17.11.2025, Tallinn lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
Tsiviilasja number
2-25-104960
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi U. P. nõudes
Tsiviilasja hind
407,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema Kostja: U. P. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
vastu võla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.03.2020 sõlmitud mobiilsideteenuste liitumislepingusu alusel sideteenuse tasu (põhivõlg) 11,97 eurot, viivis perioodi 21.10.2022 - 17.11.2025 eest 4,15 eurot ja viivis põhivõlalt alates 18.11.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX ja 09.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX alusel välja seadmete üürivõlg 18,67 eurot, viivis perioodi 21.10.2022 - 17.11.2025 eest 6,47 eurot ja viivis üürivõlalt alates 18.11.2025 kuni üürivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX ja 09.02.2022 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr XXX alusel välja kahjuhüvitis 228 eurot, viivis perioodi 20.02.2025-17.11.2025 eest 18 eurot ja viivis kahjuhüvitise summalt alates 18.11.2025 kuni summa tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Jätta rahuldamata hageja põhivõla nõue 11,73 euro ulatuses, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 30 eurot ja ülejäänud osas sissenõutavaks muutunud viivise nõue.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt tasutud riigilõiv 140 eurot.
7.Ülejäänud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 16.04.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ja 12.05.2025 täiendatud hagiavalduse järgmiste nõuetega:
1.1.mõista kostjalt hageja kasuks välja T AS ja kostja vahel 04.03.2020 sõlmitud liitumislepingust, 04.02.2022 sõlmitud seadmete kasutamise lepingust nr XXX ja 09.02.2022 sõlmitud seadmete kasutamise lepingust nr XXX tulenev võlgnevus 270,27 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja hagi esitamise seisuga (16.04.2025) sissenõutavaks muutunud viivis 76,88 eurot;
1.2.mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis alates 17.04.2025 kuni põhinõude summas 270,27 eurot täitmiseni seadusjärgses viivisemääras.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Hageja väitel on nõude aluseks on kostja ja T AS vahel sõlmitud leping(ud): 04.03.2020 sõlmitud liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks ja 04.02.2022 sõlmitud seadmete kasutusleping, millega kostja sai enda kasutusse digiboksi Arris XXX. Hageja selgitab, et T AS-ga sõlmitud lepingud on kostja poolt allkirjastatud, seega XXX ei ole lisaks lepingule veel taotlust, et kostja soovis selle lepingu sõlmida. Hageja selgitab, et XXX lepingu sõlmimise eelduseks ei ole isiku kirjalik sooviavaldus lepingu sõlmimiseks. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi (Lisa 3). Üldtingimused on poolte suhtele lisaks rakendunud ka sõlmitud Kliendilepingu kaudu (Lisa 3). Kliendileping on raamleping kõikide XXX ja Kliendi vahel sõlmitud lepingulistele suhetele. Kliendilepingu mõiste toodud välja ka üldtingimustes. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt T AS hinnakirjale.
2.2.T AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid (Lisa 4) teenuste kasutamise eest. Kostja võttis endale telekommunikatsiooniteenuse lepingu sõlmimisega kohustuse T AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja kasutas T AS teenuseid nende eest tasumata. T AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved (summades ei ole arvestatud arvetel kajastuvat viivist): Arve nr Summa Maksetähtaeg 20220614594888 13,51 20.07.2022 20220715628861 13,38 20.08.2022 20220816273174 9,41 20.09.2022 20220916876702 234,07 20.10.2022 Kokku 270,27
2.3.Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja ei tagastanud renditud seadmeid T AS-le. Seoses lepingu rikkumisega kohustus kostja hüvitama seadme digiboksi Arris XXX, mille on hageja arvestanud põhiosasse. Hagi lisast 2 nähtub, et kahjuhüvitist lepingu rikkumise korral tuli tasuda 1. aastal 99 eurot, 2. aastal 74,25 eurot ja alates 3. aastast 24,75 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi esimesel aastal, seega oli kahjuhüvitise summa 99 eurot. Seadmelepingus on toodud välja järgnev: Klient kinnitab lepingule allakirjutamisega, et XXX on talle seadme suhtes rakenduvad kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma, lepingus nimetatud seade on tema valdusesse üle antud ning tal ei ole selle suhtes pretensioone. 2
Hageja esitab tõendina ka kasutustingimused. Hagiavaldusele jäi lisamata seadmeleping nr. XXX (Lisa 2), mis on toodud välja arves nr. 20220916876702. Seisukoha lisast 2 nähtub, et kahjuhüvitist lepingu rikkumise korral tuli tasuda
1.aastal 129,00 eurot, 2. aastal 96,75 eurot ja alates 3. aastast 32,25 eurot. Kostja rikkus lepingu tingimusi esimesel aastal seega oli kahjuhüvitise summa 129 eurot. Vastavalt kasutustingimuste punktile 4.4: Kui Klient ei tagasta Seadet või ei võimalda XXX Seadet Lepingu kohaselt ära viia kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja nõuab Kliendilt selle asemel Lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning XXX tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. Antud juhul kostja seadmeid ei tagastanud ja kohustus tasuma kahjuhüvitist lepingu rikkumise eest.
