lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-123-08

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 08.12.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-123-08
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
08.12.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1312
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

RESOLUTSIOON

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-123-08 Tartu, 8. detsember 2008. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu Maria Kaðirova taotlus riigi õigusabi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 208-9966 Maria Kaðirova määruskaebus Avaldaja Maria Kaðirova (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik 10. november 2008. a, kirjalik menetlus

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2008 määrus tsiviilasjas nr 2-08-9966 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Maria Kaðirovale 22. juulil 2008. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maria Kaðirova (avaldaja) esitas 17. märtsil 2008 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks apellatsioonkaebuse esitamiseks Harju Maakohtu 25. veebruari 2008. a otsuse peale. Nimetatud otsusega rahuldati AS If Eesti Kindlustus hagi Deniss Balõnski, Nikolai Bobrovi ja avaldaja vastu ning mõisteti kostjatelt solidaarselt AS If Eesti Kindlustus kasuks välja 1 479 632 krooni. Taotluse kohaselt ei võimalda avaldaja majanduslik seisund palgata kvalifitseeritud juristi, kes saaks teda kohtus esindada. Tsiviilasja keerukuse tõttu on vajalik, et avaldajat esindaks apellatsioonkaebuse menetlemisel advokaat. Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja töövõimetuspensionär. Avaldaja on perekonnaseisult vallaline ja peab ülal alaealist last, kellel on tuvastatud keskmise raskusastmega puue ja määratud puudega lapse toetus 1080 krooni kuus. Avaldaja igakuise netosissetuleku moodustavad töövõimetuspension 2405 krooni, lapsetoetus 300 krooni, üksikvanema toetus 300 krooni, puudetoetus 860 krooni, eraisiku rahaline abi keskmiselt 2500 krooni. Koos avaldaja taotluses märgitud perekonnaliikme, ema Lilia Kaðirova pensioniga (1570 krooni) on perekonna netosissetulek 9015 krooni kuus. Avaldaja arvelduskontode jäägid on 18 krooni 86 senti ja 25 krooni. Avaldaja on kohustatud tasuma igas kuus 300 krooni AS-le EMT võlgnevuse katteks. Avaldaja emale kuulub perekonnaliikmete eluasemeks olev korteriomand Harjumaal Keila vallas Klooga alevikus (hinnanguline väärtus 180 000 krooni), korteriomand Pärnumaal Tõstamaa vallas Pootsi külas (hinnanguline väärtus 50 000 krooni), 1926. a ehitatud elamu koos selle juurde kuuluva maatükiga Tartumaal Vara vallas Põldmaa külas (hinnanguline väärtus 130 000 krooni) ning 1988. a sõiduauto Nissan Bluebird (hind 1000 krooni). L. Kaðiroval on Hansapangas hoiustatud 2750 krooni. Ta on võtnud pangast 50 000 krooni laenu, mille tagasimakse on 780 krooni kuus. Samuti on L. Kaðiroval krediitkaardi võlg 15 000 krooni, mille tagasimakse on 1667 krooni kuus ja intress 200 krooni. L. Kaðirova võlgneb Olga Tveretinale 130 000 krooni, mille
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

katteks antakse üle kinnistu Vara vallas. Avaldaja märkis majandusliku seisundi teatises enda ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatuteks püsikulutusteks kokku 7200 krooni kuus ja palus võtta arvesse igakuiste vältimatute püsikulutustena tema ja tema ema kohustusi kolmandate isikute vastu 2700 krooni kuus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

