Kohtulahend

2-06-2935 29.11.2006.a. esitas AS H Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. 28.02.2007 Harju Maakohtu määrusega edastati nimetatud avaldus kostja V L ́ile, kes on selle kätte saanud 23.03.2007.a. 26.04.2007 esitas kostja esindaja 25.10.2006 tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks. Kostja palus menetlus taastada ulatuses, mis oli enne 11.10.2006 toimunud kohtuistungit. 10.05.2007.a. tehtud määrusega taastas kohtunik tsiviilasjas 2-06-2935 menetluse tsiviilasjas 206-2935. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Tsiviilasjas 2-06-2935 24.05.2007.a. tehtud ja 11.06.2007.a. jõustunud kohtumäärusega Harju Maakohus määras jätta AS H avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Tsiviilasjas 2-06-2935 06.02.2008.a. tehtud ja 20.03.2008.a.a jõustunud kohtuotsusega Harju Maakohus otsustas hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 24 557, 39 krooni. Kohtukulude jaotus: jätta kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda. AS H esitas 24.03.2008.a. avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 2000 krooni. Avaldus on kostjale kätte tatud 03.11.2008.a. V L ́i esindaja esitas 11.04.2008.a. taotluse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Avalduses on kostja menetluskuludena näidatud õigusabikulud summas 6577 krooni, millest palub hagejalt välja mõista üks neljandik s.o. 1644,40 krooni. Avaldus koos lisadega on hagejale kätte tatud 03.11.2008.a. 03.11.2008.a. esitas V L esindaja vastuse AS H menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Vastuse kohaselt, Harju Maakohtu 06.02.2008 kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulud 3⁄4 ulatuses kostja kanda. Nähtuvalt hageja avaldusest on hageja menetluskulude suurus 2000 krooni. Arvestades, et kostja on kohustatud hageja menetluskulusid kandma üksnes 3⁄4 ulatuses, on kostja kohustatud hagejale menetluskulusid hüvitama maksimaalset 1500 krooni ulatuses, mis vastab 3⁄4le 2000 kroonist. Tulenevalt eeltoodust palub kostja kohtul mitte määrata hageja menetluskulusid kindlaks suuremas summas kui 1500 krooni. Harju Maakohtu 06.02.2008 kohtuotsusega jäeti kostja menetluskulud 1⁄4 ulatuses hageja kanda. Kostja on esitanud seaduses sätestatud tähtaegu järgides 11.04.2008 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-2935 olid kokku 6577,60 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohustatud kostjale hüvitama kostja menetluskulud 1644,40 krooni ulatuses, mis vastab 1⁄4-le 6577,60 kroonist. Kostja V L palub, et kohus vaataks hageja 24.03.2008 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostja 11.04.2008 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks läbi ühes menetluses. Kostja V L palub kohtul kindlaks määrata tema menetluskulud summas 1644,40 krooni ja mõista nimetatud summa V L kasuks välja Aktsiaseltsilt H . Kohus edastas V L vastuse AS-le H ning soovis hageja seisukohta. Hageja 27.11.2008.a. vastuse kohaselt, hageja ei nõustu kostja väitega, et kohus jättis menetluskulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda. Kohtuotsuse resolutsioonist ja punktist 17 „Kohtukulude jaotus” („Sellest tulenevalt leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud see, et kostja

2-06-2935 kanda jäävad kohtukulud kolme neljandiku ulatuses ja hageja kanda ühe neljandiku ulatuses.”) nähtub, et kohus määras kindlaks kohtukulude proportsionaalse jaotuse, mitte menetluskulude jaotuse. Kohus märkis muuhulgas ka seda, et asja läbivaatamisel ei teinud kohus kulutusi (ehk puuduvad asja läbivaatamise kulud). Seega tulenevalt eelnevast jättis kohus kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kuivõrd hageja on kohustatud kandma kostja menetluskulusid 1⁄4 ulatuses ja kuna kostja menetluskulude suurus kokku on 6 577,60 krooni, on hageja kohustatud kostjale menetluskulusid hüvitama 1 644,40 krooni ulatuses. Nagu nähtus käesoleva avalduse punktist 2.1.1, ei ole hageja kohustatud kandma kostja menetluskulusid, vaid kohtukulusid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõige 2 ütleb, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud punkti 1 järgi muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja kandnud asja menetlemisel üksnes õigusabikulusid 6 577,60 krooni ulatuses. Õigusabikulud ehk menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud. Seega tulenevalt eeltoodust, on hageja seisukohal, et hagejal ei tule kostja poolt kantud õigusabikulusid kostjale hüvitada. Samuti täpsustab hageja, et hageja poolt esitatud menetluskulude avaldusest nähtub, et hageja on kandnud menetluskulusid kokku 2 000 krooni ulatuses. Menetluskuludeks on hageja poolt tasutud riigilõiv 2 000 krooni. Nagu nähtus eeltoodust, on riigilõiv kohtukulu. Seega on õige kostja 03.11.2008.a. seisukoht osas, mille kohaselt kostja väidab, et kuivõrd kostja on kohustatud hageja menetluskulusid kandma üksnes 3⁄4 ulatuses ja kuna hageja menetluskulude suurus kokku on 2 000 krooni, on kostja kohustatud hagejale menetluskulusid hüvitama 1 500 krooni ulatuses. Järelikult esitas kohus 06.02.2008.a. kohtuotsuses kohtukulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määras kindlaks kohtukulude proportsionaalse jaotuse, kuid kohus ei esitanud menetluskulude jaotust. Seega jättis kohus hageja kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda ning kostja kohtukulud kolme neljandiku ulatuses kostja ja ühe neljandiku ulatuses hageja kanda. Juhindudes eeltoodust hageja palub jätta kohtul kostja taotlus, mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 1 644,40 krooni, rahuldamata, kuivõrd kostja ei kandnud kohtukulusid ja esitas oma avalduse üksnes menetlusosalise esindaja ja nõustaja kulude kandmise osas, millised on kohtuvälised kulud ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukuludena 1500 krooni, kuivõrd lähtuvalt hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest, tasus hageja riigilõivu 2 000 krooni, so kohtukulu, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale kohtukulud summas 1 500 krooni (mis moodustab kolm neljandikku 2 000-st kroonist). Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - AS H ja V L menetluskulude kindlaksmääramise avaldused tuleb läbi vaadata ühes menetluses. - V Lei esita vastuväidet AS-le H kohtukulu 1500 krooni hüvitamise kohta. - TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskuludeks kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. V L menetluskulud on vastavalt TsMS § 144 kohtuvälised kulud, mitte kohtukulud. Menetluskulusid saab rahaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel. Kohtuotsuses ei ole esitatud menetluskulude jaotust muude kulude osas. - AS H menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada. - V L menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata.

2-06-2935 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Muu määrus jõustub kättetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Nona Alas kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.