2.4.06.09.2022 on võlausaldaja edastanud lepingute ülesütlemise hoiatuse võlgnevuste tõttu. Võlausaldaja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.09.2022. Kostja võlgnevust ei rikkunud ja võlausaldaja ütles lepingud üles 21.09.2022, millega muutus sissenõutavaks kogu võlgnevus (hagi lisa 6.1).
2.5.T AS loovutas 13.11.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate.
2.6.Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 4.9 alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist ja selgitab nende kujunemist: 27.12.2024 a tasulise kirja saatmine 15 eurot, 06.01.2025 a tasulise kirja saatmine 5 eurot, 13.02.2025 a tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud.
2.7.Hageja nõuab viivist s.o seadusjärgses määras, viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.10.2022.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohtuotsuse tegemise eeldused Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohus täitis selgitamiskohustust 28.04.2025 (dtl 82) ja menetlusse võtmise määruses (dtl alates 101).
4.Sideteenuse tasu Hageja on kohtule esitanud XXX mobiilsideteenuste liitumislepingu (dtl 38), mille alusel osutatud teenuste eest tasumata arvete alusel nõuab hageja võlga. Elektroonilise side seaduse kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral 3
arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), millest tuleneva tasu nõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud. Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks. Mobiilsideteenuste liitumislepingusse on märgitud telefoninumber XXX, hinnapakett XXX EU ning et hinnapaketi ja teenuste hinna tingimused on toodud hinnakirjas, mis on kättesaadav kodulehel. Muude (lisa)teenuste kasutamisel lisanduvad arvele hinnakirjas toodud tasud. XXX on kliendile kättesaadavaks teinud ning klient on tutvunud ja nõustub üldtingimustega, hinnakirja, teenusekirjelduste, krediiditingimuste ja teenuste kvaliteedinõuetega (kättesaadavad kodulehelt), mis moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa. Lepingul on kostja omakäeline allkiri ning kuupäev 04.03.2020. Eraldi failina on hageja esitanud T ASi üldtingimused (dtl 43). Üldtingimuste punktis 5.2.5. on sätestatud, et kliendil on kohustus maksta XXX tasu vastavalt esitatud arvele ja sellel märgitud rekvisiitidele (arveldusarve numbrile, viitenumbrile vms) ning tähtajaks. Hageja ei ole hagis esile toonud, kas kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võimalik üldtingimustega ka reaalselt tutvuda (omakäeliselt allkirjastatud, seega ilmselt kusagil teeninduses, kas olid seal kättesaadavad). Vastuseks kohtu küsimusele selgitas hageja 08.10.2025, et kui kliendileping sõlmitakse esinduses vahetu kontakti käigus, on teenindaja kohustus viidata tüüptingimuste olemasolule (sh XXX Üldtingimustele) ja anda võimalus sellega tutvuda, kui klient on avaldanud selleks soovi. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et T ASi ja kostja vahel oli kokkulepe, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes ning seega ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Hageja on esitanud 4 arvet. Kohus palus hagejal esile tuua, millisel viisil ja kuhu kostjale arved saadeti. Hageja vastas, et arved olid saadetud arvel toodud kuupäeval e-postile XXX, arve informatsioon sms-ga. 20.07.2022 arves on mobiilsete teenuste nr XXX eest kokku 5,40 eurot, 31.07.2022 arvel 5,27 eurot, 31.08.2022 arvel 1,30 eurot. 