Kohtulahend

2-06-27134 nimekirja, maksekorralduse koopia, e-mail ́i koopia, 12.09.2006 sõlmitud õigusabi lepingu (käsundus) koopia ja 10.07.2007 arve nr.050/07 koopia. P.Pi seaduslik esindaja Jõhvi Vallavalitsus esitas pärast tähtaja möödumist, 03.09.2008.a. vastuväite. Vastuväite kohaselt, Hageja esitas avalduses menetluskuludena: riigilõiv 250 krooni, kulud kinnistusosakonna tõendi eest 30 krooni ja õigusabi kulud 500 krooni. Avaldusele oli lisatud menetluskulude nimekiri, koopia riigilõivu tasumise maksekorraldusest, koopia Justiitsministeeriumi Registrikeskuse 22.06.2005 e-kirjast, koopia õigusabi lepingust ja koopia FIE Roman Golovenko õigusabi tasu 10.07.2007 arvest nr 050/07. TsMS § 174 lg 2 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlaks tegemise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Nimetatud sätte kohaselt on hageja esitanud kulu tõendava dokumendina koopia kviitungist riigilõivu tasumise kohta. Teiste avalduses esitatud nimekirjas sisalduvate menetluskulude kohta hageja kulu tõendavaid dokumente esitanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu kostja hageja poolt esitatud kulude – kulud kinnistusosakonna tõendi eest 30 krooni ja õigusabi kulud 500 krooni – määramisega kostja kanda, kuna esitatud dokumentide põhjal hagejal nimetatud kulusid tekkinud ei ole. Kostja nõustub kandma hageja poolt tegelikult kantud riigilõivu kulu summas 250 krooni. Kohus edastas P.Pi seadusliku esindaja Jõhvi Vallavalitsus vastuväite AS XX esindajale ning soovis hageja seisukohta, nimetatud vastuväide on kätte toimetatud 12.09.2008.a. AS XX esindaja vastuse kohaselt, hageja poolt oli õigusabikulude dokumendiks esitatud arve nr 050/07 ja õigusabi leping. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja esitab õigusabi kulude tõendamiseks väljavõtte esindaja kontost. Kohtunikuabi selgitab, et P.Pi seaduslik esindaja Jõhvi Vallavalitsus esitas vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele pärast tähtaja möödumist, 03.09.2008.a. Kostja esindaja ei ole kohtult taotlenud vastamiseks antud tähtaja pikendamist. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. Kohtunikuabi asub seisukohale, et: - Riigilõivu 250 krooni tasumine on tõendatud 19.09.2006.a. maksekorraldusega. - Õigusabikulude 500 krooni tasumine on tõendatud arvega nr 050/07, õigusabi lepinguga ja AS XX esindaja Roman Golovenko konto väljavõttega. - Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määruse nr 306 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad (kroonides) järgmised: tsiviilasja hind kuni 5000 krooni, maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas oli hagi hind 4411,05 krooni, AS XX taotlus õigusabikulude 500 krooni tasumiseks on vastavuses kehtestatud piirmääraga. - Kulude kandmine 30 krooni kinnistusosakonna tõendi eest on tõendatud kohtule esitatud kinnistusregistri registriosa 1456308 andmete väljatrükiga (toimikus lk 9) ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse 22.06.2005.a. e-kirjas sisalduva hinnakirjaga.

2-06-27134 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juuli 2008 oli 4,0%. (Ametlikud Teadaanded 01.07.2008, Intressimäära avaldamise teated) Kohaldatud õigusnormid TsMS § 138, § 143- § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661, VÕS § 113 lg 1

Nona Alas Kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.