lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-24531/75

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 28.11.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-05-24531/75
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.11.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2429
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 179 lg 4Aruannete kinnitamineÄS § 187 lg 2Juhatuse liikmete vastutusÄS § 188Osaniku vastutusÄS § 60Majandusaasta aruande esitamata jätmineMTS § 4PalS § 35TsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-24531/4Tallinna Ringkonnakohus25.04.20062-05-24531/41Tallinna Ringkonnakohus03.07.20072-05-24531/49Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja21.05.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2008, Tallinn

Tsiviilasja number

Vaidlustatud kohtulahend

2-05-24531 Alfred Volteri hagi Ronald Laose vastu 292 208,45 krooni ning viivise saamiseks Harju Maakohtu 21. mai 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Alfred Volteri apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11.novembril 2008, avalik kohtuistung Hageja Alfred Volter (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x/x xxxxx xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Andres Lusmägi Kostja Ronald Laos (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx-x, xxxxx-xxxxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), lepinguline esindaja Gennadi Mihelson

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 21. mai 2008 otsus muutmata, arvestades täiendavalt ringkonnakohtu otsuses toodud õigusliku põhjendusega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Alfred Volter esitas 27.06.2005 hagi Ronald Laose vastu töövaidluskomisjoni 23.02.2000 otsusega väljamõistetud 86 068,65 krooni, 22.06.2000 kohtuotsusega väljamõistetud 206 123,80 krooni ning neilt summadelt palgaseaduse (PalS) § 35 alusel arvestava viivise saamiseks. Hageja esindaja poolt 26.10.2006 esitatud hagiavalduse terviktekstis paluti kostjalt välja mõista jõustunud kohtuotsusega hageja kasuks väljamõistetud saamata jäänud töötasu ja hüvitised kokku 206 139,80 krooni, viivis 9% põhivõlgnevuselt ehk 51,50 krooni päevas alates 22.06.2000 kuni põhinõude täitmiseni. 12.12.2006 kohtuistungil palus hageja esindaja nõuet suurendada töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud 86 068,65 krooni võrra.
2.Töövaidluskomisjoni 23.02.2000 otsusega, mis jõustus 24.03.2000, mõisteti OÜ-lt RVA hageja kasuks välja 86 068,65 krooni. Tallinna Linnakohtu 22.06.2000 tagaseljaotsusega, mis jõustus 14.09.2000, mõisteti OÜ-lt RVA hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 82 016 krooni, viivis 100 123,80 krooni ja hüvitis 24 000

krooni lõpparve väljamaksega viivitamise eest. Täitemenetluse käigus selgus, et OÜ RVA on registrist kustutatud 2004. a. Hageja peab kostjat vastutavaks selle eest, et hageja jäi väljamõistetud töötasudest ja hüvitistest ilma. Kostja kui OÜ RVA juhatuse liige ja ainuosanik oli teadlik hageja võlast, kuid ei võtnud midagi ette selle tasumiseks. Kostja laskis teadlikult tekkida olukorral, kus osaühing kustutati äriregistrist ilma likvideerimis- või pankrotimenetlust läbi viimata.

3.Hageja esitas 18.02.2008 uue viivisearvestuse, mille kohaselt oli 21.04.2008 seisuga viivise suuruseks 205 016,95 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja isiklikult maksis hagejale töötasu. Hageja kirjutas kostja ja juristi juuresolekul tõendi, milles kinnitas palga kättesaamist ja igasuguste pretensioonide puudumist OÜ RVA suhtes.
5.Hageja peab tõendama, et kostjal on jäänud täitmata nõue OÜ RVA vastu, kostja on rikkunud mõnda oma kohustust osaühingu ees ning hageja kahju on tekkinud just nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaksid tema väiteid kostja süülisest kohustuste rikkumisest OÜ RVA ees, mille tõttu osaühing jättis täitmata oma kohustused hageja ees.
6.Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kostja taotles aegumise kohaldamist, kuna hageja selgelt väljendatud nõue esitati 26.10.2006. Menetluse käik
7.Maakohus rahuldas 17.01.2007 otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 206 139,80 krooni ning viivise 9% põhivõlgnevuselt aastas alates 14.09.2000 kuni põhinõude täitmiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2007 otsusega tühistati maakohtu otsus ja asi saadeti esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
8.Kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja poolt esitatud nõuet tuleb käsitleda kui OÜ RVA (kustutatud) võlausaldaja poolt osaühingu juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet. Juhatuse liikme kohustusi on kostja hageja väitel rikkunud sellega, et võõrandas 1998. a novembris osaühingule kuulunud mootorlaeva alla selle turuhinna (10 USD eest) ja jättis täitmata kohustuse esitada äriregistrile äriühingu kinnitatud majandusaasta aruandeid, mis viis osaühingu äriregistrist kustutamiseni 11.03.2004. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. OÜ-le RVA kuulunud asja võõrandamisega seonduva kahju osas on hageja nõue aegunud ka juhul, kui lugeda nõue hageja poolt kostja vastu esitatuks 27.06.2005. Teise hageja poolt kostjale süüks pandava kohustuse rikkumise osas ei saa kohtu hinnangul pidada nõuet aegunuks. Kohus pidas põhjendatuks arvestada aegumistähtaja kulgemise algust äriseadustiku (ÄS) § 60 lg-st 4 tuleneva võimaliku kohustuse rikkumise osas alates 01.07.2003. Lähtudes hagi esemeks oleva nõude 5-aastasest aegumistähtajast, ei oleks see isegi käesoleva otsuse tegemise hetkeks lõppenud.
9.Vaidlustamata asjaolude kohaselt oli kostja OÜ RVA juhatuse ainus liige alates äriühingu asutamisest kuni selle registrist kustutamiseni. Kostja ei ole menetluse käigus iseenesest eitanud nõutavate majandusaasta aruannete esitamata jätmist. Eeltoodut arvestades võib lugeda tuvastatuks ÄS § 179 lg-st 4 tuleneva kohustuse rikkumise kostja poolt. Kuivõrd majandusaasta aruande kinnitamise otsustamine kuulus kostja ainupädevusse, ei saaks kõnesoleva kohustuse rikkumine olla kohtu

