H H hagi kohtutäitur N M ja Z B vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
06.11.2008.a
Menetlusosalised
Hageja:
H H (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja: Kostjad:
vandeadvokaat A S Kohtutäitur N M (büroo asukoht: xxx) Z B (IK xxx, elukohtxxx)
Kolmas isik:
V N (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
1.H H hagi rahuldada.
2.Tunnistada kehtetuks 18.03.2008 vara kordusenampakkumine Jõhvi kohtutäituri N M täiteasjas T-042/2007/06 korteriomandi xxx Ahtme linnaosa Kohtla-Järve linn, Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 457007, müümise kohta alghinnaga 45000 krooni Z B-le.
3.Jätta menetluskulud kostjate kanda.
Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUDE KIRJELDUS
Hageja nõue 1(6)
1.H H esitas 09. aprillil 2008 Viru Maakohtule taotluse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Kohus jättis hagi tagamise avalduse 10. aprilli 2008 kohtumäärusega käiguta.
2.H H esitas 17. aprillil 2008 kohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes (tl 18-20).
3.Kohus jättis 23. aprilli 2008 määrusega hagiavalduse käiguta (tk 28-29).
4.H H esindaja vandeadvokaat A.S esitas 02.06.2008 kohtule hagiavalduse 18.03.2008 kordusenampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel.
5.18.03.2008 toimunud kordusenampakkumisel müüdi hageja korteriomand Z B ́le tema esindaja V N kaudu. 25.03.2008 kanti kinnistusraamatusse omanikuna kohtutäituri avalduse ja enampakkumise akti alusel Z. B . 07.04.2008 kanti kinnistus-raamatusse korteriomandi omanikuna V. N asjaõiguskokkuleppe alusel. Hageja leiab, et enampakkumine on kehtetu. Hagejale ei teatatud enne 18.03.2008 kordusenampakkumist selle toimumisest. Hageja sai enampakkumisest teada tagantjärele pärast kolmanda isiku pöördumist kohtutäituri büroosse sooviga tasuda võlgnevus. Kohtutäitur ei küsinud eelnevalt hageja seisu-kohta vara allahindamise kohta. Hageja peab enampakkumise tingimuste oluliseks rikkumiseks talle teatamata jätmist enampakkumisest ja võlgniku seisukoha küsimata jätmist allahindamise kohta.Nimetatud seaduserikkumisega jättis kohtutäitur hageja ilma võimalusest tasuda võlgnevus enne enampakkumise toimumist ja säilitada talle kuuluv eluruum. Kohtutäituri poolt on jäetud täitmata seaduses ettenähtud teabe kogumise kohustus. Hagejale kuulub garaažiboks nr 12 asukohaga xxx ning viimase realiseerimine oleks hagejale olnud ilmselt vähem koormav. Hageja korteriomand on pärast enampakkumist läinud üle ostjalt Z.B-lt kolmandale isikule V.N-le. Hageja leiab, et ei ole kaotanud võimalust saavutada omandiõiguse taastamise võimalust ning palub tunnistada kordusenampakkumine täiteasjas nr T-042/2007/06 kehtetuks. V.N ei ole vaadeldav heauskse omanikuna. Enam-pakkumisel osales V.N ostja Z.B esindajana. Z.B kanti omanikuna kinnistusraamatusse 25.03.2008. Juba 01.04.2008 sõlmiti asjaõiguskokkulepe V.N-ga omandi ülemineku kohta temale. Selline käitumine kinnitab asjaolu, et korteriomandi ostmisel kasutas V.N teadlikult Z.B volitust saamaks heausksele omanikule seadusega ettenähtud kaitset, mis antud asjaoludel välistab heauskse omandamise (tl 38-39). Kostja N.M vastus
