Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja asjaolud ja nõuded Elli Laustam ( surnud 10.07. 2006 ) õigusjärglane Meelis Laustam on esitanud 29.08.2002.a. kohtusse hagi AS Valmap Grupp vastu kahjunõudes 102 721 krooni. Hagi nõue suurendatud 11.02. 2008 taotlusega ( tl. 190 ) ning uueks kahjunõudeks on 193 787 krooni. Hagiavalduse kohaselt hagejale kuulub 1765 m2 suurune elamumaa Viljandis Köstri tn 25, kvartal nr 101, krunt nr 6. 06.oktoobril 1997 sõlmiti AS-i Viljandi Veevärk ja AS-i EMV vahel töövõtuleping “Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku ehituse I etapp – isevoolse reo- ja sademetevete torustiku ehitus.” Töö käigus Viljandi linnas raudteeäärses lõigus tuli ehitaja omavoliliselt ka hageja krundile ja tekitas talle ehitustegevusega materiaalset kahju. Osaliselt (hävitatud aiakultuuride ja saamata jäänud tulu osas) on kahju hagejale hüvitatud peatöövõtja AS-i EMV poolt 12. aprillil 2001 summas 34 585 krooni. Siiani on aga hagejale hüvitamata järgmine tekitatud kahju: 1) aeda liigveetiigi augu kaevamisega hävitati ~1 m paksune hästiväetatud mustmullakiht, mis pöörati segi aluspinnase saviga ja tiigi taastäitmisel lükati augu põhja. Aia pealispinna moodustab praegu kivikõva savirähk. Hävitatud aiaosa pindala on 804 m2. Augu põhja lükati ka aias olnud 4 autokoormat laudasõnnikut; 2) hävitati 66 jm metallpostidel 1,5 m kõrgust võrkaeda; 3) hävitati peenarde kiletunnelite jaoks maasse pandud metallist kandekaared – 100 tk; 4) viidi minema peenarde vahel kileservade kinnitamiseks olnud tsingitud veetorud – 15 tk; 5) hävitati kinnistu piirmärgid nr 3 ja 8. Toodud kahju heastamise rahaline väärtus kohalike keskmiste müügihindade alusel on järgmine:

60 m x 40 kr/m = 2400 krooni

3000 krooni (komplekshind)

102 721 krooni

AS-i Viljandi Veevärk 15.05.2001 kirja nr 337 kohaselt võttis peavöövõtja AS EMV omakorda alltöövõtjaks AS-i Valmap Grupp, kes tegelikult ka teostas “lõhkumistöid”. Samas kirjas märgitud lepingu p 19.3 kohaselt vastutab töövõtja lepinguperioodil krundi, ehitusplatsi, seal toimuva töö ja sellega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele. Seega leiab hageja, et temale tekitatud heastamata kahju kuulub hüvitamisele AS-i Valmap Grupp poolt. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsK §-st 448 lg 1, TsMK §-dest 139 lg 7, 155, 156 ja 60, palub hageja kostjalt OÜ-lt Valmap Grupp välja mõista Elli Laustami kasuks tekitatud kahju 102 721 krooni. Kohtukulud panna kostja kanda. Kostja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Tegemist on mittevastava kostjaga. Hageja saaks võimaliku nõudmise, vastava aluse esinemise korral, uuesti esitada peatöövõtja AS EMV vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on peatöövõtja juba hüvitanud 34 585 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel esitatakse ükskord juba hüvitatud kahjunõue uue kostja, nüüd hoopiski alltöövõtja AS Valmap Grupp vastu. Hagiavalduses puuduvad kõik andmed 12. aprill 2001 toimunud kahju hüvitamise kohta (kahju hindamise akt, võimalik kirjalik kokkulepe kahju hüvitamiseks jne.). Kuna meid pole nende materjalidega tutvustatud, pole võimalik oma seisukohta välja öelda. Kahju hüvitamisega on AS EMV tunnistanud oma süüd kahju tekkimises (tekitamises). Hagiavaldus esitatud kujul on ka teiste oluliste puuetega: tõendamata on väidetava kahju olemasolu, selle suurus. ülevaatuse akt kahju hindamiseks on jäänud kas tegemata või esitamata. kinnistamisotsusest 15. 