hinnangul õiguslikult vabandatav. Kohtu hinnangul puudub põhjuslik seos hagejal väidetavalt tekkinud kahju (rahuldamata nõue) ja kostja kohustuse rikkumise vahel OÜ RVA ees (majandusaasta aruannete esitamata jätmine äriregistrile). Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et juhul kui kostja OÜ RVA juhatuse liikmena oleks ÄS § 179 lg-st 4 tuleneva kohustuse täitnud, ei oleks hagejal kahju tekkinud, st hageja oleks saanud enda nõude OÜ RVA vastu rahuldada. Kostja vastuväidete kohaselt puudus OÜ-l RVA igasugune vara, mille arvel võimalike võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seda kinnitab kaudselt ka OÜ RVA pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt kontol vabu rahalisi vahendeid ei ole ning viimane toiming on kontol tehtud 19.04.2000. Hageja ei ole kohtu hinnangul vastupidist tõendanud. Hageja poolt esitatud V. Frolovi konto väljavõttest ei nähtu, kelle poolt OÜ RVA väidetav võlg V. Frolovi ees on tasutud. Ka Tallinna Linnakohtu täitevosakonna 15.03.2000 kirja põhjal ei saa teha järeldusi vara olemasolu kohta OÜ-l RVA. Lähtudes eeltoodust, puudub kohtu arvates õiguslik alus töövaidluskomisjoni ning linnakohtu tagaseljaotsusega OÜ-lt RVA hageja kasuks välja mõistetud summade väljamõistmiseks kostjalt.

10.Asja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kasutanud kõiki võimalusi enda väidetavate nõuete rahuldamiseks OÜ RVA vara arvel. Kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 p 3 kohaselt oli võlausaldajal õigus põhistada enda pankrotiavalduses võlgniku maksejõuetust muu hulgas sellega, et võlgniku suhtes toimuval sundtäitmisel ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või sundtäitmisel ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi võlgade tasumiseks. Samuti oleks hagejal OÜ RVA võlausaldajana olnud õigus taotleda kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud ÄS § 60 lg-tega 3 ja 4 osaühingu sundlõpetamist ja likvideerimise läbiviimist.
11.Kuivõrd kohtu hinnangul puudub alus põhinõude rahuldamiseks, ei pidanud kohus vajalikuks analüüsida poolte väiteid seoses viivisenõudega. Kohus märkis siiski, et käesoleval juhul ei saa viivise arvestamisel juhinduda PalS §-st 35, kuna hageja ja kostja vahel ei ole olnud töölepingulist suhet ning töölepingu lõpetamisega lõpeb võimalik palga maksmisega viivitamine. Samuti ei ole võimalik töölepingu seadusest (TLS) §-st 119 tulenevate sanktsioonide rakendamine, kuna hageja väidetav nõue kostja vastu ei tulene tööõigussuhtest, vaid seondub juhatuse liikme kohustuste rikkumisega OÜ RVA ees.
12.Kohtu hinnangul ei ole asja materjalide põhjal üheselt selge, kas hagejal on rahuldamata nõudeid OÜ RVA vastu väidetud ulatuses. 08.12.2000 on hageja andnud kirjaliku kinnituse selle kohta, et on saanud kätte töötasuna 5126 USD. Nimetatud OÜ RVA kohustuse on hageja ees täitnud kolmas isik. Hageja ei suutnud kohtule õiguslikult veenvalt põhjendada, miks ei saa OÜ RVA kohustust nimetatud ulatuses kolmanda isiku poolt täidetuks lugeda. Hageja viited mereteenistuse seaduse (MTS) sätetele on õiguslikult asjakohatud juba seetõttu, et hageja tööleping OÜ-ga RVA lõppes enne MTS jõustumist. Samuti ei saaks kostjat ka hüpoteetiliselt käesoleval juhul käsitleda reederina MTS § 4 mõttes. Hageja viitas nõude õigusliku alusena muuhulgas ka ÄS § 188 lg-le 1. Samas ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles käesoleval juhul seisnes kostja kui OÜ RVA (endise) osaniku kohustuste rikkumine, mis annaks alust võlausaldaja poolt tema vastu nõude esitamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Hageja esindaja allkirjastatud apellatsioonkaebuses palus hageja kohtuotsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt võis kostja küll oma kohustuste rikkumisega vabaneda juhatuse liikme kohustustest, kuid see ei