6.Kohtutäitur N M esitas kirjaliku vastuse hagile 14.07.2008. Kohtutäitur hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Vastuse kohaselt on hageja suhtes sissenõudja OÜ Iidla Maja avalduse ja Viru Maakohtu 30.11.2006 kohtuotsuse 2-06-25071 alusel 03.01.2007 algatatud hageja täitemenetlus T-042/2007/06. 16.03.2007 on hageja korter aadressil xxx arestitud hinnaga 110 000 krooni. 29.05.2007 tasus hageja põhivõla summas 8 100 krooni, täituritasu 3 210 krooni ja täitekulud jäid tasumata. 13.06.2007 korraldatud enampakkumine alghinnaga 110 000 krooni kuulutati nurjunuks, koostati vara ümberhindamise akt ja vara hinnati 90 000 kroonile. 15.06.2007 oli võlgnikule koos aktiga saadetud teade, et kordusenampakkumine toimub 14.08.2007. Hageja oli 08.08.2007 täituri vastuvõtul, kus saavutati kokkulepe, et hageja maksab täituri tasu ja täitekulud osade kaupa alates septembrist 2007 - jaanuar 2008 iga kuu 1 000 krooni ning enampakkumine tühistati. Kuna hageja midagi ei tasunud, korraldati uus enampakkumine 26.02.2008 alghinnaga 90 000 krooni. Teade oli saadetud hagejale nii lihtkirjaga kui ka tähitult. Tähitud kiri tuli büroosse tagasi. Enampakkumine nurjus ning 26.02.2008 koostas kohtutäitur uue vara allahindamise akti, millega hinnati vara alla 45 000 kroonile. Hagejale on akt ja teade uuest enampakkumise ajast saadetud lihtkirjaga ja tähitult. Tähitud kiri tuli büroosse tagasi. 18.03.2008 korraldatud kordusenampakkumisel ostis Z B esindaja V. N korteriomandi hinnaga 45 000 krooni. Akt 2(6)
oli saadetud hagejale lihtkirjaga ja tähitult. Tähitud kiri tuli tagasi. 18.03.2008 peale enampakkumist käis täituri büroos hageja tuttav, kes väitis, et hageja saatis teda nõude summat ära maksma. Ehitusregistris, äriregistris ja kinnistusregistris ei ole H H nimele registreeritud muud vara peale nimetatud korteri. Vara müügist saadud raha on jaotatud järgmiselt: 6 211,43 krooni – täituri täitekulud; 26 163 krooni kantud kohtutäitur K M arvele nõuete rahuldamiseks; 12 625,57 krooni kantud H H arveldusarvele Hansapangas. Kohtutäitur leiab, et kõik täitetoimingud on sooritatud vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele (tl 76-78).
Kostja Z B vastus
7.Kostja Z B esindaja V. N esitas kirjaliku vastuse hagile 15.07.2008. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei leia, et täituri poolt oleks toime pandud rikkumisi. Kostja leiab, et hageja oli teadlik kordusenampakkumise ajast, mida kinnitab täituri vastus, et keegi kolmas isik käis täituri büroos 18.03.2008 sooviga tasuda hageja võlgnevus. Hageja ei teavitanud täiturit asjaolust, et talle kuulub väidetavalt garaažiboks asukohaga xxx. Kostja leiab, et kui hageja osutubki nimetatud garaažiboksi omanikuks, siis selle müügist saadav tulu ei oleks katnud kõiki hageja vastu olevaid nõudeid. Kostja leiab, et alusetu ja põhjendamatu on hageja arvamus, et V.N osalemine Z.B esindajana 18.03.2008 enampakkumisel, et Z.B kanti omanikuna kinnistusraamatusse 25.03.2008 ja juba 01.04.2008 sõlmiti Z. B ja V. N ́i vahel asjaõiguskokkulepe, välistab heauskse omandamise. Väited V.N i pahausksusele on tõendamata (tl 86-89).
Kolmanda isiku V.Nešini vastus
8.Viru Maakohtu 28.08.2008 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna V N (tl 97).
9.Kolmanda isiku V. N 15.07.2008 kirjaliku seisukoha kohaselt hagile kolmas isik ei nõustu hageja seisukohtadega. Kolmas isik leiab, et hageja oli teadlik kordusenampakkumise ajast, mida kinnitab täituri vastus, et keegi kolmas isik käis täituri büroos 18.03.2008 sooviga tasuda hageja võlgnevus. Hageja ei teavitanud täiturit asjaolust, et talle kuulub väidetavalt garaažiboks asukohaga xxx. Juhul kui hageja osutubki nimetatud garaaži-boksi omanikuks, siis selle müügist saadav tulu ei oleks katnud kõiki hageja vastu olevaid nõudeid. Kolmas isik leiab, et alusetu ja põhjendamatu on hageja arvamus, et V.N osalemine Z.B esindajana 18.03.2008 enampakkumisel, et Z.B kanti omani-kuna kinnistusraamatusse 25.03.2008 ja juba 01.04.2008 sõlmiti Z. B ja V. N ́i vahel asjaõiguskokkulepe, välistab heauskse omandamise. Väited V.N pahausksusele on tõendamata (tl 83-85).