2.Tallinna Ringkonnakohus andis 4. juuli 2008 määrusega avaldajale riigi õigusabi koos kohustusega ühekordse maksena hüvitada pärast asjas otsuse jõustumist riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses. Avaldaja majanduslikku seisundit hinnates võttis ringkonnakohus tema sissetulekust arvesse pensioni 2405 krooni kuus ja kohtule deklareeritud abi eraisikult keskmiselt 2500 krooni kuus, kokku 4905 krooni kuus. Riiklikud peretoetused ja puudega isiku toetused on määratud sihtotstarbeliselt taotleja enda ja tema alaealise lapse puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 6 lg 1 ja § 7 lg 1 ning riiklike peretoetuste seaduse § 1 lg 1 alusel. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse riigi õigusabi taotlejaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid ulatuses, milles need on ühised, või kui taotleja ja tema perekonnaliikme vahel on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Perekonnaseaduse (PKS) § 64 lg-st 1 tulenevalt on avaldaja kohustatud ema ülal pidama, kuna ema on vanuse tõttu kaotanud töövõime täies ulatuses ja saab vanaduspensioni, avaldajal on aga töövõime 20% ulatuses säilinud. Ringkonnakohus ei arvestanud avaldaja majandusliku seisundi kindlaksmääramisel tema ema vanaduspensioni ja emale kuuluvat kinnisvara ning tema väidetavaid kohustusi. Kuna avaldaja ja tema laps kasutavad elamiseks avaldaja emale kuuluvat korterit, on võimalik avaldaja majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta seda, et avaldaja igakuiste kulutuste hulka ei kuulu eluasemekulud. Avaldaja ja tema ema isiklikult võetud võlad ei ole perekonna ühised kohustused ning neid ei arvestata vältimatute püsikulutustena. Samuti ei ole vältimatuteks püsikulutusteks avaldaja ja tema lapse kulutused tervishoiule ja puudest tingitud lisakulutused, kuna nende hüvitamiseks on isikutele määratud riiklikud toetused. Apellatsioonimenetluses on advokaadi osutatud õigusabi tasu üldjuhul 5000 - 7000 krooni. Kuna avaldaja sissetulek on 4905 krooni kuus, millest ta peab katma enda põhivajadused ja pidama ülal alaealist last vähemalt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 2175 krooni ulatuses (PKS § 61 lg 4, Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254), arvestamata lapse puudest tingitud lisakulutusi, mille katab puudetoetus, siis ei võimalda avaldaja majanduslik seisund pärast õigusteenuse eest tasumist toimetulekut ning talle tuleb määrata riigi õigusabi. RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused puuduvad. Majanduslikust seisundist tulenevalt oli avaldajal esimese astme kohtumenetluses võimalik palgata endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning maksta nimetatule õigusabi eest 5900 krooni tasu (kohtutoimiku I kd, lk 307). Ringkonnakohus määras kostjale esindajaks vandeadvokaadi ja kohustas avaldajat osaliselt hüvitama riigile õigusabi tasu ning kulud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega avaldajat kohustati hüvitama riigi õigusabi tasu ja maksed 50%

ulatuses ühekordse maksena, ja teha uus määrus, millega avaldajale anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kui Riigikohus ei pea võimalikuks uue määruse tegemist, palus avaldaja saata asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, mis põhjustas materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise. Ringkonnakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ja kohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 8 ja valesti kohaldanud RÕS § 8 p 2. Eraisiku 2500-kroonise abi maksmine lõpeb 2008. a augustis-septembris. Ringkonnakohus on vääralt pööranud tähelepanu avaldaja esimeses astmes tasutud õigusabikuludele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695 alusel tühistada ning asi saata TsMS § 701 lg 3 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Ringkonnakohus tuvastas, et avaldaja majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut RÕS § 6 lg 1 järgi. Kolleegium on nõus ringkonnakohtu seisukohaga, et avaldajale tuleb määrata riigi õigusabi ning avaldaja suhtes puuduvad TsMS § 182 lg 2 p-s 1 ja RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.
6.Ringkonnakohus määras, tuginedes RÕS § 8 p-le 2, § 15 lg-le 5 ja § 16 lg-le 2 ning arvestades asja olemust, avaldajale riigi õigusabi tsiviilasja apellatsioonimenetluses koos kohustusega osaliselt (50% ulatuses) hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena riigieelarvesse pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel arvestas ringkonnakohus avaldaja esimeses astmes tasutud õigusabikulusid ja põhjendas hüvitamiskohustust muu hulgas sellega, et avaldajal oli esimese astme kohtumenetluses võimalik palgata endale kõrgema juriidilise haridusega lepinguline esindaja ning maksta nimetatule õigusabi eest 5900 krooni tasu. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise selline tõlgendus ei ole kooskõlas riigi õigusabi seaduse ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega riigi õigusabi andmise aluse ja viiside kohta. RÕS § 17 ning TsMS § 184 lg 4 tagavad küll riigi õigusabi jätkuvuse, kuid annavad samal ajal kohtule igas menetlusstaadiumis võimaluse kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Põhjendamatu oleks aga nendest sätetest järeldada, et avaldaja majandusliku suutlikkuse üle otsustamisel tuleks arvestada tema majanduslikku seisukorda eelnevas astmes toimunud menetluses, sh eelnevas astmes tasutud õigusabikulusid.
7.RÕS § 2 kohaselt on riigi õigusabi seaduse eesmärgiks kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegse ja piisava kättesaadavuse tagamine. Ringkonnakohus, kontrollides, kas avaldaja on õigustatud tsiviilasja apellatsioonimenetluses saama riigi õigusabi, leidis, et avaldaja on selles menetluses isikuks, kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut ja kellele tuleb määrata riigi õigusabi. Riigi õigusabi seaduse § 13 lõike 4 alusel kehtestatud justiitsministri 17. veebruari 2005. a määrus nr 8 "Riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises sisalduvate andmete loetelu" nimetab need andmed,

mida riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises peab esitama. Kuidas avaldaja tasus esimese astme kohtumenetluses õigusteenuse osutamise eest, ei ole asjaolu, millega kohus arvestab riigi õigusabi andmise üle otsustamisel. Lea Laarmaa, Ants Kull, Tambet Tampuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.