30.09.2022 arvel mobiilsete teenuste eest tasu märgitud ei ole. Hageja ei ole hagis esitanud hinnakirja ega ka välja toonud mobiilsete teenuste tasu kokkulepet. Vastuseks kohtule esitas hageja hinnakirjad, mille alusel tasud arvestati, ning selgitas, et hinnad perioodil 01.06 – 30.09.2022 ei muutunud. Mobiilsete teenuste osas toob hageja välja, et arves toodud „Kõned teenusnumbritele 2 0:01:44 0,330 20% 0,396 „ tuleneb hinnakirja ptk I p.2.20.1 — 1 min = 0,2278 => 1 min 44 sek = 0,395 (kuna on 2 kõnet, siis ümardus tehakse iga kõne osas eraldi). Ning et arves toodud „Kõned ja sõnumid kuutasu 30 päeva 4,170 20% 5,004“ tuleneb hinnakirja ptk I p.1.1.3. Hageja ei hagis esile toonud, et T AS ja kostja vahel oli kokkulepe hageja poolt viidatud hinnakirja paketi osas. Hageja viidatud p 1.1.3 hinnakirjas on pealkirja all „Mobiilne Elu, kõnede ja sõnumite kuutasu (tellitav koos andmemahuga 1-100 GB)“, liitumislepingusse oli märgitud hinnapakett XXX EU. Kohus küsis selle kohta hagejalt täiendavalt selgitusi. Hageja vastas, et paketi vahetus toimus 03.05.2022, see oli XXX poolne muudatus üle viia kliendid uutesse pakettidesse. Hageja esitas selle kohta ka kostjale 29.03.2022 saadetud e-kirja (dtl 253). 4
Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel oli sideteenuse osutamise leping, et T AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et sideteenuse arved on tasumata, rahuldab kohus sideteenuse tasu võlanõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.07.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022 arvetel välja toodud, tasumata sideteenuse tasu 11,97 eurot. 30.09.2022 arve sideteenuse tasu ei sisaldanud. Arvetes oleva statsionaarse raadiotelefoni kuutasu nõude osas ei ole hageja välja toonud ega esitanud lepingut, millest selline nõue võiks tuleneda. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja nõude 11,73 euro ulatuses.
5.Üürivõlg Kuivõrd hageja nõuab arvetel toodud summade tasumist, saab kohus aru, et hageja nõuab ka arvel toodud seadmete üüritasu. 20.07.2022, 31.07.2022 ja 31.08.2022 arvetel on ruuter XXX x2 seadme üür 2,99 eurot kuus, digiboks Arris seadme üür 1,99 eurot kuus. 30.09.2022 arvel on XXX x2 seadme üür 22 päeva eest 2,24 eurot, digiboks Arris seadme üür 22 päeva eest 1,49 eurot. Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 42), lepingusse on märgitud seade Digiboks Arris XXX, kuupäev 04.02.2022 ning hageja poolt esile toodud kostja kinnitus, et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul on kostja omakäelise allkirja jäljend (ilmselt antud elektroonilises seadmes). Hageja on seega esile toonud ja tõendanud, et seade anti kostja valdusesse. Hageja on kohtule esitanud seadmete kasutuslepingu nr XXX (dtl 95), lepingusse on märgitud seade Ruuter Technicolor DGA4330, kuupäev 09.02.2022 ning hageja poolt esile toodud kostja kinnitus, et ta on seadme saanud enda valdusesse. Lepingul ei ole kostja allkirja. Hageja selgitas vastuseks kohtule, et leping sõlmiti tahvelarvutis. Seadmete kasutuslepingus, mis on salvestatud dokumentide arhiivis, allkirjad puuduvad, kuid et hageja esitas 30.06.2025 seisukohaga logi väljavõtte, mis kinnitab seadme kasutuslepingu sõlmimist. Kohus palus hagejal selgitada, kuidads dtl 125 logikirjest