T. E.i ja OÜ Katevara hagi OÜ Raund 1 vastu lepingu täitmise kohustamise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
03.10.2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 T. E. (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja 2 Katevara OÜ (registrikood 12015350, asukoht: Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn, Pargi tn 37/1), juhatuse liige: T. E. (isikukood XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Kai Villman (e-post: [email protected]) Kostja: OÜ Raund 1 (registrikood 11480428, asukoht: IdaViru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn, 2. Tartu põik 2d, epost: [email protected]), seaduslik esindaja: A. R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja: E. C.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada T. E.i ja OÜ Katevara hagi OÜ Raund 1 vastu lepingu täitmise kohustamise nõudes.
2.Kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 täitma Katevara OÜ ja OÜ Raund 1 vahelist lepingut, mille kohaselt kostja OÜ Raund 1 kohustub osutama hagejale OÜ-le Katevara tasulist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust tarbimiskohas, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX ning mille sisuks on ühisveevärgi võrgust edastada tarbimiskohta joogivett ja vastu võtta tarbimiskohast ühiskanalisatsioonivõrku reovett, kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 täitma OÜ Katevara ja OÜ Raund 1 vahelist lepingut, mille kohaselt kostja Raund 1 OÜ kohustub osutama hagejale OÜ-le Katevara tasulist teenust, milleks on elektrienergia müük ja elektrienergia edastamine (elektri)võrgu kaudu vähemalt mahus, milleks on 3 faasiline ühendus peakaitse suurusega 25 amprit, tarbimiskohta, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX.
3.Kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 edastama elektrienergiat tehnilistel tingimustel, milleks on elektrienergia edastamise 3 faasiline ühendusena peakaitse suurusega 25 amprit tarbimiskohta, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX;
4.Käesoleva otsuse jõustumisel lõpetada Viru Maakohtu 12.04.2022 määrusega seatud hagi tagamise meetmete kohaldamine.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista kostjalt hagejate kasuks menetluskulud summas 1205 (üks tuhat kakssada viis) eurot, s.o 490 eurot riigilõiv ja 715 eurot õigusabikulud.
6.Välja mõista kostjalt hagejate kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1205 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. E. ja OÜ Katevara esitasid 10.aprillil 2022 Viru Maakohtule hagi OÜ Raund 1 vastu, milles palusid: 1) kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 täitma Katevara OÜ ja OÜ Raund 1 vahelist lepingut, mille kohaselt kostja Raund 1 OÜ kohustub osutama hagejale Katevara OÜ tasulist ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni teenust tarbimiskohas, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX ning mille sisuks on ühisveevärgi võrgust edastada tarbimiskohta joogivett ja vastu võtta tarbimiskohast ühiskanalisatsioonivõrku reovett, kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 täitma Katevara OÜ ja Raund 1 OÜ vahelist lepingut, mille kohaselt kostja Raund 1 OÜ kohustub osutama hagejale Katevara OÜ tasulist teenust, milleks on elektrienergia müük ja elektrienergia edastamine (elektri)võrgu kaudu vähemalt mahus, milleks on 3 faasiline ühendus peakaitse suurusega 25 amprit, tarbimiskohta, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX. 2) kohustada kostjat OÜ-t Raund 1 edastama elektrienergiat tehnilistel tingimustel, milleks on elektrienergia edastamise 3 faasiline ühendusena peakaitse suurusega 25 amprit tarbimiskohta, milleks on kinnistu, aadressiga: XXX; Hagi asjaolude kohaselt, hageja 1 T. E. T. E. on kinnistu, asukohaga: XXX registiosa nr XXX (edaspidi kinnistu 1) omanik. X OÜ (registrikood XXX) on kinnistu, asukohaga: XXX, registriosa nr XXX (edaspidi kinnistu 2) omanik. X OÜ (registrikood XXX) omandis on 06.04.2022 seisuga kinnistud asukohaga: xxx, xxx, xxx, xxx . Hageja T. E. sõlmis aastaid tagasi üürilepingud kinnistu 1 üürimiseks, mille kohaselt Katevara OÜ ja P OÜ on saanud hagejalt 1 kasutamiseks kinnistu 1 ning mõlemad üürnikud on kohustatud tasuma hagejale 1 üüri summas 600 eur/kuus. Katevara OÜ ja X OÜ sõlmisid enam kui 10 aastat tagasi suuliselt tähtajatu müügi- ja teenuse osutamise lepingu ( kestvuslepingu), mille kohaselt X OÜ osutas igapäevaselt Katevara OÜ-le ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust ning elektrienergia müügi ja (elektri) võrguteenust ning Katevara OÜ kohustus selle eest igakuiselt tasuma (arveldusperioodiks oli kalendrikuu). Kinnistu 1 osas puudub eraldi liitumine Jõhvi linna vee-ettevõtja hallatava ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrguga, samuti puudus eraldi liitumine Jõhvi linnas võrguettevõtjaks oleva Elektrilevi OÜ elektrivõrguga. Kinnistul 1 paiknev ehitis ja kinnistul rajatisena paiknevad erinevad kommunikatsioonid valmisid 1980-ndatel aastatel ja muud Tartu põik kinnistutel (ka kinnistu 2) paiknevad ehitised ja neid rajatisena teenindavad erinevad kommunikatsioonid olid valminud veel varem ning need kuulsid enne maa kinnistamist ühele omanikule (kelleks oli Eesti Põlevkivi Kaubandus AS), kes siis 1990-ndate lõpp ja 2000-ndate alguses võõrandas ehitused ja nende päraldisteks olevad kommunikatsioonid erinevatele isikutele, kes siis omandasid ehitiste alused maad koos nende esmakinnistamisega. Kinnistu 1 kommunikatsioonid (so elektrivõrk ning vee- ja
kanalisatsioonivõrk oli ehitise valmimisega umbes 1980 aastal ühendatud kinnistul 2 kommunikatsiooniga (st enne 01.07.2003), kus see siis suunati edasi Järve Biopuhastuse OÜ (kui Jõhvi linna vee-ettevõtja) tsentraalsesse võrku ja Elektrilevi OÜ (kui Jõhvi linna (elektri)võrguettevõtja) tsentraalsesse elektrivõrku. Tartu põik kinnistute liitmispunkt Järve Biopuhastuse OÜ tsentraalse võrguga on hagejatele teadmata. Hagejatele teadaolevalt Kinnistu 2 liitumispunkt Elektrilevi OÜ (elektri)võrgu toimub elektrikilbist, mis on paigatatud kinnistu 1 paikneva ehitise välisseinale ning antud kilbist (kuid juba peale) Elektrilevi OÜ mõõturit läheb kaabel Kinnistul 1 paikneva hoone siseruumidesse ehk Hagejate tarbimiskohta. 2022 aastal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust (edaspidi lühidalt veeteenus) osutati järgnevatel tingimustel: X OÜ müüs Katevara OÜ-le vett, mida ise ostab Järve Biopuhastus OÜ-lt ühisveevärgist ja Katevara OÜ tasus X OÜ-le tarbitud vee eest vastavalt faktilisele tarbimisele hinnaga 1,9 eur /m3 (lisaks 20% käibemaks), samuti X OÜ suunab ühiskanalisatsiooni reovee, mis tuleb kinnistult 1 ja ühiskanalisatsiooniteenuse osutamist teostatakse vastavalt tarbitud veele hinnaga 1,00 eur/m3 (lisaks 20% käibemaks), lisaks Katevara OÜ tasub X OÜ-le konstantset abonomenttasu 8,12 eur/kuus (lisaks 20% käibemaks). Vee läbilaske võimusel lähtuti sellest, et vett saab nii palju kui 12 mm2 läbilõikega veetorustik võimaldab edastada vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus määrab rõhuga. 