vabastanud teda vastutusest hüvitada kahju OÜ RVA asemel. Lisaks juhatuse liikme kohustuste rikkumisele kontrollis kostja ainuosanikuna juhatuse tegevust ja majandusaasta aruande kinnitamine kuulus tema ainupädevusse. Kohus tuvastas õigesti kostjapoolse kohustuse rikkumise ja selle mittevabandatavuse. Kohtu hinnang on ekslik selles osas, et juhul kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud, siis see ei tähenda, et hageja oleks saanud enda nõude OÜ RVA vastu rahuldada. Kohus ei täpsustanud, kas nõuet OÜ RVA vastu võis hageja siiski saada rahuldada mingiski osas. Maakohus ei arvestanud sellega, et hageja oleks saanud oma nõude rahuldada, kui OÜ RVA oleks seda teinud vabatahtlikult ja ka siis, kui kostja ei oleks rikkunud oma kohustust ning oleks algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. Juhatuse liige, kes pärast täitemenetluse algatamist ei esitanud pankrotiavaldust, on vaieldamatult rikkunud hoolsuskohustust. Pankrotiavalduse esitamise kohustusest hoidumisega ei saanud juhatuse liikmel kaduda isiklik vastutus võlausaldaja ees. Kostja väide, et äriühingul puudus igasugune vara, ei tähenda seda, et rahalised vahendid ei võinuks äriühingul olla pankroti- või likvideerimismenetluse järel. Asjaolu, et hageja ei kasutanud kõiki võimalusi OÜ RVA vara arvel oma nõude rahuldamiseks, ei tähenda iseenesest seda, et kostja võiks vabaneda vastutusest. Kostja tegevuse tõttu ei kasutatud võimalusi, mis oleks kaasa toonud kasvõi osalise nõude rahuldamise OÜ RVA vara arvel. Seadus ei kohusta hagejat enne nõude esitamist kostja vastu kasutama ära kõiki võimalusi oma nõude rahuldamiseks OÜ RVA arvel. Kuigi maakohus on leidnud, et hageja ei saanud oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel, on kohus jätnud ÄS § 187 lg 2 kohaldamata ja hagi rahuldamata. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud. Olukorras, kus maakohtul puudusid igasugused tõendid selle kohta, et OÜ-l RVA puudus vara, on maakohus vastavasisulise järelduse teinud ja põhjendamatult leidnud, et kostja kohustuse rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Alles siis, kui kostja oleks esitanud majandusaasta aruande, oleks võinud teha järelduse vara puudumise või olemasolu kohta. Kostja pani aruande esitamata jätmisega sisuliselt toime tõendi kõrvaldamise, võttes sellega hagejalt võimaluse põhjusliku seose tõendamiseks.

