lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-06-31105/5

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 10.10.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-31105/5
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
10.10.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
518
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-31105

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunikuabi

Liivi Suursoo

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2008 Tallinn, Liivalaia kohtumaja 2-06-31105 AS-i E avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude kindlaksmääramine

Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja Marlen Šarton (Aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja VR(isikukood XXX, tegelik elukoht teadmata)

Resolutsioon

1.Välja mõista VR ́ilt AS-i E kasuks hageja menetluskulud summas 731,36 krooni (seitsesada kolmkümmend üks krooni ja 36 senti).
2.Määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustada VR ́it tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
3.Määruse ärakiri saata hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused Tsiviilasjas nr 2-06-31105 16.03.2007.a. tehtud ja 10.05.2007.a. jõustunud kohtuotsusega rahuldas Harju Maakohus AS-i E hagi VR ́i vastu tagaseljaotsusega ja jättis menetluskulud täies ulatuses VR’i kanda. AS E esindaja esitas 30.05.2007.a. avalduse, millega palub menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja menetluskulu on riigilõiv summas 250 krooni ja õigusabikulud summas 450 krooni. AS E esindaja on avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et õigusabikulud kulud on summas 450 krooni. Hagiavaldusele lisatud õigusabikulude arve koopiast on näha, et arve on hageja esindaja poolt hagejale esitatud koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 3 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas 3-2-1-24-06). AS E on registreeritud KMKR numbri all EEXXX alates 01.01.1994, seega saab AS E tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 450 krooni maha arvestada käibemaks 68,64 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus koos lisadega on kostjale avalikult kätte toimetatud (kohtuteade menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kätte toimetamise kohta on väljaandes
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

2-06-31105 Ametlikud Teadaanded avaldatud 02.05.2008.a.). Vastuväidet või vastust ei ole esitatud. Menetlusdokumentide kättetoimetamiseks tegi hageja kohtule ettemaksu 100 krooni. Kuna menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult, lisandub avaldaja menetluskuludele kohtule tehtud ettemaks 100 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

1.juulit 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 143 p 4, § 174 lg 1, 2 ja 6, § 176–178, § 179, § 478, VÕS § 113 lg 1

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.