Muud › Muud hagiasjad

Järgmisel päeval kohtus kostja 26. Juuli 29 korteri nr xx elanike A. nende korteris, et kokku leppida kahjusummas. Kostja tegi ettepaneku teha vastav remont oma jõududega, kuid hageja keeldus kategooriliselt. Vestlusest ei tulnud midagi välja. Samal päeval, s.o 18.06.2005 kohtus kostja korteri nr xx elanikega, selgitas olukorra ja otsustasid koos, et üleujutamise tagajärjed nad vaatavad üle siis, kui kõik vesi ära kuivab. Juuli keskel tõid korteri nr xx elanikud kostjale koju korteri remonditööde eelarve summale 18 894 krooni. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kohtuvad korteris nr xx tekitatud kahju suuruse väljaselgitamiseks 22.07.2005. 22.07.2005 oli teostatud 26. Juuli 29 korteri nr 34 vaatlus korteri üleujutuse asjaolude väljaselgitamiseks. Vaatlusel osalesid korteriühistu 26. Juuli 29 esimees N.G., korteri nr xx elanikud abikaasad A., korteri nr xx elanikud abikaasad T. ning remonditööde spetsialist G. K.. Ruumide vaatlusel ilmnes, et firma Vant poolt esitatud remonditööde maht ei vasta tegelikkusele. Vastavalt sellele eelarvele on köögis ja toas teostavate tööde loetelus kirjas tööd koos lagede ja kleebitud tapeediga. Tegelikult ei ole köögis ega toas laed tapetseeritud, vaid värvitud. Esikus on seinad tehtud plastikust, aga mitte tapetseeritud. See kõik ei vasta tegelikkusele. Toas ei ole seinu rikutud ning selle toa tapetseerimine ei ole otstarbekohane. Korteri vaatlusel tegid abikaasad T. ettepaneku remontida rikutud kohad oma kuludega, kuid korteri nr xx omanikud ütlesid sellest pakkumisest lahti ja põhjendasid seda sellega, et neil on vaja konsulteerida juristiga ning et äkki neile ei meeldi tööde kvaliteet. Seletuskirja allkirjastasid abikaasad T., korteriühistu 26. Juuli 29 esimees N.G. ja remonditööde spetialist G.K.a. Remonditööde eelarve ei vasta mitte kuidagi tekitatud kahjule. Selle kohta oli koostatud selgitus. Korteri nr xx omanikud teatasid kostjale kategooriliselt, et nõustuvad ainult rahalise hüvitusega ning ütlesid, et annavad asja kohtusse. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eelöeldust nähtub, et kahju ei ole tekitatud tahtlikult, samuti kostja hooletuse või isegi ettevaatamatuse tõttu. Üleujutuse põhjustajaks oli voolik, mis ühendab pesumasinat ja torustikku. Siin puudub kostja süü. Veevool oli koheselt peatatud veesüsteemi sulgemisega ning tagajärjed likvideeritud. VÕS § 127 lg 6 sätestab: kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvituse suuruse kohus. Käsitletaval juhul on kahju suurus tõepoolest kindlakstegemata. Hageja nõuab liialt suurt hüvitist selle kahju eest, mis talle on tekitatud. Seadus näeb aga ette kahjuhüvituse määramisel kõike mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Asja parandamise mõistlikeks kuludeks ei saa kuidagi lugeda AS Vant koostatud remonditööde eelarvet 18 894 krooni. Pärast juhtunut tegi kostja hagejale kohe ettepaneku remontida oma kuludega kahjustatud kohad, kuid hageja keeldus sellest pakkumisest kategooriliselt. Samas aga korteri nr xx omanik T.Ž. nõustus meelsasti saama kostjalt kahju hüvitamiseks 9 tapeedirulli ning tal puuduvad igasugused nõuded kostja vastu. Kostja on eluaeg töötanud õpetajana ja teeninud ausat palka. Kõikide naabritega on kostjal alati olnud hea läbisaamine, kuid seekord on juhtunud nii, et hageja püüab kostja arvel alusetult

rikastuda. Kostjale on täiesti arusaamatu, miks peab nii toimima, teades, et kostja pere sissetulekud ei ole kuigi suured. Kostja palub jätta kõik kohtukulud hageja kanda. III. Kohtu seisukoht TsMS § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele osaliselt. Korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11 lg 1 kohaselt korteriomanik on kohustatud 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutust vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine on vabandatav. 17.06.2005.a kella 04 paiku toimus Narvas, 26. Juuli 29 korteris nr xx üleujutus, mille tagajärjel said kannatada samas majas hageja korteris nr xx koridor, tualett, köök ja tuba. Kostja ei vaidle vastu, et 17.06.2005.a kell 04.00 toimus tema korteris üleujutus ja selle tulemusel oli uputatud korteri nr xx all asuvaid kortereid, sealhulgas ka hagejale kuuluv korter nr xx. Üleujutuse põhjustajaks oli voolik, mis ühendab korteris nr xx pesumasinat ja torustikku. Seega kostja rikkus KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustusi, kostja kohustuste rikkumine oli põhjuslikus seoses hagejal tekkinud kahjuga ning kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-38-05 on asunud seisukohale, et korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja varalise kahju summas 18 894 krooni. Hagiavaldusele on lisatud tõendina 17.06.2005.a akt, mis oli koostatud Narva, 26. Juuli 29 korterite nr xx ja xx elanike avalduste alusel. Akti kohaselt 17.06.2005.a toimus korterite nr xx ja xx üleujutus korteri nr xx elanike poolt ning üleujutuse fakti ja korterite nr xx ja xx elanike avalduse alusel kutsuti ülevaatuseks ja akti koostamiseks 26. Juuli 29 juhatuse esimees N. G., juhatuse liige Z.G.ja korterite nr xx, xx, xx elanikud. Ülevaatuse tulemusel selgitati välja üleujutuse järgmised faktid: Korter nr xx:

Kohus leiab, et kuna ei ole võimalik leida samasugust tapeeti köögis rikutud osa tapeedist parandamiseks ning ei ole mõistlik vahetada köögis rikutud tapeedist osa teistsuguse tapeediga, siis köögis tuleb tapeetida neid seinu, mis on tapeeditud vana tapeediga, uue tapeediga. Samas kohus leiab, et 20.06.2005.a remondikulude eelarves toodud köögis lagede ja seinade remontimiseks remondikulude summa 3774 krooni ei ole mõistlikud kulud, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. 17.06.2005.a koostatud akti kohaselt koridoris on üleujutatud lagi ning üleujutatud seinad. Seda tõendavad ka tsiviilasja materjalides olevad fotod. Kohus leiab, et 20.06.2005.a remondikulude eelarves toodud koridoris lagede ja seinade remontimiseks remondikulude summa 5025 krooni ei ole mõistlikud kulud, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. Juhindudes VÕS § 132 lg 1( teine lause), kui asja väärtus oli kahjustamise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Korteris nr xx oli tehtud sanitaarremont väga ammu ning sisseviimistlust vajas kahjustamise hetkel uuendamist. Seega kohus arvestab väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel pooleks. Eeltoodust tulenevalt remondikulude summa 6409,76 krooni (12819,52 : 2) (koos käibemaksuga), osas hagi kuulub rahuldamisele. IY. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Seega kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 403 lg 1, 434-436, 438, 439, 441, 442, 452 lg 1, 630 lg 1, 632 lg 1; TsMS ja TMS RakS § 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.