14.Hageja palus enda poolt koostatud apellatsioonkaebuses saata hagi uueks läbivaatamiseks maakohtule, kui ringkonnakohus ei suuda hagi rahuldada, või algatada kriminaalmenetlus. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigus- ja menetlusõigusnorme. Arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kostja, rikkudes oma kohustusi, ei vabane vastutusest, kuna tema tegevuse tõttu ei kasutatud võimalusi, mis oleks kaasa toonud hageja nõude rahuldamise OÜ RVA vara arvel. Hageja palus kohtunikul kasutada Aivar Pilve advokaadibüroos koostatud juriidilist arvamust. Hagejale tundub, et kohtunik ei lugenud kõiki dokumente. Antud juhul aegumist ei ole. Kostja rikkus rahvusvahelisi kokkuleppeid palga maksmise kohta, jättis esitamata majandusaasta aruande, kustutas ettevõtte võlgade olemasolul, ei esitanud pankrotiavaldust, ei täitnud tööraamatut, ei täitnud kohtuotsust, kandis hageja palga välismaale teistele laevaomanikele, müüs laeva ära 10 USD eest. Võlausaldajal tekib õigus nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt, kui viimane toimis õigusvastaselt ega tõenda, et kahju ei tekkinud tema süül. Majandusaasta aruande või pankrotiavalduse esitamata jätmine on õigusvastane tegu. Kostja ei täitnud juhatuse liikmena hoolsuskohustust. Majandusaasta aruande esitamata jätmisega tekitas kostja teadlikult olukorra, kus ettevõte kuulus sundlõpetamisele. Tulenevalt ÄS § 187 lg-test 2 ja 4 vastutab kostja hageja kui võlausaldaja ees õigusvastase tegevusega tekitatud kahju eest. Hagejal on jäänud saamata Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud 206 123,80 krooni, töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud 86 086,08 krooni ja saamata jäänud palk

20 462,29 krooni, seega kokku 312 654,74 krooni, millele lisandub seadusjärgne (PalS § 35) viivis. Vastus apellatsioonkaebusele

15.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
16.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid täiendab maakohtu otsust õigusliku põhjenduse osas.
17.Hageja tugines kostja kui OÜ RVA juhatuse liikme vastu hagi esitades asjaoludele, et kostja võõrandas 1998.a novembris osaühingule kuulunud mootorlaeva alla selle turuhinna ning jättis äriregistrile esitamata osaühingu majandusaasta aruanded, mis viis osaühingu registrist kustutamiseni 11.03.2004. Maakohus luges mootorlaeva võõrandamise asjaolul põhineva nõude aegunuks ja kohtuotsust ei ole selles osas vaidlustatud. Maakohus lahendas hageja nõude seonduvalt kostja poolt majandusaasta aruannete esitamata jätmisega. Hageja ei ole esile toonud ja kohtul puuduvad andmed selle kohta, mitme majandusaasta aruande esitamata jätmine viis osaühingu registrist kustutamiseni. Maakohus tuvastas, et kostja jättis esitamata nii majandusaasta aruande 2002.a kohta, mis tulnuks esitada hiljemalt 30.06.2003 ja ka varasemate aastate kohta, millega kostja rikkus ÄS § 179 lg-s 4 sätestatud kohustust.
18.Enne 01.07.2002 kehtinud ÄS § 187 lg 2 kohaselt on äriühingu võlausaldajal isiklik nõue äriühingu juhatuse liikme vastu juhul, kui võlausaldaja tõendab, et tal on täitmata jäänud nõue äriühingu vastu (kahju). Võlausaldaja peab tõendama ka, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustust äriühingu ees ning võlausaldaja kahju on tekkinud nimelt juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu (põhjuslik seos). Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Alates 01.07.2002 kehtestatud ÄS § 187 lg 2 redaktsiooni järgi sai äriühingu võlausaldaja kahju hüvitamist nõuda äriühingule, mitte aga endale, nagu märkis ka maakohus oma otsuses.
19.Samas saavad erandina äriühingu juhatuse liikmel tekkida kohustused võlausaldajate ees ka seaduses sätestatud juhul, so kui rikutakse kohustust, millega võib kaasneda ka juhatuse liikmete otsene isiklik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Sel alusel esitatud hagi puhul tuleb kohaldatav seadus valida, lähtudes võlaõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 22 lg-st 1.
20.Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 01.07.2002, siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale. Sellisel juhul ei kohaldata alates 01.07.2002 kehtiva ÄS § 187 lg-t 2.
21.Äriühingu juhatuse liige võib vastutada äriühingu võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Öeldu kehtib nii Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 448 tuleneva kui ka VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 tuleneva deliktilise vastutuse rakendamisel.
22.Maakohus põhjendas otsuses, milles seisnes kostja seadusest tuleneva (ÄS § 179 lg 4) kohustuse rikkumine ning kohus käsitles ka põhjusliku seose küsimust. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei tõendanud põhjuslikku seos hagejal väidetavalt tekkinud kahju (rahuldamata nõuded) ja kostja kohustuse rikkumise (majandusaasta aruannete esitamata jätmine) vahel, mistõttu hagi ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha teistsugust järeldust.
23.Kuna hageja tugines nõuet esitades vaid sellele, et kostja ei esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid, mis viis osaühingu registrist kustutamisele, siis ei olnud maakohtul alust võtta seisukohta kostja muude võimalike rikkumiste osas. Hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolu, sh et kostja jättis esitamata pankrotiavalduse, jätab ringkonnakohus tulenevalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatust tähelepanuta.
24.Kostja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Hageja menetluskulud kannab riik.

T. Kollom

M. Merimaa

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.