peaks nähtuma lepingu sõlmimine. Hageja esitas seejärel uue tõendi, dtl 254, mis sisaldab logikirjet, millest võib välja lugeda, et 09.02.2022 on alustatud allkirjastamise toimingut. Seadmete kasutuslepingutes ei ole välja toodud üüri. Eraldi failina on hageja esitanud seadmete kasutustingimused Üür era- ja ärikliendile, kehtivad alates 25.04.2016 (dtl 92). Seadme kasutuslepingusse on märgitud, et Käesolev seadme(te) kasutusleping (edaspidi: Leping) on sõlmitud XXX ja Kliendi vahel Lepingus nimetatud seadme(te) (edaspidi: Seade) kasutamiseks Kliendi poolt kooskõlas Lepingus ja Seadme suhtes rakenduvates Kasutustingimustes tooduga. Lepingul on ka kostja kinnitus, et XXX on talle Seadme suhtes rakenduvad Kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning kohustub neid täitma. Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile on märgitud, et XXX annab Kliendile Seadme üürile Hinnakirjas toodud igakuise tasu (Üüri) eest Lepingus märgitud teenuse või teenuspaketi (Teenus) kasutamiseks ning et klient on kohustatud tasuma seadme kasutamise eest igakuiselt Hinnakirjas toodud üüri XXX poolt esitatud arve alusel seadme kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Vastuseks kohtule esitas hageja hinnakirjad, mille alusel tasud arvestati, ning selgitas, et hinnad perioodil 01.06 – 30.09.2022 ei muutunud. Hageja selgitab, et arvel „SEADMED kokku 2,492 2,99 Kliendiseadmete üür erakliendile Seadme üür, ruuter XXX X2 (Technicolor DGA4330), kuutasu 30 päeva 2,492 20% 2,990“ tuleneb hinnakirja ptk III p.5.1.1.1. Ning et arvel „TV TEENUSED kokku 1,658 1,99 Seadmed Seadme üür, digiboks Arris XXX, kuutasu 30 päeva 1,658 20% 1,990“ tuleneb hinnakirja ptk III p.5.1.1.7. Hageja poolt viidatud hinnakirja p 5.1.1.1. on „ruuter (standard)“ ja punkt 5.1.1.7 on „digiboks“. Kuigi hinnakirjast ei nähtu, mida ruuter (standard) tähendab, eeldab kohus hageja väidete 5
õigsust. Kuivõrd hageja on esile toonud, et T ASi ja kostja vahel olid seadmete üürilepingud, et T AS oli esitanud arveid vastavalt üldtingimustele, mis olid lepingu osaks saanud, ning et üüriarved on tasumata, rahuldab kohus seadmete üüriarve võla nõude. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20.07.2022, 31.07.2022, 31.08.2022 ja 30.09.2022 arvetel välja toodud, tasumata üüritasu 18,67 eurot.
6.Hüvitise nõue (seadme tagastamisnõude asemel)
6.1.Hageja nõuab ka seadme kasutuslepingust tulenevat hüvitist. Hageja selgituste kohaselt kostja ei tagastanud seadet ning nõuab võlga tulenevalt arvest. Kohus saab aru, et hageja nõue tuleneb sellest, et kostja ei tagastanud seadmeid ja selle peale esitas hageja kostjale arve seadmete eest. VÕS § 115 lg 2 sätestab tingimused kohustuse täitmise asemel (st seadme tagastamise nõude) kahju hüvitamise nõudele. Kohus selgitas hagejale, et selle nõude eeldusena tuleb esmalt tuleb esile tuua, et seadmete tagastamise kohustus on tekkinud, st esile tuua, et seadmed on kostjale üle antud ning et üürileping on lõppenud (VÕS § 334). Seejuures tuleb esile tuua, et järgiti üürilepingu lõpetamise tingimusi (seaduses ja lepingus). Teiseks tuleb hagejal esile tuua VÕS § 115 lg 2 eeldused. Samuti tuleb viidata vastavatele lepingulistele kokkulepetele (punkti täpsustega), kui need olemas olid. Kohus tuvastas, et kostja oli sõlminud kahe seadme üürilepingud ning et seadmed olid kostjale üle antud.
