Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

Edastada kohtuotsuse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Otsuse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg

1, § 632 lg 1, § 633 lg 1, PankrS § 32). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Ajutine pankrotihaldur võib otsuse peale edasi kaevata ajutise halduri tasu ja kulutuste osas (PankrS § 23 lg 3).

I MENETLUSE KÄIK

17.07.2008. a esitas S. OÜ juhatuse liige H.M. avalduse S. OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja juhatuse liige leidis, et S. OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest äriühingu kohustused ületavad oluliselt äriühingu varade mahtu ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud. 22.07.2006 määrusega algatas Tartu Maakohus S. OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ene Ahase.

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine pankrotihaldur on selgitanud, et 29.07.2008. a seisuga oli võlgniku kontol nr 334417040002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis 2,01 krooni; võlgnikul kontol nr 221032294647 AS-s Hansapank 6,37 krooni (06.10.2008. a seisuga); võlgniku kontol nr 10220059247011 AS-s SEB Pank 4,87 krooni (02.10.2008. a seisuga). AS Krediidiinfo poolt esitatud andmete kohaselt on neil kohustus võlgniku ees 35,40 krooni. Kokku on võlgnikul vara arvestuslikus väärtuses ilma J.M. vastu oleva nõudeta 4 048,65 krooni ja koos J.M. vastu oleva nõudega 85 139,65 krooni. Nimetatud vara moodustub järgmiselt:

kulud ca 100 000 krooni. Siis otsustati, et hakatakse võtma ainult alltöövõtjaid, aga ka siis tekkis probleeme – tähtaegadest ei peetud kinni, tehti praaki jne. Peamiseks raskuse tekitajaks oli aga siiski AS T poolt lepingust mitte kinnipidamine ja rahade tasumata jätmine. AS T oma kohustust ei tunnista. Pankrotiavalduse lisaks oleva bilansi kohaselt on võlgniku 2007. aasta majandustegevuse tulem kahjumis 301 408,30 krooni ning omakapital on -252 755,80 krooni, vara 1 961 435,05 krooni, seevastu kohustusi 2 214 190,85 krooni. Ajutise halduri hinnangul saab sellest järeldada, et 31.12.2007. a oli võlgnik alaliselt maksejõuetu, sest selleks ajaks oli võlgniku majandustegevus lõppenud ja omakapital oli negatiivne. Võlgniku juhatuse liikmete poolt antud selgitused makseraskuste tekkimise kohta on adekvaatsed. Lisaks eeltoodule võis ajutise halduri arvates võlgniku maksevõimet mõjutada ka asjaolu, et võlgniku rahalisi vahendeid ei pruugitud kasutada sihipäraselt (probleemid kassarahaga). Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmetel, osanikel võimalused ettevõtte saneerimiseks.

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil selgitas J.M. , et ta on sularahas tasunud 81 090.- krooni, mille ta S. OÜ-le võlgnes. J.M. kinnitusel oli tal teiste juhatuse liikmetega kokkulepe, mille kohaselt täitis ta oma kohustuse võlgniku ees makstes ise võlgniku kasuks tehtud tööde, soetatud materjalide ja töövahendite eest. Raamatupidamisdokumente selle kohta ei vormistatud. S.B. põhjendas sularaha puudumist võlgniku kassas H. OÜ poolt esitatud arvete tasumisega sularahas. S.B. selgitas, et võlgnik kasutas H. OÜ-t alltöövõtjana. Samas ei osanud ta midagi öelda H. OÜ juhatuse liikmete ega äritegevuse kohta. H.M. kinnitis kohtule, et temale teadaolevalt ei ole võlgnikul olnud mingisuguseid suhteid H. OÜ-ga. S.B. ütluste kohaselt tekkis S. OÜ-l võlgnevus raamatupidamisteenuseid osutanud äriühingu ees juba 2007. aasta jaanuaris. Pärast seda raamatupidamisele enam dokumente ei esitatud, kuna võlg raamatupidamise eest oli tasumata. Võlgniku juhatuse liikmed H. M. , S.B. ja J.M. nõustusid kohtu ettepanekuga, et tasuvad ajutise pankrotimenetluse kulud võrdsetes osades. H.M. taotles S. OÜ pankrot väljakuulutamist ettevõtte maksejõuetuse põhjuste ja süüdlaste väljaselgitamiseks. S.B. nõustus pankroti väljakuulutamisega. J.M. nõustus sellega, et S. OÜ on püsivalt maksejõuetu, kuid pidas võimalikuks menetluse lõppemist raugemisega pankrotti välja kuulutamata.

