Kohtulahend

Kohtumääruse põhjendused Tsiviilasjas nr 2-06-24273 29.05.2007 tehtud ja 03.07.2007 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus OÜA hagi OÜI vastu rahuldamata ja menetluskulud OÜI kanda.

2-06-24273 18.07.2007 esitas OÜA esindaja avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Kostja poolt kantud menetluskulu on tasu esindaja poolt osundatud õigusabi eest summas 7833,33 krooni (lisa – 16.05.2007 arve ja tööaruanne). Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär, juhul kui tsiviilasja hind on vahemikus 10 000 kuni 15 000 krooni, 5000 krooni. Kostja palub kohtul määrata kindlaks, et hageja peab hüvitama kostjale kostja menetluskulud 5 000 krooni ulatuses. Arvestades kostja esindaja poolt õigusabi osutamiseks kulutatud aega ja asjaolu, et tegelikult kandis kostja kulusid suuremas ulatuses, kui õigusaktid välja mõista võimaldavad, on põhjendatud mõista hagejalt kostja poolt kantud menetluskulud välja täies kostja poolt taotletud ulatuses. TsMS § 222 lg 1 p 12 kohaselt palub kostja väljamõistetud menetluskulud tasuda kostja esindaja arveldusarvele. Avaldus koos lisadega on hagejale kätte toimetatud 17.09.2007. 18.09.2007 on hageja esindaja esitanud vastuse kostja avaldusele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja ei nõustu kostja taotlusega hüvitada kostjale menetluskulud 5 000 krooni ulatuses. Hageja on seisukohal, et antud tsiviilasja hind on 9787,13 krooni mitte 10826,52 krooni nagu kostja märgib. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et summalt 9787,13 krooni, mis on antud tsiviilasja hinnaks, on ka tasutud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni. Seega on üheselt selge, et antud tsiviilasja hinnaks oli 9787,13 krooni mitte 10826,52 krooni nagu kostja ekslikult väidab. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lõike 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär, juhul kui tsiviilasja hind on vahemikus 9 000 kuni 10 000 krooni, 3 500 krooni. Seega võib kostjalt menetluskuludena sisse nõuda 3 500 krooni. Hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja esitanud hagi kostja vastu 10826,52 krooni nõudes, millest põhinõue on 9787,13 krooni. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni, mis vastab tsiviilasja hinnale kuni 10 000 krooni. Kohtunikuabi nõustub hageja seisukohaga, et hagihind antud tsiviilasjas on 9787,13 krooni. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus on kehtestanud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kohaselt võib tsiviilasjas hinnaga kuni 10 000 krooni teistelt menetlusosaliselt nõuda sisse lepingulise esindaja ja nõustaja kulusid maksimaalselt 3 500 krooni. Kostja poolt nõutavad õigusabikulud summas 5 000 krooni ületab määrusega kehtestatud piirmäära. Seega kuuluvad hagejalt kostjale väljamõistmisele õigusabikulud summas 3 500 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

2-06-24273 poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

Kohaldatud õigusnormid TsMS § 122 lg 2, § 133 lg 1, § 174, § 175, § 176, § 177, § 178, § 466, § 478, VÕS § 113 lg 1.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.