6.2.VÕS § 334 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Seega tuleb nõude eeldusena tuvastada, kas üürileping on lõppenud. Hageja väitel ütles võlausaldaja lepingud üles 21.09.2022, olles 06.09.2022 edastanud lepingute ülesütlemise hoiatuse võlgnevuste tõttu, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.09.2022. Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 5.2 on sätestatud, et XXX on õigus Leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse Seadme osas üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt viis (5) päeva ette kui: 5.2.1 Klient rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud Üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval). Hageja on esitanud tõendi (dtl 72), 06.09.2022 kostjale saadetud e-kirja, teemaga „lepingu lõpetamise hoiatus“, e-kirja sisus on välja toodud, et kostjal on tasumata arve 26,89 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 20.09.2022 ning et tasumata jätmisel ütleb XXX üles kostjaga sõlmitud lepingud. VÕS § 316 lg 3 ja 4 kohaselt võib üürileandja võib üürilepingu VÕS § 313 lg 1 alusel (st põhjusel, et üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri maksmisega) üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks. 06.09.2022 oli möödunud 2 arve tasumise tähtaeg. Seega oli 2 kuu üüri tasumata jätmine mõjuv põhjus seadme üürilepingu erakorraliseks üles ütlemiseks VÕS § 313 ja 316 mõttes. 06.09 saadetud kirjas andis võlausaldaja kostjale 14 päeva võla tasumiseks ning hoiatas, et tasumata jätmisel ütleb kostjaga sõlmitud lepingu üles. Lepingu üles ütlemise teadet hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja selgitas, et lõpetamise hoiatus on käsitletav lepingu(te) ülesütlemise tahteavaldusena, milles märgitud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb XXX lepingud ühepoolselt üles öelduks, sellele veel lisaks eraldi teavitust kliendile ei saadetud. Väidetaval üles ütlemise ajal, 21.09 oli kostjal tasumata kolm arvet (kolmanda tasumata arve tasumise tähtaeg oli 20.09). Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 5.2 on 6
sätestatud, et XXX on õigus Leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse Seadme osas üles öelda, teatades sellest Kliendile vähemalt viis (5) päeva ette kui: 5.2.1 Klient rikub Lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud Üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval). Eeltoodust tuleneb, et T AS ei saanud lepingut üles öelduks lugeda 21.09, vaid 5 päeva möödumisel arvates 21.09 (st arvates päevast, mil kolmas arve muutus sissenõutavaks). Seega saab lepingu üles öelduks lugeda alates 26.09.2022.
6.3.VÕS § 334 lg 4 kohaselt on tühine kokkulepe, mille kohaselt üürnik enne üürilepingu lõppemist kohustub üürilepingu lõppemisel maksma muud kui võimalikku kahjuhüvitist, välja arvatud leppetrahvikokkulepe üüritud asja tagastamiskohustuse rikkumise puhuks. Antud juhul oli hageja väitel lepingus leppetrahvikokkulepe asja tagastamata jätmise puhuks. VÕS § 334 lg 4 kohaselt on see lubatud. Seadmete kasutustingimustes Üür era- ja ärikliendile, punktis 2.2.7 on sätestatud, seade tuleb tagastada XXX vastavalt Lepingus ja Tingimustes sätestatule. Seadme tagastamise tingimused on sätestatud samade tingimuste punktis 4: 4.1 Lepingu lõppemisel on Klient kohustatud Seadme XXX tagastama samas seisundis ja komplektsuses, milles Klient Seadme sai, arvestades normaalset kulumist. 4.2 Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise kohaks XXX esindus, peab Klient tagastama Seadme esindusse kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest Seadme osas. Kui Pooled on Lepingus kokku leppinud, et Seadme tagastamine toimub Seadme asukohas, võib XXX nõuda Kliendilt seoses sellega lisanduvate kulude (nt tehniku visiidi tasu, kulleritasu vms) tasumist. 4.3 Kui Lepingus on märgitud Seadme tagastamise kohaks Seadme asukoht, peab Klient teatama XXX seitsme (7) päeva jooksul Lepingu lõppemisest Tööpäeva ja aja, millal Klient võimaldab XXX Seade ära viia. Kui Klient seda ei tee, teatab XXX Kliendile ise Seadme äraviimise aja ning Klient kohustub tagama XXX määratud ajal juurdepääsu Seadmele. 