12. 1999 nähtuvalt: maa ostu - müügileping koos asjaõiguslepinguga esitati kinnistamisavaldusega 05. oktoobrist 1999. aastast kinnistusametile. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel maa omanik (omandiõigus 15. 12. 1999. aastast) esitab hagi tagasiulatuvalt, kahju hüvitamiseks, mis väidetavalt tekkis aasta varem, enne maale omandiõiguse tekkimist, pealegi alltöövõtja vastu. Maa ostu - müügilepingu kohaselt maa omanik oli Eesti Vabariik ( müüja), kui väidetav kahju maale tekkis. Aiakultuurid ja saamata jäänud tulu on hagejale hüvitatud AS EMV poolt. Esitatud kahju hüvitamise hagi loogikast saab kostja aru, et võib järgneda hagide ahel buldooserijuhtide, kopameeste, labidameeste jne. vastu. Hageja refereerib meelevaldselt AS Viljandi Veevärgi ja AS EMV vahelist lepingut, viidates lepingu punktile 19.3. Osundatud lepingupunkt käsitleb peatöövõtja AS EMV vastutust ka kolmandate isikute ees, mitte alltöövõtja võimalikku vastutust. Kostja lõpetas alltöövõtjana töö kaevu juures nr. 5, mis on akteeritud ja tellija poolt vastu võetud. Edasise töö jätkamiseks tehti uus riigihange Viljandi Veevärgi poolt, leping lõpetati AS EMV ga, kes lõpetas omakorda alltöövõtja AS - ga Valmap Grupp.(Ehitise ülevaatuse inventariseerimise akt 02. september 1998.a.). Kostja lõpetas enne krundile Köstri 25 külgnevale maa-alale jõudmist kõik kaevetööd ja leping lõpetati.

Lepingu lõpetamise protokolliga 13. november 1998. aastast tõendame, et pooled leppisid kokku lõpetada AS EMV ja AS Valmap Grupp vaheline leping ( alltöövõtuleping), mille punkt l osundab eelnimetatud 02. 09. 1998.a. aktile. AS Valmap Grupp palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Tegemist on mittevastava kostjaga. Hageja saaks võimaliku nõudmise, vastava aluse esinemise korral, uuesti esitada peatöövõtja AS EMV vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt on peatöövõtja juba hüvitanud 34 585 krooni. Hagiavaldusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel esitatakse ükskord juba hüvitatud kahjunõue uue kostja, nüüd hoopiski alltöövõtja AS Valmap Grupp vastu. Hagiavalduses puuduvad kõik andmed 12. aprill 2001 toimunud kahju hüvitamise kohta (kahju hindamise akt, võimalik kirjalik kokkulepe kahju hüvitamiseks jne.). Kuna meid pole nende materjalidega tutvustatud, pole võimalik oma seisukohta välja öelda. Kahju hüvitamisega on AS EMV tunnistanud oma süüd kahju tekkimises (tekitamises). Väidetava kahju hageja Elli Laustam Köstri 25 krundil 1997 - 1998.a. sai tekitada töövõtja AS EMV, aastatel 1998 - 1999 järgmine riigihanke jätkaja AS K&H. Hageja pole kolme aasta jooksul põhjendanud, miks oma süüd tunnistanud ja osaliselt kahju heastanud AS EMV ei sobi kostjaks. Aiakultuuride väärtuse ja saamata jäänud tulu on hagejale hüvitatud AS EMV poolt. Kostja on korduvalt palunud hagejat esitada eelnimetatud kahju hüvitamise kohta dokumendid. Hageja peab suutma kõrvaldada kostja kahtlustuse, et püütakse juba hüvitatud kahju uuesti sisse nõuda teiselt kostjalt, paraku küll mittevastavalt. Võimaliku kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise kohustust lõpuaktiga AS -le Valmap Grupp"ile pole pandud, ilmselt seetõttu, et töö eest jäeti osaliselt tasumata. Seetõttu AS EMV poolt hagejale tekitatud kahju hüvitatigi. Saamata jäänud tulu nõuet pole hageja kolme aasta jooksul esitanud ega rahas välja toonud. Peale hagieseme kolmandat muutmist on nüüd lisandunud juurde 32000.