IV KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri aruanne, selle lisad ning võlgniku esindajate seletused kinnitavad, et S. OÜ ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, äriühingu vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara ca 4 048,65 krooni ja kohustusi 2 028 505,06 krooni. S. OÜ majandustegevus lõppes 2007. a teises pooles. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et tegemist on võlgniku pankrotiavaldusega, on kohus seisukohal, et S. OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Kuigi käesoleval hetkel puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks, annab pankroti välja kuulutamine võimaluse selgitada täpselt välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ja sellest tulenevalt nõuete esitamise võimalikkuse juhatuse liikmete vastu. Pankroti väljakuulutamise järgselt saab kohus välja selgitada ka võlausaldajate seisukoha pankrotimenetluse finantseerimiseks. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga selles, et võlgniku pankrotiavalduse lisaks olevast bilansist nähtuvalt oli võlgnik bilansis kajastatud ajahetkel, s.o 31.12.2007. a maksejõuetu. Bilansi järgi oli 2007. a lõpul võlgnikul varasid kokku 1 961 435,05 krooni ja kohustusi 2 24 190,85 krooni. Seega oli ettevõtte omakapital negatiivne ja ettevõte maksejõuetu. Kuna S. OÜ majandustegevus oli S.B. kinnitusel lõppenud juba 2007. a teise poolaasta alguses, siis ei olnud S. OÜ juhatuse liikmetel alust pidada 2007. a lõpuks välja kujunenud maksjõuetust ajutiseks maksejõuetuseks. Äriühingu maksejõuetuse tõttu olid äriühingu juhatuse liikmed vastavalt ÄS §le 180 lg 51 kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20

päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest. S. OÜ juhatuse liige H.M. esitas pankrotiavalduse Tartu Maakohtule alles 17.07.2008. a. Sellega on võlgniku juhatuse liikmed jätnud kohaselt täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Pankrotimenetluse kestel kujundab kohus seisukoha küsimuses kas juhatuse liikmed on rikkunud pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustust tahtlikult ning kas juhatuse liikmete võimaliku kriminaalvastutuse selgitamiseks on vajalik kuriteoteate esitamine. Samuti tuleb pankrotimenetluses selgitada kas pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu on tekkinud kahju, mille hüvitamist saaks juhatuse liikmetelt nõuda. Ajutise pankrotimenetluse käigus on ilmnenud, et võlgniku juhatuse liige J.M. ei ole tasunud võlgnikule 26.12.2006. a esitatud arvet summas 81 091.- krooni. J.M. on kinnitanud, et on tasunud võla võlgniku rahalisi kohustusi täites. Sisuliselt on J.M. esitanud tasaarvestuse vastuväite kohustuse täitmise nõudele. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud, et J.M. oleks teinud võlgniku tasaarvestuse avalduse vastavalt VÕS §-le 198. Samuti ei ole J.M. esitanud dokumente, mis kinnitaksid, et tal on võlgniku kohustuste täitmisest tekkinud nõue võlgniku vastu. Kohus leiab, et nimetatud asjaoludel tuleb pankrotihalduril pankrotimenetluses selgitada kas võla sissenõudmine J.M. lt on võimalik ja otstarbekas. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnikul peaks võlgniku raamatupidamisdokumentide kohaselt olema sularaha kassas 794 391,05 krooni. Tegelikult raha võlgniku kassas ega võlgniku kontodel krediidiasutustes ei ole. Võlgniku juhatuse liikme S.B. selgitusel on ta raha kasutanud H. OÜ-le tasumiseks perioodil 2007. aasta augustist kuni 2008. aasta jaanuarini. Kohtu hinnangul on kaheldav S.B. väide nagu oleks võlgnik kasutanud H. OÜ-t alltöövõtjana. Võlgniku teine juhatuse liige, H.M. on avaldanud, et talle ei ole teada, et võlgnikul oleks olnud suhteid H. OÜ-ga. Maksu- ja Tolliamet on 15.10.2008. a vastuses nr 7.1-4/16674 ajutise pankrotihalduri järelepärimisele kinnitanud, et H OÜ on esitanud tulu-, sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete aruande 2007. a augusti kuni novembri kohta, samuti käibedeklaratsioonid 2007. a augusti ja septembri kohta. Nimetud deklaratsioonidest ei nähtu andmeid äriühingu majandustegevusest nimetatud ajal. 01.08.2008. a maksukohustuslase suulise seletuse protokollist nähtub, et S.B. ise on pidanud S. OÜ majandustegevuse lõppemise ajaks 2007. aasta suve lõppu – sügise algust. Edasise menetluse käigus saab kohus võtta seisukoha, kas ajutisele haldurile esitatud H. OÜ arved on fiktiivsed ning kas juhatuse liikme S.B. käitumises võivad esineda kuriteo tunnused. PankrS § 28 kohaselt peab kohus selgitama kas võlgnik on seoses maksejõuetusega toime pannud kuriteo tunnustega teo, samuti selle kas maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjusi tuleb täiendavalt selgitada edasises pankrotimenetluses. Käesolevaks ajaks tuvastatud asjaolude põhjal on kohtul tekkinud kahtlus, et võlgniku maksejõuetus võib olla muuhulgas seotud S.B. kuriteo tunnustega teoga – võlgniku kassaraha omastamisega. S.B. tegevuse uurimiseks juhatuse liikmena peab kohus vajalikuks esitada kuriteo teade prokuratuurile (PankrS § 28 lg 1). Ene Ahas on nõus jätkama pankroti väljakuulutamise korral pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Ene Ahas vastab PankrS § 56 nõuetele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud nimetada Ene Ahas S. OÜ pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Menetluskulu küsimused lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.