega tsiviilasja nr 2-18-7265/4 p-s 47. Kohus tuvastas, et 13.01.2023 seisuga on kostja kohustustest vabastamise menetlus tsiviilasjas nr xxx pooleli ning käesoleva otsuse tegemise seisuga pole kostja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastatud, mistõttu oli hagejal õigus oma nõuded pärast pankrotimenetluse lõppu kostja suhtes üldises korras maksma panna. PankrS § 167 lg 1 teise lause kohaselt pankrotimenetluse aja eest intressi ja viivist ei arvestata. Kohus tegi kindlaks, et kostja suhtes algas pankrotimenetlus 03.02.2022 ja lõppes 12.11.2022 kohtumääruse jõustumisega, so 12.11.2022. Arvestades, et hageja nõuab intressivõlgnevust 49,72 perioodi 11.02.2022 kuni 11.04.2022 eest, siis jääb hagi intressivõlgnevuse osas PankrS § 167 lg 1 tulenevalt rahuldamata, sest intressi ei või arvestada pankrotimenetluse aja eest. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus on põhjendatud osaliselt, so perioodi 13.11.2022 (so pankrotimenetluse lõppemisest järgnevast päevast) kuni 06.12.2022 osas, põhinõudelt 650 eurolt, viivisemäär 29,90%, viivisevõlgnevus on viivisekalkulaator.ee kasutades 12,78 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 105,96 eurot (118,74-12,78=105,96 eurot) jääb rahuldamata, kuna vastav viivisenõude arvestus langeb pankrotimenetluse aega. Edasiulatuva viivise nõue alates 07.12.2022 põhinõudelt 650 eurolt 29,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt VÕS 1132 lg 2 alusel sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: p 2 sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hageja on pärast lepingu ülesütlemist saatnud kostjale kolm (14.06.2022, 18.07.2022, 09.08.2022) meeldetuletuskirja. Seega eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud 30 euro ulatuses. Sissenõudmiskulu 10 euro osas jääb rahuldamata, kuivõrd tõendeid, mis kinnitaksid vastavas ulatuses sissenõudmiskulu põhjendatust esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 02.01.2022 kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse summas 650 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 12,78 eurot (13.11.2022 kuni 06.12.2022), sissenõudmiskulu 30 eurot ja edasiulatuva viivise nõude alates 07.12.2022 põhinõudelt 650 eurolt 29,90% aastas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. 4(5)

Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 660 eurot (sh riigilõiv 280 eurot ja 380 eurot õigusabikulu, käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 380 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 19,30% ulatuses ja kostja kanda 80,70 % ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 520 eurot (280+240=520 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 419,64 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.