4.4 Kui Klient ei tagasta Seadet või ei võimalda XXX Seadet Lepingu kohaselt ära viia kolmekümne (30) päeva jooksul Lepingu lõppemisest, loetakse, et XXX on kaotanud viivituse tõttu huvi Seadme tagastamise vastu. Sellisel juhul loobub XXX Seadme tagastamise nõudest ja nõuab Kliendilt selle asemel Lepingus toodud suuruses kahjuhüvitist Lepingu rikkumise eest ning XXX tekitatud kahju hüvitamist osas, mida vastav kahjuhüvitis ei kata. 4.6 Kliendi poolt tasumisele kuuluva üüri, kahjuhüvitise või muu maksmisele kuuluva summa tasumiseks esitab XXX Kliendile arve, mille Klient on kohustatud tasuma sellel märgitud tähtajaks. Kohtule esitatud seadme kasutuslepingus on märgitud tagastamise kohaks „pakiautomaat või XXX esindus“. Kasutustingimuste kohaselt pidi kostja seadme seega tagastama 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest (26.09.2022), seega tagastamise tähtaeg oli 26.10.2022. Võlausaldaja on aga leppetrahvi nõude esitanud 30.09.2022 ning nõudnud leppetrahvi tasumist 20. oktoobriks 2022, st 6 päeva enne kostja poolse tagastamise kohustuse täitmise tähtaega. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus üüritud seadme tagastamise nõue ei ole veel muutunud sissenõutavaks, esitada nõuet seadme tagastamise asemel kahju hüvitamiseks. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast VÕS §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja ei ole esile toonud, et võlausaldaja oleks peale lepingu lõppemist, st peale seadme tagastamise kohustuse tekkimist, andnud kostjale täiendava tähtaja seadme tagastamiseks. VÕS § 115 lg 2 teise lause kohaselt, kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Antud juhul ei olnud kostja sel ajal, kui võlausaldaja esitas talle seadme tagastamise nõude asemel kahju hüvitamise nõude, veel viivituses asja tagastamisega. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, 7
samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mille põhjal kohus saaks järeldada, et oli VÕS § 115 lg 3 olukord. Hageja väitel ei ole kostja seadmeid tagastanud. Hagile eelnenud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise seisuga (20.02.2025) oli seadme tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Selleks ajaks oli seadme tagastamise tähtajast, s.o 26. oktoobrist 2022 möödunud üle 2 aasta ja saab nõustuda, et selleks ajaks võis võlausaldaja olla kostja viivituse tõttu kaotanud huvi seadme tagastamise vastu. Kohtu hinnangul on digibokside ja ruuterite tehniline areng kiire, samuti muutuvad teenused, mida nende abil tarbitakse, mistõttu mitmeid aastaid vanu digiboksid ja ruuterid ei ole kas enam kasutatavad või on vähemkasutatavad. Antud juhul oli võlausaldaja siiski ette näinud digiboksile ja ruuterile vähemalt 3-aastase kasutusea, sest lepingu järgi tulnuks ka veel kolmandal ja järgnevatel aastatel tasuda tagastamata jätmise korral hüvitist.
6.4.Digiboks Arris XXX tagastamise tähtajaks oli kostja seadet kasutanud 04.02.202226.10.2022, s.o 8 kuud. Seadme kasutamise lepingus on välja toodud seadme maksumus 99 eurot (koos käibemaksuga). Seega nähti lepinguga ette kasutuse esimesel aastal (seda isegi kui see toimunuks üks päev enne 1 a möödumist) seadme tagastamata jätmise puhuks kahjuhüvitis seadme maksumuse ulatuses. Teisel aastal oleks hüvitis lepingu kohaselt 74,25 eurot, alates 3. aastast 24.75 eurot. Kohtu hinnangul ei ole seega hüvitis ka ebamõistlikult suur, ehk ebamõistlikult kahjustav. Digiboks Arris XXX tagastamise nõue muutus sissenõutavaks ikkagi seadme kasutamise 1. aastal, hageja on välja toonud, et seadet ei tagastatud, võlausaldajal tekkis tagastamise asemel hüvitise nõudmise õigus samuti 1. aastal, siis tekkis kahju seadme 1. kasutusaastal ning kahjuhüvitis tuleb välja mõista lepingus välja toodud 1. kasutusaasta hüvitise määra alusel, s.o 99 eurot.
6.5.Ruuter Technicolor DGA4330 tagastamise tähtajaks oli kostja seadet kasutanud 09.02.202226.10.2022, s.o 8 kuud. Seadme kasutamise lepingus on välja toodud seadme maksumus 129 eurot (koos käibemaksuga). Seega nähti lepinguga ette kasutuse esimesel aastal (seda isegi kui see toimunuks üks päev enne 1 a möödumist) seadme tagastamata jätmise puhuks kahjuhüvitis seadme maksumuse ulatuses. Teisel aastal oleks hüvitis lepingu kohaselt 96.75 eurot, alates 3. aastast 32.25 eurot. Kohtu hinnangul ei ole seega hüvitis ka ebamõistlikult suur, ehk ebamõistlikult kahjustav. Ruuter Technicolor DGA4330 tagastamise nõue muutus sissenõutavaks ikkagi seadme kasutamise 1. aastal, hageja on välja toonud, et seadet ei tagastatud, võlausaldajal tekkis tagastamise asemel hüvitise nõudmise õigus samuti 1. aastal, siis tekkis kahju seadme 1. kasutusaastal ning kahjuhüvitis tuleb välja mõista lepingus välja toodud 1. kasutusaasta hüvitise määra alusel, s.o 129 eurot.