-krooni nõue, mis on paljasõnaline ja tõendamata. Rahaline nõue on paisutatud kordades üle. Puud on endiselt alles, kuigi üle 8 aasta vanad, kogu metall, mida kirjeldatakse, on alles, aiavõrk rullis, sõnnikut krundil pole olnudki. AS Valmap Grupp palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud panna hageja kanda. Kolmanda isiku seisukohad Hageja on esitanud kohtule hagi kostja poolt tekitatud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamise nõudes summas 167 485 krooni. Kostja taotlusel on kohus Skanska EMV AS-i kaasanud protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Kohustus tõendada kahju olemasolu ja suurust lasub hagejal. Samuti peab hageja tõendama põhjuslikku seost tekitatud kahju ja kahju tekitaja õigusvastase käitumise vahel. Hageja on esitanud kohtule hulgaliselt hinnapakkumisi tööde ja materjalide kohta, millised oleksid ilmselt vajalikud temale kuuluva aiamaa viimiseks teatud seisukorda. Samas ei ole hageja seni millegagi tõendanud, kas nimetatud kulutused on asjakohased ja milline oli temale kuuluva aiamaa esialgne olukord, mille taastamiseks ta on nõude hagiavalduses näidatud suuruses esitanud. Samuti on hageja poolt täielikult põhistamata nõue saamata jäänud tulu olemasolu ja selle suuruse osas. Skanska EMV AS (endise nimega AS EM V; edaspidi "kolmas isik") ja AS Valmap Grupp (edaspidi: kostja) sõlmisid 14.10.1997 ehituse töövõtulepingu (edaspidi: Leping) Viljandi linna Kosti Heitvete pumpla survetorustiku ja isevoolse torustiku ehituse I etapi, isevoolse reo- ja sadevete torustike ehitamiseks. Leping põhineb muuhulgas ka Ehituse Töövõtulepingu Üldistel Tingimustel (kinnitatud EV Keskkonnaministeeriumi käskkirjaga nr 108,11.11.1993; edaspidi

"ETÜT").

Lepingu kohaselt kohustus kostja tegema isevoolse kanalisatsiooni montaažtööd, heakorrastustööd ja asfaldi taastamise (Lepingu punkt 5.1.), samuti tähistama töötsooni hoiatuslintidega ja kindlustama pideva ülejääva materjali (pinnase) äraveo (Lepingu punkt 5.2.).

Lisaks Lepingus sätestatule tulenesid kostja kohustused ja vastutus ka ETÜT-is sätestatust, milles muuhulgas punkti 2.4.1. kohaselt: "Töövõtja juhatab Tööd ja korraldab ülevaatusi, käsutades selleks kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi, oskusi ja kogemusi ning häirimata seejuures Tellija enda ja teiste töövõtjate Tööd Ehitusplatsil"; punkti 2.7.1. kohaselt: "Töövõtja järgib kõiki kehtivaid seadusi, juhendeid ja reegleid ning norme, mis käsitlevad inimeste vara kaitsmist hävingu, vigastuste ja kahjustuste vastu"; punkti 2.7.3. alapunkti c) kohaselt: "Töövõtja võtab tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et tagada ohutus ja kaitse hävingu, vigastuste ja kahjustuste vastu muule varale Ehitusplatsil või sellega piirneval alal, kaasa arvatud puud, põõsad, muru, kõnniteed, teed, ehitised ja tarad, mille lammutamine või asendamine Tööde käigus pole ettenähtud" ning punkti 2.8.1. kohaselt: "Töövõtja vastutab kõigi Lepingusse lülitatud kohustuste täitmise eest. Ta vastutab ainuisikuliselt kõigi Töös käsutatavate vahendite, meetodite, tehnika, järjekordade ja protsesside eest, aga samuti Töö koordineerimise eest Lepingu raames." Eeltoodud viited Lepingule ja Lepingule lisatud ETÜT-le näitavad üheselt, et kolmas isik oli sõlminud kostjaga täisvastutusega töövõtulepingu, mille kohaselt kostja oli vastutav ehitamise korraldamise, tehnoloogiate valiku ja ka ehitamise käigus tekitatud võimaliku kahju hüvitamise eest. