Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks pöörduda seadusega kindlaksmääratud korras kohtusse. TsMS § 71 lg. 3 kohaselt on alaealise tsiviilprotsessivõime piiratud. Tulenevalt TsMS §-st 84 piiratud protsessivõimega füüsilist isikut esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Seega hagi piiratud tsiviilprotsessivõimega N T ’le tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ei saa tema ema kui N T seaduslik esindaja PKS § 50 tähenduses enda nimel esitada. N.T nimel kohtusse hagi esitatud ei ole. Lapsevanem lapse seadusliku esindajana ei ole õigustatud nõudma lapsele tekitatud moraalse kahju hüvitamist, vaid oleks saanud sellise nõude esitada lapse huvides tema seadusliku esindajana. Alaealiste A.M ja N.T jalgrataste kokkupõrke fakti suhtes oli O.T avalduse alusel algatatud kriminaalmenetlus KrK § 107 lg. 1 järgi ettenähtud kuriteo tunnustel. Hageja nõuded tulenevad 09.08.2001.a õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisest. Õigusvastane kahju tuleneb õigusvastasest teost. Narva vanemprokuröri M.Hütti määrusega oli kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 5 lg. 1 p. 2 järgi kuriteo ehk õigusvastase teo koosseisu puudumise tõttu. Vastavalt TsMS §-le 94 lg. 3 olid jõustunud kriminaalasja kohtuotsus või kohtuotsus haldusmenetluses kohustuslikud kohtule, mis vaatab läbi tsiviilõiguslikke tagajärge, nendes küsimustes, kas selle isiku poolt toimepandud tegevus leidis aset või mitte. Lähtudes jalgratturite kokkupõrke ajal kehtinud TSK § 448 mõttest hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja teo, põhjusliku seose, kahjutekitanu teo õigusvastavuse ja kahjutekitanu süü. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja tõkestas jalgrattal sõitva N.T teed tahtlikult, s.t. kahju tekitamise eesmärgil. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et A.M poolt oli toime pandud lapse vallatus. Seega kriminaalmenetluse lõpetamisega kuriteo koosseisu puudumise tõttu on ühemõtteliselt tuvastatud, et A.M tegudes ei olnud hagejale kahju tekitamisel süüd. Lisaks sellele hageja ei tõendanud põhjuslikku seost kostja toimingute ja hagejal tekkinud tagajärgede vahel, kuna N.T ise samuti osales kokkupõrkes ja samamoodi nagu kostjagi pidi järgima olukorda teel ning võtma kasutusele abinõud kokkupõrke ja ebameeldivate tagajärgede vältimiseks. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei ole näha meditsiinilist ettekirjutust N.T taastusmassaaži läbimiseks. Massaaži läbimine jaanuaris 2002.a. ehk viie kuu möödumisel ei väljenda põhjuslikku seost 09.08.2001.a. traumaga. Esitatud tšekkidest ravimite soetamise kohta ei nähtu, et ravimeid osteti arsti ettekirjutusel. Hageja väited, et ninaselja piirkonnas armi eemaldamiseks on vaja operatsiooni, on välja mõeldud ja räägivad vastu ekspertiisiaktile, millele hageja ise viitab. Eriravi meetmed ei tähenda operatsiooni tegemist. Pealegi hüvitamisele kuuluvad kantud, mitte oletatavad kulud. Seoses sellega ei saa hageja poolt esitatud tõend N.T võimaliku oletatava kosmeetilise ravi kohta olla hageja poolt kantud kulude tõendiks. Hageja põhjendab moraalse kahju 1 250 krooni hüvitamise nõuet sellega, et pärast tütre traumat tema on võtnud rahusteid ja südameravimeid, kuna tütre tervise seisund tekitas temas hirmu. Vastavalt kehtinud TsÜS § 26 sätteile võis isik seaduses sätestatud juhtudel nõuda moraalse kahju hüvitamist. TsÜS § 172 lg. 2 sätestas, et isikule tekitatud moraalne kahju kuulub kahju tekitanu poolt hüvitamisele, ning vastavalt §-le 172 lg. 3, kui isiku õigusi on rikutud, otsustab kohus asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. PS § 25 alusel moraalse kahjuna kuulub hüvitamisele püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus. Ühtegi tõendit hagejal olulise psüühika või närvitegevuse häire olemasolu kohta pole esitatud. Lapse tervise eest muretsemine on iga vanema normaalne seisund, millega ei kaasne mingeid õiguslikke tagajärgi. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil hagejad loobuvad 02.08.2008.a. nõude muutmise avalduses esitatud taotlustest, jäävad oma nõude juurde ja paluvad kostjatelt solidaarselt välja mõista materiaalse kahju katteks 10 542 krooni ja 80 senti, transpordikulu katteks 300 krooni, moraalse kahju katteks 15 000 krooni ning kõik kohtukulud nagu on märgitud hagiavalduses. Hagejad selgitavad, et N on siiani neuroloogi juures arvel, ka peavalud on endiselt olemas, kuigi ta on saadud erinevaid protseduure, vaja on võtta ravimeid. Kostja A on nendes tagajärgedes süüdi ja kuna ta oli kahju tekitamise ajal alaealine, siis vastutab ka tema seaduslik esindaja. Kostjatelt tuleb kahju välja mõista solidaarselt N kasuks mittevaraline kahju summas 15 000 krooni ja mõlema hageja kasuks, kes ise jagavad, kellele mingi summa jääb, materiaalne kahju 10 542 krooni ja 80 senti ning 300 krooni sõidukulud. Kosmeetilise operatsiooni kulude nõudest hagejad loobuvad. Kostja volitatud esindaja kohtuistungil jääb kostja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde ja kordab, et pole tuvastatud kostja süüd, mis on TSK § 448 kohaldamise eelduseks. Peab olema tuvastatud põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. See oli laste mäng, kellel olid omavahel head suhted. Tegelikult oli N ka võimalus teelt kõrvale sõita, siis poleks kokkupõrget toimunud. Kostja ei mõista, kuidas saab solidaarset nõuet esitada või seda solidaarselt hüvitada. Hagi esitamise ajal tulnuks hagi esitada alaealise nimel, aga seda tegi tema seaduslik esindaja enda nimel. Moraalse kahju väljendumine N on tõendamata. Esindaja palub jätta hagi rahuldamata. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tulenevalt hagiavaldusest ja selle muutmise avaldustest, kuulanud ära poolte selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, tuvastas: 1) nõude on algselt esitanud N T ema O T enda nimelt A M ’i vastu hagi hinnaga 9 983 krooni ja 90 senti, millest materiaalse kahju nõue 6 233 krooni ja 90 senti, õigusabikulu 2 500 krooni ja moraalne kahju 1 250 krooni. 2) vaidlust pole selles, et N T ja A M , olles üks 14-aastane ja teine 13-aastane, sõitsid jalgratastel maja taga kruusasel teelõigul ratastega kokku, mille tulemusena N kukkus. 3) vaidlus on selle üle, kes on hagejad ja kes kostjad ning kas kostja A on süüdi N kukkumise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuses ja sellega hagejate vara rikkumises ning materiaalse ja moraalse kahju kahju tekkimises hagejatele. Lähtuvalt nõudeist kohus leidis, et pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduste sätteid, sest juhtunu toimus 2001.a. augustikuus. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