2022 aastal elektrienergia müügi ja (elektri) võrguteenust (edaspidi lühidalt elektriteenus) osutati järgnevatel tingimustel: X OÜ müüs Katevara OÜ-le elektrit ja osutab (elektri)võrguteenust, mida ise ostab Elektrilevi OÜ-lt ja Elektrilevi OÜ võrgu kaudu elektrimüüjalt ja Katevara OÜ tasub konstantset tasu, mida on nimetatud elektri ampritasu 14,06 eur/kuus (lisaks 20% käibemaks). Elektri tarbimisel ja edastamisel lähtuti sellest, et kinnistu 1 tarbijatel on võimalik saada elektrit 3faasilise ühenduse peakaitsele suurusega 25 amprit (3x25A) ehk need on elektriedastuse tehnilised tingimused. Eeldatavalt ei tekki vailust nimetatud elektriedastuse tehniliste tingimuste osas, mistõttu see asjaolu ei vaja täiendavat tõendamist. Veeteenuse ja elektriteenuse osutamise kohta X OÜ esitas vastavalt KMS § 37 lg 1 Katevara OÜ-le arved, mis tõendavad eelnimetud teenuse osutamist eelnimetatud hindadega ning mida tõendab X OÜ 31.01.2022 arve perioodi jaanuar 2022 kohta (vt lisa 5), X OÜ 28.02.2022 arve perioodi veebruar 2022 kohta (vt lisa 6), X OÜ 31.03.2022 arve perioodi veebruar 2022 kohta (vt lisa 7). X OÜ ja Katevara OÜ vaheline leping veeteenuse ja elektriteenuse osutamiseks sõlmiti tähtajatult ehk tegemist on kestvuslepinguga. 01.04.2022 keskpäeval tuli Raund 1 OÜ juhatuse liige A. R. kinnistule 2, kus teatas Katevara OÜ töötajale, et 5 minuti pärast katkestatakse kinnistu 1 varustamine ühisveevärgi kaudu veega ja samuti katkestatakse elektrivõrgu kaudu varustamine elektriga. Alates 01.04.2022 kella 12.00-st katkestati kinnistu 1 varustamine ühisveevärgi kaudu veega ja elektrivõrgu kaudu elektriga. Pärast kinnistu 1 valdajate poolt katkestuste põhjuste välja selgitamist ja uurimist kinnistu 1 siseselt, on selgunud et vastavad katkestused on teostatud väljaspool kinnistu 1 piire. Kinnistu 1 omanik T. E. võttis viivitamatult telefoni teel ühendust X Osaühing juhatuse liikme V. K.’iga, kes teatas suuliselt, et Tartu põik kinnistute valdus (täpsustama siinkohal, kas otsene või ka kaudne valdus) on 01.04.2022 üle antud Raund 1 OÜ-le, seda seoses vastavate kinnistute võõrandamisega Raund 1 OÜ-le. Järgnevalt T. E. võttis telefoni teel ühendust Raund 1 OÜ juhatuse liige A. R.’iga, kes teatas suuliselt, et Raund 1 OÜ on X OÜ-lt omandanud xxx asuvad erinevad kinnistud ning alates 01.04.2022 Raund 1 OÜ ei soovi enam osutada teenust, mis seisneks kinnistu 1 varustamises ühisveevärgi – ja kanalisatsiooniteenusega ning elektrienergia müügi- ja võrguteenuste. Hagejatele ei ole keegi kirjalikult teatanud kinnistu 2 ja/või xxx kinnistute võõrandamisest Raund 1 OÜ-le ja X OÜ lepinguliste kohustuste lõppemisest/üleminekust ehk puuduvad X OÜ tahteavaldused Katevara OÜ-le, mille sisuks on kestvuslepingute ülesütlemise soov ehk soov lõpetada teenuste osutamine. Seega X OÜ ja Katevara OÜ vahel on jätkuvalt kehtiv kestvusleping veeteenuse ja elektriteenuse osutamiseks. Hagejad oma lepingulise esindaja kaudu pöördusid 01.04.2022 aastal kirjalikult nõudega X OÜ ja Raund 1 OÜ (edaspidi lühidalt kostja) poole (vt lisa 9), milles nõudsid kestvuslepingu täitmist ehk jätkata vee müüki ja ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse osutamist ning elektrienergia müügi ja elektrivõrguteenuse osutamist, seda
viivitamatult. Katevara OÜ nõuab vastava müügi ja teenuse osutamise taastamist hiljemalt 04.04.2022 kella 12.00-ks. X OÜ oma seadusliku esindaja kaudu teatas kirjalikult hagejate volitatud esindajale 4.04.2022 (vt lisa 10), et: X OÜ on 09.03.2022 müünud kõik xxx kinnistud. 01.04.2022 seisuga on kõik kinnistud üleantud Raund 1 OÜ-le. X OÜ on 31.03.2022 seisuga lõpetanud ka kõik võrgu- ja kommunaalteenuste lepingud, sh vesi, elekter jne. Järgnevalt X OÜ oma seadusliku esindaja kaudu teatas kirjalikult hagejate volitatud esindajale 5.04.2022 (vt lisa 10), et: kinnitame ametlikult, et 09.03.2022 müüs X OÜ kõik xxx kinnistud ostjale: Raund 1 OÜ, registrikood 11480428, aadress Ida-Viru maakond Jõhvi vald Jõhvi linn 2. Tartu põik 2d üle andnud 01.04.2022 seisuga, ning X OÜ on lõpetanud teenuslepingud kõigi kommunaalteenuste pakkujatega (elekter, vesi, kaugküte, jäätmekäitlus jne.) 31.03.2022 seisuga. Raund 1 OÜ ei ole hagejate 01.04.2022 kirjale vastanud. Koos hagiga esitasid hagejad hagi tagamise avalduse.