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vaidlust ei ole selles, et kostja Lepingu alusel töid tegi, samuti ei ole kostja välja toonud mistahes vastutust välistavaid asjaolusid. Kahju peab hüvitama selle tekitaja, kui ta ei tõenda, et kahju tekkis mitte tema süü läbi. TsK § 448 kehtestas tsiviilõigusrikkumise koosseisuna kahju esinemise, kahjutekitava käitumise õigusvastasuse, põhjusliku seose esinemise on hageja poolt täielikult põhistamata nõue saamata jäänud tulu olemasolu ja selle suuruse osas. Kostja on pidanud vajalikuks Skanska EMV AS-i kaasamise protsessi kolmanda isikuna ja on esitanud kohtule väite, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kuid ei ole nimetatud väidet millegagi põhistanud. Kolmanda isiku arvates on meelevaldne kostja poolt tehtud järeldus, et hageja nõude, mis oli esitatud enne hagi esitamist, osalise rahuldamisega raha maksmise teel on kolmas isik tunnistanud hagi ning et eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kes olevat ka oma süüd tunnistanud. Oleme seisukohal, et ei saa tuvastada kellegi süüd, kui puudub kahjutekitav õigusvastane käitumine s.t. tegu üldse. Nii hageja kui kostja poolt tsiviilasjas esitatud materjalidest ei nähtu, milline oli kolmanda isiku poolt kahjutekitav õigusvastane käitumine. Kohtu põhjendused Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Kohus tuvastas, et 06. oktoobril 1997.a. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV vahel sõlmiti töövõtuleping Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku I etapp – isevoolse ja sademetevete torustiku ehitus. AS EMV sõlmis 14. oktoober 1997 töövõtulepingu ( tlk. 95 ) alltöövõtjaga AS Valmap Grupp. Tööde käigus AS Valmap Grupp 1988.a. kevadel tungis omavoliliselt oma ehitustegevusega Köstri tn. 25 krundile. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et AS Valmap Gruppile oleks antud kellegi poolt luba ehitusekäigus minna Köstri tn. 25 krundile. Tunnistaja Elli Laustami poja ütluste kohaselt ei olnud ka tema emaga keegi eelnevalt rääkinud, et on vajalik kasutada ema aeda. Aeda oli kaevatud suur auk ja sellest august võetud muld oli pandud aeda hunnikusse. Traataed oli maha võetud ja terve aed segi masinatega tallatud. Seda traati ei ole võimalik enam kasutada ja ka metallkaared olid katki ja kõverad. Piirimärgid olid kadunud. Segi pöörati umbes 1000 m2 aiast. Aias ei olnud enam mulda, oli ainult savi. Emale lubati aed korda teha. Ema kasvatas aias maasikaid, kurke , tomateid. Tunnustaja Elli Laustami naabrid Urve Saar ja Jüri Lubi seletused kinnitavad asjaolu, et Elli Laustamile kuuluv aed rikuti ehitajate tegevuse tõttu. Urve Saar kinnitas, et Elli Laustam müüs maasikaid, kurke , tomateid ja lilli. Elli Laustam esitas kahjunõude taotluse 01. novembril 2000.a. AS Viljandi Veevärgi vastu. Ta oli nõus aiakultuuride ja kolme aasta saamata jäänud tulu rahalise hüvitisega ja muus osas soovis aia