avalduse alusel. Antud asjas saaks olla isikuks, kes nõude esitab, laps, kelle seaduslik esindaja PKS § 50 lg. 2 järgi on ema. Seaduslik esindaja võib asjaajamise edasi volitada lepingulisele esindajale, kuid nii seaduslikul kui lepingulisel esindajal on selle protsessiosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab ehk last. Kuna O T on hagi mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise nõudes esitanud enda, mitte lapse nimel, temale moraalse kahju tekkimine ei ole tõendatud, siis tuleb O T hagi morralse kahju nõudes jätta rahuldamata.

Hageja viidatud TSK § 459 sätestas, et ühiselt kahju tekitanud isikud

vastutavad kannatanu ees solidaarselt. Selle sätte mõtte kohaselt loetakse kahju ühiselt tekitatuks, kui kahe või enama isiku õigusvastane käitumine põhjustas kahju kui ühtse ja tervikliku resultaadi. Solidaarne vastutus järgneb alati ka kahju tekitamisel kahe või enama isiku poolt, kui tuvastatakse, et see kahju tekitati ühiselt. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. O M ja A M ei ole ei ühiselt ega ka õigusvasatse teoga kummalegi hagejale kahju tekitanud. O M on A M ’i ema, kes oli vaid A seaduslikuks esindajaks. Hagejad on O M kostjaks valinud alles täpsustatud hagiavalduses, kuigi alaealine kostja on saanud täisealiseks ja vastutab ise. Seega tuleb hagejate mis tahes nõuded O M vastu jätta rahuldamata.

Vastupidi, Nadežda Tšuntonova näost ei paista mingit armi, tema enda sõnutsi õpib ta instituudis ja hakkab seda juba lõpetama. Seega pole võimalik järeldada, et ta vajaks mis tahes operatsiooni või jätkuvat ravi kostja arvel või et ta ei saaks teha vaimset tööd. Moraalse kahju nõue ei saa kujuneda ka iseseisva rikastumise allikaks, kättemaksuks või täiendavaks sissetulekuks.

Hagejad ei tõendanud, kellele tegelikult moraalne kahju tekitati ja milles nende moraalne kahju õieti seisneb või kuidas on O T moraalne kahju summalt 1 250 krooni tõusnud solidaarse nõudena kahe kostja vastu N T moraalseks kahjuks summas 15 000 krooni. Kohus ei saa hagi rahuldada hindamata iga konkreetse isiku mittevaralise kahju suurust. Hagejad ei ole määratlenud, kui suure summa moodustab kummagi mittevaraline kahju nõue. Mittevaralise kahju olemasolu ja selle suurust saab aga hinnata üksnes konkreetsest isikust lähtuvalt. Seega moraalse kahju hüvitamise nõue lähtuvalt isikute grupist ei ole seadusega kooskõlas. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-70-97 selgitab, et tulenevalt PS §-st 25 kuulub õigusvastaselt tekitatud moraalne kahju hüvitamisele isikule, kellele kahju tekitati. Õigusvastase teo all ei saa mõista vaid kahju tekkimist, vaid õigusvastasus eeldab õiguse ettekirjutuse rikkumist. A.M ’i ega O.M poolt pole kummalegi hagejale õigusvastaselt moraalset kahju tekitatud. Järelikult tuleb hagejate moraalse kahju nõue jätta rahuldamata, kuna see on põhjendamatu ja tõendamata. Kohus leidis, et kuna hagejatele varalise ja mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise eeldused puuduvad, hagejad ei ole oma nõudeid kostjate vastu tõendanud, siis jääb hagi tervikuna rahuldamata mõlema kostja vastu. Hageja viidatud TSK § 463 ega § 469 kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd need käsitlevad töövõime kaotuse või vähenemise tagajärjel kaotatud töötasu, samuti terviskahjustusest tingitud kulutuste hüvitamist muudel alustel. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 09.04.2002.a. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kohus leidis, et kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb jätta poolte tehtud kohtukulud nende endi kanda. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas kehtinud TSK § 448, TsÜS § 172 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 438-439, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 29. detsembril 2008.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.