Hageja arvamus kostjate vastusele
10.Hageja esindaja arvamuse kohaselt ei anna kostja ja kolmanda isiku vastused alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ja kolmas isik on väitnud, et 18.03.2008 enampakkumisest oli hagejale teatatud lihtkirjaga ja tähitud väljastusteatega kirjaga. Tähitud kiri tagastati täituri büroosse, seega pole tõendatud, et hageja oleks täituri poolt saadetud lihtkirja kätte saanud ning väljuva posti registreerimine täituri poolt ei tõenda selle kättesaamist võlgniku poolt. Kohtutäituri vastusest nähtub, et võlgnikult ei küsitud eelnevalt seisukohta vara ümberhindamise kohta. Nimetatud asjaolu on täitur sisuliselt omaks võtnud. Hageja kinnitab, et ta sai enampakkumisest teada pärast selle toimumist ning kostja ja kolmanda isiku vastuväited on oletuslikud (tl 95-96). 3(6)
Kohtuistung 06.11.2008
11.Kohtuistungil 06.11.2008 jäi hageja oma nõude juurde. Hageja esindaja leidis, et kohtutäituri poolt 18.03.2008 läbiviidud enampakkumisel rikuti enampakkumise seadusega ettenähtud olulisi tingimusi. Kohtutäituri poolt sissenõutud võlgnevuse näol oli tegemist kohtutäituri tasuga, võlasumma oli hageja poolt tasutud. Kohtutäituril oli võimalus lahendada probleem hagejale kuuluva garaažiboksi realiseerimise teel, mis oleks olnud hagejale tunduvalt vähemkoormav. Hageja palus tunnistada 18.03.2008 kordusenampakkumine kehtetuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
12.Kohtutäitur N. M jäi oma vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kõik dokumendid saadeti hagejale nii tähitud kui ka lihtpostiga. Kuigi tähitud kiri tuli tagasi, on hageja lisanud hagiavaldusele ka 18.03.2008 enampakkumise akti koopia, mis tõendab, et hageja sai kõik vajaliku kätte lihtkirjana. Hageja seisukohta vara allahindamise kohta kohtutäitur ei teadnud, kuna hageja ei pöördunud kohtutäituri büroosse. Vahetult peale kordusenampakkumist käis büroos keegi hageja tuttav ja pakkus raha võla maksmiseks. Vastuseks hageja esindaja küsimusele kohtutäitur seletas, et hageja poolt dokumentide lihtkirjana kättesaamine on dokumentaalselt tõendamata ja hageja poolt enampakkumise akti kättesaamine ei tõenda, et ta oleks selle kätte saanud õigeaegselt, kuid kohtutäitur leiab siiski, et hageja sai kõik lihtkirjad kätte. Kuulutus enampakkumise kohta oli avaldatud ka Ametlikes Teadaannetes.
13.Kolmas isik ja kostja Z.B esindaja V. N seletas kohtuistungil, et ta käis enne enampakkumist koos teise isikuga hageja juures ning teatas talle enampakkumisest, kuid hageja ütles, et temal võlgu ei ole ja mingit oksjonit ei toimu. Z.B tasus kõik hageja korterivõlad ja ostis korteri enampakkumise hinnaga. Hagejal oli piisavalt aega tasuda oma võlad juba enne esimest enampakkumist. 7.04.08 kandis kohtutäitur hagejale raha üle, peale seda ostis hageja endale auto. Vastuseks hageja esindaja küsimustele V.N seletas, et ostis korteri ema Z.B nimele emale elamiseks. Korteri vormistas hiljem ema nimele, kuna ema on juba 76 aastane (p 12-14 tl 131-140).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Kohus tuvastas kostja kohtutäitur täitetoimiku 042/2007/06 väljavõtte alusel, et kohtutäitur N M algatas 03.01.2007 Viru Maakohtu 30.11.2006 kohtotsuse alusel võlgnik H H suhtes sissenõudja KÜ xxx sissenõudes 8098,83 krooni ja N M sissenõudes kohtutäituri tasu 2443 krooni ja menetluse algatamise tasu 118 krooni täiteasja 042/2007/6. 16.03.2007 arestis kohtutäitur võlgnik H H korteri (tl 134-137).
16.Kohus tuvastas Jõhvi kohtutäituri N M vara kordusenampakkumise akti alusel täiteasjas T-042/2007/06 18.03.2008, et 18.03.2008 kordusenampakkumisel müüdi võlgnik H H korteriomand xxx xxx linnaosa Kohtla-Järve linn, Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 457007, alghinnaga 45000 krooni Z B-le, keda volikirja alusel esindas V N (tl 68, 21-23,40-42).