2.Viru Maakohtu 12.04.2022 määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati. Maakohus määras hagi tagamise abinõuna: − kohustada kostjat Raund 1 OÜ-d taastama ning tagama kohtumenetluse ajaks (kuni käesolevas asjas tehtava kohutulahendi jõustumiseni) tarbimiskoha asukohaga: xxx (reg.nr XXX) varustamine ühisveevärgi võrgust edastatava joogiveega ning samast tarbimiskohast ühiskanalisatsioonivõrku reovee vastu võtmine. Raund 1 OÜ-l on õigus nimetatud teenuste eest nõuda Katevara OÜ-lt tasu määras: vesi 1,90 eurot m3; heitvesi 1 eurot m3; vee abonomenttasu 8,12 eurot kuus. − kohustada kostjat Raund 1 OÜ-d kohtumenetluse ajaks taastama ning tagama (kuni käesolevas asjas tehtava kohutulahendi jõustumiseni) tarbimiskoha asukohaga: xxx (reg.nr XXX) varustamine elektrienergiaga, selleks elektrienergiat müüma ja elektrienergia edastama (elektri)võrgu kaudu vähemalt mahus, milleks on 3 faasiline ühendus peakaitse suurusega 25 amprit. Raund 1 OÜ-l on õigus nimetatud teenuste eest nõuda Katevara OÜ-lt tasu määras: elekter 0,26 eurot kwh ja elektri ampritasu 14,06 eurot kuus.
3.Kostja Raund 1 OÜ vaidles hagile vastu. Kostja vastuväited olid järgmised: Kostja on seisukohal, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Antud juhul oli tegemist üksnes X OÜ-le kuuluva kinnistu võõrandamisega. Kinnistu võõrandamisel lähevad üle üürileandja kohustused VÕS § 291 lg 1 alusel, mille kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. Hageja on ise esitanud tõendid, lisa nr 10, mis tõendab, et hagejatega väidetava lepingu lõpetas X OÜ, mitte kostja. Hagejaga 1 osas ei ole esitatud tõendeid, et viimasel oleks sõlmitud kinnistu varasema omanikuga leping vee-, kanalisatsiooni või elektrienergia kohta. Kostja on nõus sõlmima kompromissi, milles märgitakse teenuste müümise ja kasutamisega seotud tingimused ja poolte kohustused.
4.03.10.2022 kohtuistungil teatas kostja, et pooled on põhimõtteliselt saavutanud kompromissikostja on nõus hagis märgitud teenuseid läbi enda kinnistu hagejatele tagama. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet tasu osas. Kostja kinnitas, et vaidlust ei ole selle üle, et hagis märgitud OÜ Katevara ja X OÜ vahel sõlmitud teenuste osutamise leping tuli koos kinnistu omandamisega kostjale üle. Kostjale on teada lepingu tingimused ja hind. Kostja kinnitas, et tegelikult ei olegi vaidlust selles, et läbi kostja kinnistul asuva taristu sai hageja 1 ja hageja 2 nii elektrit, vett kui ka kanalisatsiooni. Kirjalikku lepingut ei ole aga kuna üks pool esitas arve ja teine pool selle eest maksis, siis kokkulepe oli olemas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Hagi ese: teenuste osutamise lepingute täitmise (hagejale 1 kuuluva kinnistu varustamine elektri ja ühisveevärgi kaudu vee teenusega hagejaga 2 sõlmitud teenuste osutamise lepingute alusel) nõue.
7.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Hageja 1 T. E. on kinnistu 1 omanik ning üüris kinnistut 1 hagejale 2. 2) X OÜ (registrikood XXX) omandis olid 06.04.2022 seisuga kinnistud asukohaga: XXX, XXX,
XXX. XXX
3) X OÜ kinnistutel asuvad elektri ja vee teenuse osutamise liitumispunktid vastava teenuse osutajaga (vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus ja Elektrilevi OÜ). 4) Hageja 2 sõlmis enam kui 10 aastat tagasi X OÜ-ga suulised teenuste osutamise lepingud, mille alusel X OÜ osutas hagejale 2 vee – ja elektriteenust (kinnistul nr.1 puuduvad elektri- ja veeteenuse liitumispunktid). Lepingu pooled on teenuste osutamise lepinguid täitnud korrektselt, so XOÜ osutas hagejale 2 teenust ja esitas selle eest arved ja Hageja 2 tasus osutatud teenuste eest. Poolte vahel on vaidlus teenuste tasu suuruse üle.