taastamist. AS EMV hüvitas Elli Laustamile aiakultuuride hävitamise eest ja 3 aasta saamatajäänud tulu eest kokku 34 585 krooni. ( tlk. 38 ). Käesoleva ajani on aed korda tegemata. Hageja ei soovi enam kahju tekitaja poolt aia taastamist, vaid soovib rahalist kompensatsiooni summas 193 787 krooni. ( tlk. 190- 191 ). Kahju nõude suuruse tõendamiseks on hageja esitanud UV Haljustuse OÜ hinnapakkumise ( tlk. 185 – 186 ). Kahjunõudes on veel saamata jäänud tulu summas 32 000 krooni nelja aasta eest peale eelmist kahju hüvitamist AS EMV poolt. Saamata jäänud tulule suurusele aastas 8000 krooni, ei ole hageja vastu vaielnud. Kostja poolt tekitatud varalise kahju ulatus hagejale on alljärgnev: Kostja kaevates hageja aiamaale liigveetiigi augu, rikkus 800 m2 suuruse viljakandva aiamaa pinna (1). 1m paksune hästi väetatud mustmullakiht pöörati segi aluspinnase saviga. Käesolevaks ajaks, kui on möödunud üle kümne aasta on tekkinud mingisugune huumuskiht, kuid UV Haljastus OÜ kui eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt on vajalik mullaviljakuse taastamiseks käesolevaaja seisuga ära vedada 30 cm paksune savipinnasekiht, seejärel paigaldada 20 cm paksune liivakiht, mille peale 30 cm paksune kiht põllumulda, väetada, freesida (tlk. 185 -186 30.12.2008.a. esitatud UV Haljastus OÜ ekspertarvamus). Kostja oma tegevusega hävitas 66 jm metallpostidel 1,5 m kõrguse võrkaia , peenarde kiletunnelite jaoks maasse pandud metallist kandekaared, peenarde vahel kileservade kinnitamiseks olnud tsingitud veetorud ja kinnistu piirimärgid nr. 3 ja 8. Hagejal jäi saamata aiasaaduste müügist saadav nelja aasta tulu. Hageja poolt on kohtule esitatud alljärgnevat tõendid kahju tekkimise kohta Elli Laustamile aiale Köstri tn. 25: - väljavõtte ajalehest „Sakala“ 5.10.2000.a., kus on kirjutatud ajakirjanik Helgi Kalma poolt artikkel 1998.a. Köstri tn. 25 Viljandis juhtunu kohta ja arvamust avaldab arhitekt Valdur Malmre. Nimetatud väljavõttes on kirjeldatud kahjule eelnevat olukorda ja sellele järgnevat olukorda, samuti kostja poolset tegevust ja viimase (kostja) poolt tekitatud kahju. ( tlk. 32 – 33 ). - Hageja poolt Viljandi Linnavalitsusele 10.mai 2001.a. esitatud kiri ja AS-le Viljandi Veevärk esitatud kahjutasu nõue, Viljandi Linnavalitsuse 18.05.2001.a. vastus eeltoodud kirjale september 2003.a. kohtule esitatud AS EMV poolt hüvitatud kahju nimekiri. Nimetatud dokumentidest nähtuvalt hageja nõudis enne käesolevat menetlust talle tekitatud kahju, mis talle hüvitati AS EMV poolt vaid saamata jäänud kolme aasta tulu ja hävinud aiakultuuride näol. Nimetatud aiakultuuride eelnev olemasolu eeldab aiamaa olemasolu kus nimetatud aiakultuurid kasvada said. - AS Viljandi Veevärk juhataja Kaido Pitkäärt 09.07.1999.a. kiri AS-le EMV lepingujärgsete tööde lõpetamisest. Nimetatud nõude kohaselt kohustati 16. oktoober 1998.a. ehitiste üleandmisevastuvõtmise kohta koostatud aktis töövõtjat 30. oktoobriks 1998.a. sõlmima lepped nende kruntide valdajatega, kelle piiridesse oli ehituse käigus mindud (E. Laustam) ning tekitatud seal kahju puude-, põõsaste ning istandike väljajuurimisega, kasvupinnase rikkumisega ning piirdeaia lammutamisega. - 16.10.1998.a. akt osaliselt valminud ehitiste üleandmise-vastuvõtmise kohta. Nimetatud dokumendist tulenevalt kohustati ehitajat raudteeäärsel alal kolme krundi valdajaga kelle piiridesse ta oma ehitustegevusega on läinud, sõlmima lepped tekitatud kahju hüvitamise või selle kompenseerimise kohta ( tlk.II 6 ) - AS-i Viljandi Veevärk 15.05.2001.a. kiri nr. 337, milles tunnistatakse fakti, et hageja aiamaa on rikutud. Hagejale maale minek oli kostja poolt omavoliline. ( tlk. 7 ) - Fotod, mis on esitatud kohtule aiamaa kohta. ( tlk. 160 ) - AS K&H poolt hagejale edastatud foto ja kiri enne AS K&H kolimisest objektile enne tööde algust. Tööde algus olemasolevast kaevust ca. 18 jm. kaugemal ( tlk. II 26). - Hageja krundi plaan, mis kajastab piiriposte ja krundi pindala ( tlk. II 27). - Kostja kirjad hageja esindajale 29.01.2008.a. ja 7. juuni 2005.a. ( tlk.II2-5) - Tunnistajate Tõnu Laustam ja Urve Saar ́e ja Kaido Pitkäärt ütlused. UV Haljastus OÜ poolt koostatud hinnapakkumise ( tlk. 185 – 186 )kohaselt maksab savise pinnase koorimine ja äravedu, liiv süvendi põhja, muld koos laialiplaneerimisega, väetamine ja