17.TMS § 223 lg 1 alusel kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks 4(6)
tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.
18.H H esitas 09.04.2008 Viru Maakohtusse avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist 18.03.2998 enampakkumise vaidlustamiseks ja 17.04.2008 hagiavalduse kostjate N M ja Z B vastu täiteasjas 042/2007/6 läbiviidud hageja koretriomandi xxx Kohtla-Järve enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavaldus esitati korrigeeritud kujul 02.06.2008 (tl 1-2, 1820, 38-39). Seega on võlgnik H H vaidlustanud 18.03.2008 enampakkumise tähtaegselt.
19.H H hagiavalduse kohaselt rikuti kohtutäitur N.M poolt 18.03.2008 kordusenampakkumise läbiviimisel täiteasjas T-042/2007/06 enampakkumise olulisi tingimusi sellega, et kohtutäitur ei teatanud hagejale kui võlgnikule enne 18.03.2008 enampakkumist selle toimumisest, samuti ei küsinud kohtutäitur kordusenampakkumisel võlgniku vara allahindamisel allahindamise kohta eelnevalt võlgniku seisukohta, millega kohtutäitur jättis hageja ilma võimalusest tasuda võlgnevus enne enampakkumise toimumist ja säilitada talle kuuluv eluruum.
20.TMS § 84 lg 2 kohaselt enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumist väljaandes Ametlikud Teadaanded ja avalikus arvutivõrgus. Kui asja alghind ületab 100 000 krooni, avaldatakse kuulutus ka vähemalt ühes enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muudes väljaannetes. Lg 3 kohaselt võlgnikule ja sissenõudjale tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.
21.TMS § 100 lg 5 kohaselt kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
22.Kohtutäitur N.M kirjaliku vastuse kohaselt hagile saatis ta 26.02.2008 hagejale akti vara ümberhindamise kohta 45000 kroonile ja teate järgmise enampakkumise kohta 18.03.2008 nii lihtkirjaga kui tähitud väljastusteatega (tl 76-78). Enampakkumisteade 18.03.2008 kordusenampakkumise kohta 18.03.2008 alghinnaga 45000 krooni avaldati välja-andes Ametlikud Teadaanded 26.02.2008 (tl 79).
23.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
24.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja N M vastuväited võlgniku informeerimisest 18.03.2008 enampakkumise kuulutuse sisu kohta (TMS § 84 lg 3) ja enne kordusenampakkumist võlgniku seisukoha küsimisest vara allahindamise kohta 45000 kroonile (TMS § 100 lg 5) on tõendamata. Täitetoimiku 042/2007/6 väljavõte selliseid toiminguid ei kajasta (tl 134-137). Kohtutäitur kinnitas kohtuistungil ka ise, et kuigi tema arvamusel sai hageja 26.02.2008 väljasaadetud dokumendid kätte lihtkirjana, puuduvad tal sellekohased dokumentaalsed tõendid.
25.Kohtutäituri arvamusega, et piisas ka enampakkumise teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, kohus ei nõustu. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohus nõustub 5(6)
hageja seisukohaga, et kohtutäituri poolt TMS § 84 lg 3 ja § 100 lg 5 nõuete täitmata jätmised kahjustasid hageja kui täitemenetluses võlgniku õigusi sedavõrd, et need on käsitatavad TMS § 223 lg 1 alusel teiste enampakkumise olulisi tingimuste rikkumisena. Kohus leiab, et olukorras, kus kohtutäitur hindas võlgniku arestitud korteriomandi alla poole võrra (90000-lt 45000 kroonile) ja hageja kui võlgniku poolt oli jäänud tasumata veel ainult võlgnevus kohtutäituri tasu ja täitekulude osas, pidi kohtutäitur enne 18.03.2008 kordusenampakkumist võlgnikku teavitama nii uuest kordusenampakkumisest kui alghinnast, võimaldamaks võlgnikul tasuda võlgnevus enne kordusenampakkumist võlgnikule vähem koormaval viisil. Et hagejal selline tahe oli, järeldub hageja ja kohtutäituri seletustest, et peale 18.03.2008 enampakkumist pöördus kohtutäituri büroosse hageja poolt saadetud inimene, kes soovis hageja võlgnevuse ära maksta.
26.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi.
Menetluskulude jaotus
27.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostjate kahjuks, peavad kostjad kandma hagimenetluse kulud.
Viktor Brügel Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.