8.VÕS § 8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
9.Maakohus tuvastas järgmist: Hageja 1 T. E. on kinnistu 1 omanik ning üüris kinnistu Hagejale 2. Hageja 2 sõlmis enam kui 10 aastat tagasi OÜ-ga X suulised teenuste osutamise lepingud, mille alusel OÜ X osutas hagejale 2 vee – ja elektriteenust (kinnistul nr.1 puuduvad elektri- ja veeteenuse liitumispunktid). Nimetatud lepingute alusel varustati kinnistut nr 1 elektri- ja ühisveevärgiteenustega. Kostja omandas 09.03.2022 OÜ-le X kuulunud kinnistud ja võttis kinnistute omandamisega seoses üle ka Hagejaga 2 sõlmitud teenuste osutamise lepingud, mille alusel varustati hagejale 1 kuuluvat kinnistut elektrija ühisveevärgiteenusega. 01.04.2022 kella 12.00-st katkestas kostja kinnistu 1 varustamine ühisveevärgi kaudu veega ja elektrivõrgu kaudu elektriga. Kostja ei vaidle vastu teenuste osutamise lepingutele ja nende tingimustele ning kinnitab, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet teenuste hindades.
10.VÕS § 13 kohaselt Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Kostja seisukohast tuleneb, et ta ei vaidle vastu teenuste osutamise lepingutele, kuid tal on soov lepingut muuta (tasu suuruse osas). Maakohus on seisukohal, et kostja poolt 01.04.2022 teenuste osutamise lõpetamine hageja 1 kinnistule rikub VÕS § 6-7 ja 23 lg.1 p.4 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Eeltoodust tulenevalt on olemas alus nõude esitamiseks nii kinnistu 1 omanikul T. E.il kui ka teenuste osutamise lepingu sõlminud OÜ-l Katevara. Lepinguliste kohustuste (elektriga ja ühisveevärgikaudu veega varustamise teenuste osutamine) lõpetamine olukorras, kus hagejad ei teadnud, et teenuste osutamise lepingud on üle läinud kostjale, neil puudus võimalus arutada ka lepingu tingimuste muutmise üle, kinnistul 1 puuduvad veega ja elektriga varustamise liitumispunktid, on kahtlemata kostja poolt lepingulise kohustuse rikkumine, mis andis hagejale 2 aluse nõuda lepingulise kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg.1 p.1) ja rikkus hageja 1 puhul hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet.
11.Käesoleva vaidluse esemeks ei ole vaidlus teenuste osutamise lepingute tingimuste üle, sh teenuste hinna osas ja see tuleb pooltel selgeks vaielda eelnevalt kohtuväliselt ning kui kokkuleppe saavutamine kohtuväliselt ei õnnestu, alles siis pöörduda kohtusse. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (TsMS § 176 lg 1). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hagejate 02.01.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud menetluses kulutusi summas 1245 eurot (s.h riigilõiv 490 eurot, õigusabikulud 755 eurot (6,5 h). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud menetluskulusid järgnevalt: hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine kohtule - 5 õigusabi tundi ehk summas 550 eurot; kostja vastusele seisukoha koostamine ja taotluse koostamine tõendite kogumiseks – 1 õigusabi tundi ehk summas 110 eurot; lepingulise esindaja osalemine 03.10.2022 istungil – 0,5 õigusabi tunni ulatuses ehk summas 55 eurot. Kohus märgib, et hagejate menetluskulude nimekirjas esineb arvutusviga. Hagejad on kandnud õigusabikulusid 6,5 h ulatuses maksumusega 110 eurot tund, s.o 6,5 x 110 = 715 eurot (mitte 755 eurot). Hagejate esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 110 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 110 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
15.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-11514, p 11).
16.Arvestades hagejate esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab kohus, et hagejate õigusabikulud on põhjendatud. Hagejate esindaja on esitanud hagiavalduse, seisukoha kostja vastusele ning osalenud tsiviilasjas korraldatud kohtuistungil. Kohus leiab, et õigusabitoimingute ajakulu 6,5 tundi on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik.
17.Hagejad on tasunud hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu summas 490 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
18.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hagejad on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hagejate taotluse.
19.Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 1205 eurot (s.o õigusabikulud 715 eurot, riigilõiv 490 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.