6.Viivisenõue Hageja on välja toonud, et lepingus oli kokku lepitud viivisemääras 0,15 % päevas (üldtingimuste punkt 4.10), kuid et hageja nõuab viivist väiksemas määras, s.o seadusjärgses määras, viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast s.o 21.10.2022. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Viivis sideteenuse tasudelt 11,97 eurolt 21.10.2022 kuni 17.11.2025 on 4,15 eurot. Viivis üürivõlalt 18,67 eurolt 21.10.2022 kuni 17.11.2025 eest on 6,47 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tuvastas, et hüvitise nõuded ei olnud sissenõutavaks muutunud sel ajal, kui võlausaldaja esitas nende tasumise nõude arvena. Hüvitisnõuded saanuks esitada alates 8
tagastamise tähtaja möödumisest, s.o alates 27.10.2022 (tagastamise tähtaeg oli 26.10.2022). Uuesti nõuti hüvitise tasumist kostjalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega. Seega tuleb viivist arvestada alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 20.02.2025. Viivis 20.02.2025-17.11.2025 228 eurolt (s.o seadmete hüvitised 129+99) on 18 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja eeltoodud sissenõutavaks muutunud viivise ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
7.Võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue Hageja nõuab XXX üldtingimuste punkti 4.9 alusel võla sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. Üldtingimuste punktis 4.9 on sätestatud: XXX on õigus loovutada Kliendi suhtes tekkinud võlanõue või anda see sissenõudmiseks üle kolmandale isikule ning edastada võlanõudega seotud andmed XXX poolt volitatud ettevõtetele (nt inkasso- ja krediidiinfo ettevõtted) kooskõlas Andmete kasutamise põhimõtetes tooduga. XXX nõudmisel on Klient kohustatud hüvitama XXX seoses XXX ja/või teise isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud, sh sellekohased Hinnakirjas sätestatud kulud. Hageja ei ole esile toonud hinnakirja punkti, mis võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleeriks. Hageja esitatud hinnakirjast kohus ka võla sissenõudmiskulude hüvitiste määrasid ei leidnud. VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et VÕS § 1131 on loodud eesmärgiga lihtsustada majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult sissenõudmiskulude hüvitamist seeläbi, et seadusesse on pandud hüvitiste summad (st fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär), mida sissenõudja ei pea tõendama. Erinevalt §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Eeltoodut kinnitab ka VÕS § 113 2 eelnõu seletuskiri. VÕS § 1132 ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127–140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Hageja ei ole esile toonud võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise määrade kokkulepet ega tõendanud, et kulud tekkisid just sellises ulatuses, mistõttu jääb hageja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue rahuldamata.
8.Menetluskulud ja kohtulahendi kättetoimetamine
8.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt. 9
Hagi esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on hageja avalduses märkinud põhivõlana 290,37 eurot, viivisena 164,5 eurot (0,06445% päevas). Hagis nõuab hageja põhivõlga 270.27 eurot ja viivist 76,88 eurot. Võla sissenõudmiskulusid 30 eurot nõudis hageja nii maksekäsu kiirmenetluse avalduses kui ka hagis. Kohtule esitatud arvel on summa 270,37 eurot. Kohus on seega seisukohal, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduses näidanud põhivõla põhjendamatult suuremana. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Arvestades, et hageja on maksekäsumenetlustes valeandmeid esitanud paljudel kordadel ning maksekäsuavaldused on edasi läinud hagimenetlusse, kus hagis on teised andmed, ei saanud hageja ise olla teadmatuses valeandmete esitamisest. Ka ei saa öelda, et tegemist on juhusliku eksimusega. Eksimused saavad juhtuda siiski harva, pisteliselt. Kui hageja väitel oleks tegemist eksimusega, siis järelikult on hageja ise teadlikult pikka aega lasknud eksimustel ka edasi sündida. Maksekäsuavalduses tuleb seejuures avaldajal igal kord kinnitada, et esitatud andmed on õiged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hageja enda kanda. Kostjalt mõistab kohus hageja kasuks välja riigilõivu.
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.