freesimine mullafreesiga, võrkaia paigaldamine (kõrgus 1,5 m) 156 043 krooni 20 senti. Kiletunnelite metallkaarte materjal läbimõõduga 10 mm-armatuurtraat 220 jm maksumus on Eliise Ehituskaubamaja 9.09.2005.a. hinnapakkumise ( tlk. 68-70 )) kohaselt (6,70*220) 1474 krooni. Tsingitud veetorud kiletunnelite peale läbimõõduga 32 mm (kokku 30 m, mis on 5 latti) maksumus on Eliise Ehituskaubamaja 13.06.2005.a. hinnapakkumise kohaselt 1404 krooni. Tsingitud veetoru läbimõõduga 40 mm (kokku 60 m, mis on 10 latti) maksumus on Eliise Ehituskaubamaja 13.06.2005.a. hinnapakkumise kohaselt 3744 krooni. Piirimärkide nr. 3 ja 8 taastamise maksumus on Mulgi Maamõõdubüroo OÜ hinnapakkumise kohaselt 2000 krooni.( tlk. 71 ) Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusele § 2, § 11, § 22 lg. 1 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002.a. kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Seega kuulub antud asjas kohaldamisele enne Võlaõigusseaduse kehtima hakkamist tsiviilkoodeks. Vastavalt TsK 448 lg 1 isiku varale tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Selleks peab esinema kahju, põhjuslik seos tekitatud kahju ja kahjutekitanu teo vahel, kahjutekitanu teo õigusvastasus, kahju tekitanu süü. Kahju all mõistetakse seadusega kaitstavate hüvede hävimist või vähenemist, mida on võimalik ümber hinnata ja hüvitada rahas (varaline kahju). Süü seisneb selle, kas kohustise rikkuja teadis või pidi teadma missuguseid tagajärgi kutsub esile tema õigusvastane tegu. Õigusvastaste tegude all mõistetakse kahjutekitanu sellist käitumist, millega rikuti seaduses sätestatud käitumisnorme. TsK §-s 448 lg 1 sätestatud kahju täies ulatuses hüvitamise põhimõttest tuleneb kahju hüvitamise eesmärk - luua isikule olukord, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks õigusvastaselt kahju tekitatud (Kohtuasi nr. 3-2-1-54-00). Vastavalt TsK § 461 kohus, kes mõistab välja hüvise kahju eest, kohutab vastavalt asjaoludele kahju eest vastutavat isikut hüvitama kahju natuuras või hüvitama täielikult tekitatud kahju (TsK § 222). Hüvise suurus ei sõltu kahjutekitanu süü (tahtlus, ettevaatamatus) astmest. Vastavalt TsK § 222 lg 2 kahjude all mõistetakse kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist, samuti ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Saamata jäänud tulu tähendab kreeditori vara suurenemist, mis ta oleks aset leidnud, kui kohustise täitmine oleks toimunud. Eeltooduga leidis kohtus tõendamist, et kostja rikkus Elli Laustami aiamaa pinnase ja hävitas hagejale kuuluva vara Samuti jäi hagejal kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu saamata tulu. Kostja väide, et ta on vale kostja ja vastutama peaks peatööettevõtja, ei ole õige. Tegemist on lepinguvälise kohustusega ning sellisel juhul vastutab kahju tekitamise eest see, kes selle põhjustas. Kohus nõustub kolmanda isiku arvamusega, et on meelevaldne kostja poolt tehtud järeldus, et hageja nõude, mis oli esitatud enne hagi esitamist, osalise rahuldamisega raha maksmise teel on kolmas isik tunnistanud hagi ning et eeltoodu alusel on võimalik järeldada, et kahju tekitajaks oli kolmas isik, kes olevat ka oma süüd tunnistanud. Oleme seisukohal, et ei saa tuvastada kellegi süüd, kui puudub kahjutekitav õigusvastane käitumine s.t. tegu üldse. Nii hageja kui kostja poolt tsiviilasjas esitatud materjalidest ei nähtu, milline oli kolmanda isiku poolt kahjutekitav õigusvastane käitumine. Kohtus leidis tõendamist, et kahju tekitaja oli AS Valmap Grupp oma õigusvastase tegevusega. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV (käesolevasse protsessi kaasatud kolmanda isikuga), kes oli peatöövõtja sõlmisid ehituse töövõtulepingu „Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku ehituse I-etapi isevoolse reo- ja sademetevete torustike ehituseks“. AS EMV sõlmis omakorda nimetatud töö tegemiseks kostjaga 14. oktoober 1997.a. ehituse töövõtulepingu.

( tlk. 95 ). Nimetatud lepingu p. 8.2. lähtuvalt kohustus kostja töö tegema kaevust K1 kuni K1-15 Vabriku tänaval, sadevete kanalisatsioon 400 m pikkune lõik, kaevust K2 kuni olmevete kaevuni K1-15 Vabriku tänaval. Lähtuvalt 2. september 1998.a. ehitise ülevaatuse-inventariseerimise aktist ( tlk. 198 ) kostja oli alltöövõtja nimetatud objektil, see tähendab isikuks kes reaalselt töid teostas. 1998.a. kevadel, kui õiguseelneja Elli Laustam koju tuli avastas, et kogu tema aiamaa oli segi kaevatud, peenarde asemel oli suur auk, millesse pumbatud vesi juba elamu alla voolama hakkas, maja juures oli suur segipaisatud mulla ja savi hunnik (milles olid eeldatavasti hageja aiataimestik, võib-olla ka kadunud metallist kandekaared, tsingitud veetorud), kadunud oli peenarde kiletunnelite jaoks maasse pandud metallist kandekaared ja peenarde vahel kileservade kinnitamiseks olnud tsingitud veetorud., samuti aed ja hävitatud piirimärgid jne. Lähtuvalt AS Viljandi Veevärk juhataja Kaido Pitkäärt 09.07.1999.a. kirjast AS-le EMV lepingujärgsete tööde lõpetamisest ( tlk. 111 ) katkestati ehitustöö alltöövõtjate ebarahuldavast korraldusest tööde teostamisel ja koostati 2. september 1998.a. ehitise ülevaatuseinventariseerimise akt ( tlk. 25 ), kus fikseeriti osa lepingujärgsetest töödest, mis olid selleks kuupäevaks valminud. Nimetatud dokumendist nähtuvalt 16. oktoober 1998.a. koostati lepingu lõpetamise protokoll ning samal kuupäeval anti ehitajale üle akt osaliselt valminud ehitise üleandmise-vastuvõtu kohta. Antud aktis kohustati töövõtjat 30. oktoobriks 1998.a. sõlmima kokkulepped nende kruntide valdajatega, kelle piiridesse oli ehituse käigus mindud ning tekitatud seal kahju puude, põõsaste ning istandike välja juurimisega, kasvupinnase rikkumisega ning piirdeaia lõhkumisega. 19.10.1998.a. AS Viljandi Veevärk ja AS EMV vahel sõlmitud lepingu lõpetamise protokolli kohaselt pooled otsustasid lõpetada 06.10.1997.a. sõlmitud töövõtulepingu Viljandi linna Kösti heitvee pumpla, survetorustiku ja isevoolse torustiku I etapi- isevoolse reo- ja sademevete torustike ehitamise kohta, seisuga 02.09.1998.a. ( ). Samal 16.10.1998.a. koostasid pooled kuhu oli kaasatud Viljandi Linnavalitsus akti osaliselt valminud ehitiste üleandmise-vastuvõtu kohta (esitatud 17. november 2008.a. istungil hageja poolt). Nimetatud dokumendi kohaselt on tööd tehnilise teostatuse poolest ebarahuldava piiril rahuldava kvaliteediga. Samuti kohustati ehitajat raudteeäärsel alal kolme krundi valdajatega kelle piiridesse ta oma ehitustegevusega on läinud, sõlmima lepped tekitatud kahju hüvitamise või selle kompenseerimise kohta.

(1), hävitas kaevega peenarde kiletunnelite jaoks maasse pandud metallist kandekaared või viis need ära (3), hävitas või viis ära peenarde vahel kileservade kinnitamiseks olnud tsingitud veetorud (4) ja hävitas aia eemaldamise ja ebaseadusliku kaevega kinnistu piirimärgid nr. 3 ja 8 (vaata hageja kinnistu kohtas krundi plaani- esitatud 17. november 2008.a. istungil hageja poolt) (5). Hagejal jäi saamata aiasaaduste müügist saadav nelja aasta tulu kuna kostja ei heastanud ega hiljem ei hüvitanud hagejale tekitatud kahju, mille tulemusel oleks õiguseelnejal Elli Laustam ja hageja saanud taastada aia esialgse olukorra. Kohus leiab, et kohtus leidis tuvastamist kahjutekitanu teo õigusvastasus ja süü. Valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusevastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist (AÕS § 40 lg 1, 2, 3). Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist (AÕS § 44). Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg 1,2). Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud (PS § 32). Õigusvastase tegude all mõistetakse kahjutekitanu sellist käitumist, millega rikuti seaduses sätestatud norme. Kostja tegevuse õigusvastasus väljendub selles, et kostja teostas kaevetöid hageja valduses oleval maal ilma vastava nõusolekuta ja seadusevastaselt, hävitas aia, metallkaared, tsingitud veetorud ja piirimärgid, rikkus või hävitas hageja omandi (rikkus hageja omandiõigust asjale). Kuivõrd asja omanikul on huvi asja omada, vallata ja kasutada, siis tuleb asja kaotsimineku korral võimaldada kannatanule rahaline hüvitis, mille eest ta saab muretseda endale asemele samasuguse asja. Asja soetamise hind on eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (Kohtuasi nr. 3-2-1-63-04). Asjaolu, et kostja tegevus oli omavoliline tõendab Viljandi Linnavalitsuse 18.05.2001.a. kiri 612/2236 hagejale, milles linnapea Peep Aru selgitab et ehitaja tegevus oli omavoliline ( tlk. 31 ) AS Viljandi Veevärk juhataja kirjast 09.07.1999.a. AS-le EMV lepingujärgsete tööde lõpetamisest (tlk. 111), 16-10-1998.a. akt osaliselt valminud ehitise üleandmise-vastuvõtu kohta tulenevalt kostja tegevus oli omavoliline. Lähtuvalt esitatud tõenditest kostja läks hageja valdusse ja tekitas hagejale kahju. Kuna hagejal oli oma valdus piiratud aiaga, mille kostja enne koppa peenardesse löömist, eemaldas, võib eeldada, et kostja tegutses (läks hageja valdusse ja tekitas viimasele kahju) tahtlikult. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

enne uue TsMS seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Seega menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise otsustused tulevad teha kohtuotsuses. Vastavalt hageja esitatud kohtukulude nimekirjale ja kuludokumendile on hageja kantud menetluskudeks õigusabikulud summas 17 444,32 krooni. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb välja mõista AS Valmap Gruppilt menetluskulu Meelis Laustami kasuks summas 17 444,32 krooni.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.